Obsah (4)

§ 1043§ 132§ 101§ 127

Tsiviilasi nr 2-07-45798 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Malle Seppik, Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2009, Tallinn Tsiv

§-dele 127–128, mille kohaldamine eeldab lepingurikkumisest või kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu. Pooltevahelised suhted põhinevad liikmelisusel ning korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõude võimaliku alusena tuleb kõne alla õigusvastselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus (

§ 1043

).

§ 1043

ja § 127 lg-st 4 tulenevalt tuleb vastuhagi rahuldamiseks kindlaks teha, kas kostjal on tekkinud kahju, kas kahju on tekkinud hageja õigusvastase teo tagajärjel ning kas hageja on kahju tekitamises süüdi või vastutab ta kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja peab oma varaliseks kahjuks sotsiaalmajutusüksuses asuva eluruumi kasutustasu veebruarist 2006 detsembrini 2007 kokku 19 006 krooni. Eeldusel, et kostja oli hageja õigusvastase tegevuse tõttu sunnitud oma alalisest elukohast lahkuma ja otsima ajutise uue elukoha, on majutusüksuse kasutustasu vaadeldav kostja varalise kahjuna:

§ 132

lg 4 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise aja jooksul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik. XXXXX X-XX asuv eluruum oli kostjale vajalik, elutähtsate teenuste kasutamise hageja poolt võimatuks muutmisega muutus võimatuks kostja korteri kasutamine eluruumina, mistõttu on kostjal õigus nõuda teises samaväärses eluruumis elamise kulude hüvitamist. Kostja nõutavast varalisest kahjust 19 0006 krooni tuleb maha arvata kulutused, mida kostja oleks 5 pidanud kandma korteri XXXXX X-XX kasutamisel, kui hageja ei oleks katkestanud kostja korteri varustamist elektriga, vee- ja kanalisatsiooniteenustega ning kostja ei oleks olnud sunnitud korterist lahkuma. Kostja ei soostunud avaldama, kui suured olid enne korterist lahkumist kostja korteri kasutamisega seotud maksed, ega neid kahjusummast maha arvestama. Muude andmete puudumisel ning arvestades, et kostjale kuuluv XXXXX X-XX asuv korter on 14 m2 ühetoaline ahiküttega eluruum, mida kostja esindaja O. Orupõllu selgituste kohaselt küttekollete lagunemise ja kostja astmahaiguse tõttu köeti elektriga, asus kohus seisukohale, et XXXXX X-XX korteri kasutamisel oleks kostjal tulnud tasuda Xxxxxxxx x majutusüksuse kasutustasuga samaväärseid makseid. Seega ei ole kostja seoses Xxxxxxxx x majutusüksuses elamisega kandnud kulutusi, mis ületaksid tema tavalisi kulutusi XXXXX X-XX korteris elades. Kostja sai kahju tekitamisega seoses kasu korteriühistu poolt 01.04.2007 seisuga kustutatud varasema võlgnevuse näol. Vastuhagile lisatud saldoteatise kohaselt oli kostjal hoolduskulude ja kommunaalmaksete võlgnevus 26.01.2004–15.07.2006 kokku 11 496,34 krooni, seisuga 01.04.2007 pidi summa olema suurem. Nähtuvalt hageja 02.04.2007 kirjast kostjale on võlgnevuse kustutamine seotud asjaoluga, et kostja ei saanud elektrienergia, vee- ja kanalisatsioonivarustuse puudumise tõttu oma korterit kasutada. Seega vabanes kostja seoses hageja õigusvastase tegevusega vähemalt 11 496,34 krooni majandamiskulude võlgnevuse tasumise kohustusest. Hageja uus juhatus, tunnistades eelmise juhatuse õigusvastast tegevust, sisuliselt hüvitas kostjale korteriühistu õigusvastase tegevusega tekitatud kahju. Kostja väited talle mittevaralise kahju tekkimisest tõendamist ei leidnud. Kostja ei toonud esile hageja õigusvastase tegevusega seotud erilisi asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et sellest tulenevate probleemide lahendamine mõjus kostjale eriliselt piinavalt ja tervist halvendavalt. Kostja tervise võimalik halvenemine on tingitud eelkõige kostja enda tervislikust seisundist ja pikaajalisest raskest haigestumisest, mitte niivõrd probleemidest hagejaga. Kostja tervis oli esitatud tõenditest nähtuvalt juba enne korteriühistu

