Obsah (10)

§ 415§ 420§ 632§ 444§ 407§ 367§ 468§ 162§ 1741§ 165

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-90789 AS Eesti Krediidipank v

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. AS Eesti Krediidipank hagis Margo Nõgese ja Jaanus Linnase vastu: 1.1 rahuldada hagi võla nõudes ja välja mõista solidaarselt Margo Nõgeselt ja Jaanus Linnaselt AS-i Eesti Krediidipank kasuks võlg koos kõrvalnõuetega 51 252 (viiskümmend üks tuhat kakssada viiskümmend kaks) krooni 20 senti; 1.2 rahuldada hagi viiviste nõudes ja välja mõista solidaarselt Margo Nõgeselt ja Jaanus Linnaselt AS Eesti Krediidipank kasuks alates
2. detsember 2008 viivis protsendimääraga 0,1% päevas tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni, arvestusega, et kogu viivitusintress ei ületaks väljamõistetud põhivõlga 44 706.36 krooni. Muud otsustused
3. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jätta menetluskulud kostjate kanda ning välja mõista solidaarselt Margo Nõgeselt ja Jaanus Linnaselt menetluskulu 2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni AS-i Eesti Krediidipank kasuks; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
4. Selgitada: 3.1

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.2

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõuded Kostjad on
2. detsembril 2007 sõlminud laenu- ja käendusepingu. Kostjad on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Kostjate võlgnevus hagejale on põhivõlas 44 706.36 krooni ning koos kõrvalnõude viivisega 51 252.20 krooni.
3. Menetluse käik Kohus on saatnud
4. jaanuaril 2009 kostjatele hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjatele kirjaliku vastamise tähtaja
5. jaanuar 2009, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteadetest on kostjad edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.
6. Kohtu põhjendused 3.
7. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus

§ 444

lg 4 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. 3.2. Õiguslik põhjendus Vastavalt

§-le 407 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 alusel, milles on sätestatud, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 367

(Viivisenõuded kõrvalnõudena) kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõude rahuldamise aluseks on

§ 367ja VÕS § 113 lg 1.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

3.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

2

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulu nõude tasutud riigilõivuna hagis, millest kostja on teadlik. Hageja on kantud menetluskuludes osundanud tasutud riigilõivule 2 750 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (

§ 165lg 3).

Arvestades asja hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistatud ulatuses, millest lähtudes tuleb avaldus rahuldada ja välja mõista solidaarselt kostjatelt menetluskulu kokku 2 750 krooni. Toomas Lillsaar Kohtunik 3