lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi 757 129 krooni. Pankrotimenetluse algatamise seisuga võlgnikul vara puudub. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2005 aastal. Võlgniku juhatuse liige on asunud seisukohale, et B OÜ maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli puhastusteenuste turu üha tihenev konkurents, mille tagajärjel ei suutnud võlgnik leida piisavalt kvaliteetset tööjõudu ega ka tööd. Ajutine haldur seisukohal, et võlgniku püsiv maksejõuetus on 3 tekkinud seoses Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse otsusega 18.07.2007.a. Samuti on võlgniku kohustused Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid OÜ ees tekkinud seoses õigusabi osutamisega maksurevisjoni läbiviimisel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustikus § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama § lg 2 järgi juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.07.2007. a otsusest nähtub, et Jan H on teinud fiktiivseid oste, mille alusel äriühingu kassast raha välja maksnud. Ostumüügilepingutes märgitud isikud on Maksu- ja Tolliametis tunnistanud, et said lepingule allkirja andmise eest 500.- krooni. Eeltoodu põhjal on kohtu hinnangul üheselt selge, et võlgniku juhatuse liige Jan H ei ole käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega ning on oma kohustuste täitmata jätmisega tahtlikult toime pannud raske juhtimisvea. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku omakapital on juba 2005 aastal langenud alla seaduses sätestatud piiri. Ajutise halduri andmetel ei ole äriühingu juhtkond kutsunud viivitamatult kokku äriühingu osanike koosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil. Ka ei ole võlgniku juhatus esitanud pankrotiavaldust 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisel. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et B OÜ juhatus on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 5¹ järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatus ei kutsunud kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. ÄS §’s 180 sätestatud kohustuste rikkumine vastab ka KarS §§ 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 15 000 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 847 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise 4 korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 8 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu 8 300 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutused summas 847 krooni I Lepsoo kasuks. Riigi arvelt kuulub I Lepsoo kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 6 700 krooni (lisandub sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule I K ile. Karin Sonntak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.