1. a moodustamist ja kohtuvaidluste tekkimist piisavalt halb. Esitatud arstitõenditest ei nähtu kostjal esinevate depressiooninähtude ja meeleolulanguse seost konkreetselt hageja õigusvastase tegevusega. Kuivõrd kostjale reaalselt kahju ei tekkinud, puudub vajadus analüüsida väiteid kostjal kahju tekkimise ja hageja õigusvastase tegevuse põhjusliku seose olemasolu kohta. Apellatsioonkaebuse põhjendused Janina Krais palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi osas, millega välja mõista hagejalt välja varaline kahju 19 006 krooni. Maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel. Elektriühendus korteris küll taastati, kuid apellandile ei esitatud akti, kust nähtuks arvesti algnäidud. Näitude fikseerimiseta oleks apellandil näitude osas taas probleemid. Elektrienergia taastamine peab toimuma vastavalt korrale. Elektrienergia taastamist ei ole käesoleva ajani fikseeritud. On arusaamatu, miks tuleb eelmise juhatuse ajal tekkinud elektrivõla kustutamiseks makseid tasuda korteriühistu liikmetel. Korteriühistu esindajad istungil selgitasid, et eelmise juhatuse ajal oli palju probleeme ja rahaasjad ei olnud korras. Samas ei osanud nad vastata küsimusele, miks ei pöördutud avaldusega politseisse ja miks peavad korteriühistu liikmed tasuma võlga. Apellant ei ole nõus nõudega 3797,25 krooni. Korteriühistu uus juhatus ei saa panna korteriühistu liikmetele kohustust eelmise juhatuse poolt ebaseaduslike tegudega põhjustatud kahjude eest. Juhatuse ülesanne on seista korteriühistu huvide eest ja seega tuleks esitada avaldus politseisse ja kahju 6 süüdlastelt välja mõista. Kohus asus seisukohale, et vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamiseks on vaja pääseda korterisse. Kohus jättis tähelepanuta apellandi selgitused. KÜ keeldus ka käesoleval ajal vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamisest, sest apellandil olevat võlg ühistu ees. Vee- ja kanalisatsiooni lahtiühendamine toimus ilma sissepääsuta korterisse. KÜ uus juhatus ei ole varem kordagi rääkinud vajadusest koostada veevarustuse ja kanalisatsiooni taastamiseks projekti. Kohus märkis, et KÜ kustutas heas usus käitudes kostja varasema võla, võttes arvesse eelmise juhatuse õigusvastast tegevust kostja suhtes. Kohtu seisukoht on arusaamatu. 2004-2007 tekkinud väidetav võlg koosnes väga erinevatest maksetest. Kohus asus seisukohale, et kuigi apellandi korteris ei elatud, tuli apellandil tasuda teatud makseid. KÜ esitas apellandile selle perioodi eest arveid, kus igakuuliselt olid sees ka summad vee ja kanalisatsiooni eest, kuigi seda ei kasutatud. Nendelt summadelt arvestati ka viiviseid. Samuti nõuti arvetes väidetava elektrivõla ja viiviste tasumist. Osaliselt ei olnud nõutud summad põhjendatud. Otsuses märgiti, et ühistu pidi nende teenuste eest tasuma. Kui apellant ei kasutanud nimetatud perioodil vett ja kanalisatsiooni, on arusaamatu, mille eest pidi ühistu tasuma. Kohus märkis, et kostja võla kustutamise tagajärjel tuli võlg tasuda teistel korteriomanikel. KÜ ei esitanud tõendeid, et apellandi võlg jagati teiste korteriomanike vahel. Seega kustutanud KÜ uus juhatus võlgnevust heas usus, vaid mõistis, et eelnevalt nõuti apellandilt osaliselt alusetult summasid ja eelmise juhatuse ajal ei olnud korralikku raamatupidamist. KÜ ei esitatud kohtule apellandile esitatud arvete originaale. Pole kindel, et tabelis toodud summad on samad, mis arvetel. Kohus märkis, et hageja eksis, kui väitis, et võlg kustuti jaanuari 2007.a seisuga. Samas nähtub kohtule esitatud tabelist, et jaanuaris summasid ei arvestatud ja alates veebruarist hakati arvestama kommunaalmakse. Seoses sellega leidis kohus, et poolte väited, et apellandile ei toimetatud kätte arveid vastavalt kohtuotsustele, ei ole asjakohane. KÜ esindaja vastas kostja küsimusele, et võla periood on veebruarist oktoobrini
2. Samas ei toodud välja selgitusi, miks tabeli alguses toodud arve summad ja tabeli all toodud arvestused ei kattu. Seega omab tähtsust asjaolu, et KÜ ei edastanud vastavalt kohtuotsuses sätestatule apellandile arveid. Hageja kinnitas hagiavalduses, et veebruarist aprillini pani ta arveid korteri ukse vahele. Seega ei täitnud ka uus juhatus kohtuotsustes ettenähtud korda. Võla väljamõistmine maini 2007 ei ole põhjendatud, sest ühistu rikkus kohtuotsuses sätestatud korda. KÜ õigusvastase tegevuse tulemusena oli apellant perega sunnitud asuma elama sotsiaalmajja. Apellant esitas nõude perioodi eest veebruarist 2006 detsembrini 2007 summas 19 006 krooni.

