lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole mõistliku tähtaja jooksul teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavuseset. Seetõttu leiab kohus, et kostja on hagejalt tööd vastu võtnud ja kostja on minetanud õiguse tugineda väidetavatele puudustele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud enda õigust pidada kinni osa hagejale tasumisele kuuluvast summast. Kohus ei analüüsi kostja vastuväiteid selle kohta, et tal on hagejale vastunõuded tulenevalt väidetavalt tekitatud kahjust või lepingutähtaegade rikkumise osas rakendatavast leppetrahvist, kuna kostja ei ole nimetatud vastunõudeid esitanud tasaarveldusavalduse või vastuhagi näol. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostjal on õigus väidetavad nõuded hageja vastu edaspidi esitada kohtule iseseisva hagina., tasudes nõuetelt riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Kostja taotleb viivisenõude vähendamist mõistliku suuruseni.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt
§-s 162 sätestatule.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 3 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada hagejal, kui kostja nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab hageja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhivõlg 19 448 krooni. Hageja ei ole põhjendanud, et ostetud kaabli (arved tl 79-82) hind oli kõrgem ja et kostja poolt 19 448 krooni tasumata jätmisel ja kaabli soetamisel väidetavalt kallima hinnaga vahel on põhjuslik seos. Kohus on seisukohal, et leppetrahv ja viivis on ebamõistlikult suured, kui nad ületavad põhivõlgnevust. Hageja on esitanud põhinõude summas 19 448 krooni ja viivisenõude summas 81 000 krooni. Seega moodustab viivisenõue põhivõlast 416 %. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kohus rahuldab kostja taotluse ja vähendab viivist kuni põhivõla suuruseni s.o 19 448 krooni. Kohus arvestab sealjuures kostjapoolset kohustuse täitmise ulatust – kostja on tasunud hageja nõudest enamuse (119 448 kroonist 100 000 krooni). Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus määrab, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.