KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-22770 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Balti Investeeringute Grupi

) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; § 100, mille kohaselt kohustuse rikkumine võlasuhtes on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine; § 101 lg 1, mille kohaselt võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; samuti Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimuste punktidega 2.1, 5.3, 6.3 ja 9.

2. Nõue kostja 2 vastu, solidaarvastutus. 11.
3. Kohus tuvastas, et 26.07.
4. a sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu, millega käendaja võttis krediidiandja ees vastutuse kõigi krediidiandja ja K. L. vahelisest krediidilepingust nr xxx ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete täitmise eest, käendaja 3 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 43 432 krooni. Käendusleping sõlmiti tähtajaga 01.09.
5. a. 11.
6. 07.01.
7. a teavitas hageja kostjat 2, et kostjal 1 on hageja ees krediidilepingust tulenev võlgnevus kokku 1 277,39 krooni ning 04.02.
8. a krediidilepingu ülesütlemisest ja võlasumma 10 140,56 krooni kohesest tasumisest. Käenduslepingu punkti 2 järgi kohustus käendaja täitma krediidisaaja kohustused krediidiandjale ühe nädala jooksul nõudekirja saamisest, juhul, kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. 11.3.

§ 142

kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingus on kokku lepitud käendatava kohustuse piirmäär (43 432 krooni).

§ 145

lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada; käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, samuti tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja siis, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 11.4.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 11.

1. Kostja 2 vastuväide, et ta ei ole käendajana raha saanud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks solidaarselt. Käendus on kõrvalkohustus, mille eesmärk on tagada põhivõlgniku poolt võlausaldaja ees võetud kohustuse täitmist ning üldteadaolevalt krediidiandja annab krediiti krediidisaajale (põhivõlgnikule), mitte aga käendajale. MENETLUSKULUD
2. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega hageja menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannavad kostjad solidaarselt (TsMS § 165 lg 1 ja lg 3). Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Kohtunik 4