§ 132

lg 4 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise jooksul. Kohus asus seisukohale, et apellandi varalisest kahjust tuleb maha arvestada kulutused, mida apellant oleks pidanud kandma Sitsi korteri eest, kui KÜ ei oleks katkestanud korteri varustamist elektri, vee ja kanalisatsiooniga ning apellant ei oleks olnud sunnitud korterist lahkuma. Kohtu seisukoht on arusaamatu. Kui KÜ ei oleks katkestatud vee-, kanalisatsiooni- ja elektri teenust, ei oleks apellant korterist lahkunud ja asunud sotsiaalmajja elama ega pidanud tasuma sotsiaalmajas elamise eest igakuuliselt. Apellant ei saa, mitte ei taha, korterit kasutada. Kohus leidis, et apellant sai kasu varasema võla kustutamise näol. Vana võlg koosnes vaieldavatest maksetest ja nende kustutamise näol ei saa rääkida kasu saamisest. KÜ-l ei olnud õigus nõuda vee eest tasu ja viiviseid. Kahju hüvitamise alused on olemas. Apellant palus võtta asja materjalide juurde KÜ Sitsi arve 24/3

1. a, kust nähtub, et apellandile esitati arveid igakuuliselt ka vee ja kanalisatsiooniteenuste eest. Varem ei saanud 7 apellant arvet esitada, sest seoses haigushoogudega ei leidnud apellant kõiki vajalikke pabereid üles ja apellandi asjad on kahel aadressil. Vastus apellatsioonkaebusele Korteriühistu Sitsi 1 ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsust mittevaralise kahju osas ei ole vaidlustatud, mistõttu ringkonnakohus otsust eelnimetatud nõude osas ei kontrolli. Apellant on vaidlustanud otsust osas, millega on temalt välja mõistetud 8030,23 krooni kommunaalkulude võla ja viiviste katteks ning vastuhagi varalise kahju hüvitamiseks on jäetud rahuldamata. Esmalt võtab kolleegium seisukoha hagi osas. Maakohus rahuldas hagi kostja kui korteriomandi omaniku suhtes, mõistes temalt välja perioodi veebruar 2007.a. kuni oktoober 2007.a. eest kommunaalkulude hüvitamiseks 7709,23 krooni ning viivised korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 järgi 321 krooni. Apellant ei nõustu maksma kommunaalkulusid otsusega väljamõistetud summas ning leiab, et 3797,25 krooni on temalt välja mõistetud põhjendamatult. Kolleegium ei nõustu apellandiga. Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt kostja võlgnevusest 3797,25 krooni on remondifondi Baltex 2000 võlgnevuse kustutamiseks minev summa (t.lk. 19). Toimikus olevast KÜ Sitsi 1 14.
2. 2007 üldkoosoleku otsuse punktist 2 ilmneb, et korteriühistu liikmed võtsid vastu otsuse jagada remondifondi võlgnevus Baltex 2000 osas korteriomandite omanike vahel (t.lk. 128). Apellant Janina Krais on Tallinnas, Xxxxx x-xx asuva korteriomandi omanik ning KÜ Sitsi 1 liige. