Kohtu põhjendused
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus kuulanud ära hageja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte abielulised suhted on lõppenud. Asjas leidis tõendamist, et poolte abielu jätkata pole võimalik. Kohtuistungil hageja kinnitab, et abielu taastada ei soovi. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 1 lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on 2 võimatu. Kohus rahuldab eeltoodud asjaoludel hageja taotluse abielu lahutamiseks. Pärast abielu lahutamist vastavalt hageja soovile jätta hageja perekonnanimeks A. Kostja ei ole haginõudele vastuväiteid esitanud. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leidis, et hageja nõue ka elatise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks; elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lapse igakuised vajadused kuus on 9700 krooni. Hageja keskmiseks sissetulekuks on kuus 2500 krooni ja sellest lähtuvalt lapse vajaduste rahuldamiseks ei piisa ainult hageja sissetulekust. Kostja sissetulekuks on hageja andmetel 15 000 krooni. Kostja ei ole osa võtnud lapse ülalpidamisest. Mõlemad vanemad on kohustatud last ülalpidama ja kuna kostja seda teinud ei ole, on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tütre ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus kuni NH täisealiseks saamiseni so xxx. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Seega tuleb elatis välja mõista vastavalt hageja taotlusele, elatisehagi esitamisest 14.07.2006. aastast. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (
lg 3).
lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.
lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 37 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale. Kooskõlas
lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega 27 000 krooni (9 x 3000) ning RLS § 37 ning seaduse lisa 2 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1750 krooni.
lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt
Menetluskuluna on
Järelikult kuulub riigilõiv summas 1750 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele.
lg 1 kohaselt poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole 3 menetluskulud. Hageja menetluskulud õigusabile on 1200 krooni. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.