← Eesti

2-08-51411/3

Obsah (5)§ 142§ 407§ 468§ 162§ 1741

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 08.septembril 2008.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-51411 Tsiviilas

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostja esindajale allkirja vastu kätte.

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

Kohtu seisukohad Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 208 lg-st 1 tuleneb müügilepingujärgne kostja kohustus tasuda müüjale ostetu eest. Poolte vahel on sõlmitud suuline tekstiiltoodete müügileping, mille kohaselt hageja müüs kostjale villamadratseid ning tekke ning kostja oli nimetatud kauba eest kohustatud tasuma. Peale kauba üleandmist saatelehe alusel esitas hageja kostjale arved nr 2500036 – 24.august 2005.a. ja nr 2500037 – 25.august 2008.a. kogusummas 117 884.40 krooni. Kostja tasus arve nr 250036 osaliselt summas 4685.90 krooni. Kuna kostja võlgnevust vabatahtlikult ei täitnud, teavitas võla sissenõudmisega tegelev Intrum Justitia AS kostjat kirjalikult võlgnevusest hageja ees ning määras võla likvideerimise tähtajaks 18.septembri 2007.a., kuid antud võimalust kostja ei kasutanud. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 113 198.50 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse nõuda viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt arvetele 0,1 % päevas, esitades hagiavalduses viivise arvestuse ning nõudes viivist summas 56 599.25 krooni, mis on pool põhivõlgnevuse summast. Kostja viiviseid vaidlustanud ei ole. Hageja nõue kostjalt müüdud kauba eest tasu ja maksmisega viivitamise eest viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud, esitades kulusid tõendava dokumendina maksekorralduse riigilõivu 6250.00 krooni tasumise kohta.

§ 1741lg 3 alusel määrab kohus kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.