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega, kui kostja ei olnud nõus KÜ Sitsi 1 üldkoosoleku otsusega, siis oli ta õigustatud seda vaidlustama. Käesolevas tsiviilasjas ei saa kohus anda hinnangut nimetatud üldkoosoleku otsuse õiguspärasuse kohta. Seega on apellandi väide põhjendamatu, et ta ei pea maksma elamu remontimiseks minevat kulu. Maakohus on hagi rahuldamisel juhindunud KÜS § 151 lg-st 1, mille kohaselt majandamiskulud on selle seaduse tähenduses elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Maakohus põhjendas otsuses, millest tuleneb hageja õigus nõuda ja kostja kohustus tasuda elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute ning majandamiskulude eest. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Ringkonnakohtu istungil ilmnes, et kostja ei saa käesoleva ajani kasutada temale kuuluvat eluruumi, kuivõrd vee- ja kanalisatsioonitorustikku ei ole taastatud. Seega on apellandi väide põhjendatud, et ta ei pea tasuma kõiki kulutusi, kuid korteriühistu esitatud arvetest ilmneb, et kostjalt ei ole ka nõutud vee- ja kanalisatsiooni eest. Arved sisaldavad elamu üldkulusid. Seejuures on hageja võtnud arvesse kostja enda süülist tegevust kostja korterist elektri, vee- ja kanalisatsiooni väljalülitamisel ning esitanud elamu üldkulude nõude perioodi eest alates veebruarist
3. a. 8 Apellandi väide on õige, et hageja kohustuseks on esitada korteriühistu liikmetele õigeaegselt arveid. Asjaolu, et kostjale ei ole arveid nõuetekohaselt edastatud, on tuvastatud Tallinna Linnakohtu 16.03.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-227-3055/04 (t.lk.45-47). Apellandi väidetel ka edaspidi ei ole temale arveid edastatud, kuid maakohus tuvastas, et alates 2007.a. maikuust on kostja arved kätte saanud. Kolleegium leiab, et ka korteriomandi omaniku kohustuseks on tunda huvi, millises ulatuses peab ta tasuma kommunaalkulusid. Apellandi esindaja väidetel maksis kostja KÜ-le Sitsi 1 viimast korda 07.
5. Kolleegium leiab, et hageja on esitanud kostja võlgnevuse arvestuse ning maakohus on põhjendatult nõude rahuldanud, seda ka viiviste osas. Seega puudub alus otsuse tühistamiseks hagi rahuldamise osas. Järgnevalt analüüsib kolleegium apellandi väiteid vastuhagi osas. Kolleegium leiab, et otsus vastuhagi rahuldamata jätmise osas kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Apellatsioonimenetluses on võimalik teha uus otsus, rahuldades vastuhagi osaliselt alljärgnevatel põhjendustel. Janina Krais esitas KÜ Sitsi 1 vastu vastuhagi kahju hüvitamiseks. Vastuhagi kohaselt on ta sunnitud KÜ Sitsi 1 süülise tegevuse tõttu üürima sotsiaalpinda ning tegema selleks kulutusi, milles seisnebki tekkinud kahju. Kolleegium leiab, et korteriühistu liikmete ja korteriühistu vahel on käsunduslepingust tulenev õigussuhe. Korteriühistu, tehes Janina Sitsile võimatuks korteriomandi kasutamise, rikkus lepingulist kohustust ning peab hüvitama kahju tulenevalt

§ 101lg 1 p-st 3 ja § 127 lg-test 1, 3 ja 4 .

Õige on see maakohtu seisukoht, et

§ 127lg-st 4 tulenevalt tuleb vastuhagi rahuldamiseks kindlaks teha, kas J.

Kraisil on tekkinud kahju, kas kahju on tekkinud KÜ Sitsi 1 õigusvastase teo tagajärjel ning kas esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahjutekitaja õigusvastase käitumise vahel ning kas KÜ Sitsi 1 on kahju tekitamises süüdi. Maakohus tuvastas, et J. Krais oli sunnitud eluruumist lahkuma seoses KÜ Sitsi 1 süülise käitumisega. Harju Maakohtu 13.04.2006 otsusega kohustati KÜ-t Sitsi 1 taastama Janina Kraisile kuuluva korteriomandi varustamine elektrienergiaga ning vee- ja kanalisatsiooniteenusega (t.lk. 48-50). Apellatsioonikohtu istungil ilmnes, et käesoleva ajani ei ole taastatud kanalisatsiooni kasutamise võimalust. Elektrienergia kasutamise võimalus on olemas ja arvesti on paigaldatud. Seega on KÜ Sitsi 1 oma õigusvastase tegevusega teinud Janina Kraisile võimatuks temale kuuluva eluruumi kasutamise. Seega esineb KÜ Sitsi 1 tegevuses õigusvastane käitumine. Vastuhagi kohaselt on J.Kraisi pere sunnitud elama alates veebruarist 2006.a. sotsiaalmajas Tallinnas, Xxxxxxxx x. Perioodil veebruar 2006.a. kuni detsember 2007.a. on J. Krais tasunud sotsiaalpinna kasutamisel üüri- ja kommunaalteenuste eest kokku 19 006 krooni, mida loeb KÜ Sitsi 1 poolt tekitatud kahjuks. Antud kulu osas vaidlus puudus. Kolleegium nõustub vastuhagis oleva väitega, et teise eluruumi eest tasutud üüri saab lugeda tekkinud kahjuks, kuivõrd omanikule kuuluva eluruumi kasutamisel ei tule tal maksta üüri. Tegemist on väljaminekuga, mida on J. Krais sunnitud kandma seetõttu, et ta ei saa korteriühistu süü tõttu oma eluruumi kasutada. Seega on J. Kraisil tekkinud kahju KÜ Sitsi 1 õigusvastase tegevuse tõttu ning esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja KÜ Sitsi 1 õigusvastase tegevuse vahel. Probleemiks on kahju suurus. 9 Apellatsioonikohtu istungil apellandi esindaja väidetel sotsiaalpinna kasutamise korral esitatakse ühtne arve, mis sisaldab nii üüri kui ka kommunaalteenuste kulusid. Kolleegium leiab, et ka oma eluruumi kasutamisel tulnuks kostjal kanda kommunaalkulusid ning see summa tuleks maha võtta tasutud 19 006 kroonist, sest kogu summa ei saa olla kahjuks, mille on tekitanud KÜ Sitsi 1. Maakohtu seisukoht on õige, et tulenevalt

§ 132

lg-st 4 on kostjal õigus nõuda teises samaväärses eluruumis elamise kulude hüvitamist, millest tuleks maha arvata need kulud, mida tal tulnuks kanda Sitsi 1-14 eluruumi kasutamisel. Vastuhagis ei ole ära näidatud summat, millise osa moodustavad tasutud 19 006 kroonist kommunaalkulud. Kolleegium leiab, et Janina Sitsi poolt tasutud 19 006 kroonist moodustab üür ca 50 % ning loeb õiglaseks ja mõistlikuks kahju hüvitise suuruseks 8030, 23 krooni. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et kuivõrd korteriühistu on kustutanud kostja võlgnevuse 11 496,34 krooni osas, siis on tekkinud kahju hüvitatud. Vastuhagi on esitatud summas 19 006 krooni ning kohtul tulnuks võtta seisukoht esitatud nõude osas. Hageja ei ole väitnud, nagu oleks ta teinud tasaarvestuse, ega ole ka kohtumenetluse kestel taolist avaldust esitanud, et tal oleks nõue kostja vastu osundatud summas. Apellatsioonikohtu istungil hageja esindajad väitsid, et raamatupidamise andmed on eelmise perioodi kohta puudulikud ning ei ole võimalik välja tuua täpset arvestust kostja võlgnevuse kohta hagile eelneva perioodi kohta. Seega puuduvad ka usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kostjal esines enne hagi esitamist võlgnevus nimelt 11 496,34 krooni osas. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hagi kui ka vastuhagi kuulub rahuldamisele summas 8030,23 krooni, tuleb poolte vastastikused nõuded tasaarvestada ning lugeda nõuded täidetuks. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jätta menetluskulud poolte enda kanda. Mare Merimaa Malle Seppik Imbi Sidok 10