KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-37258 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2009, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar

§ 1045

lg 1 p-s 5 sätestatud teona, millega pandaks toime hageja valdusõiguse rikkumine. Tegemist ei ole olukorraga, kus hageja maja välisseina teatud viisil valdab ja kostja talt valduse ära võtab, vaid käesoleval juhul häirib hagejat see, et kostja ei luba hagejal seina valdust hageja poolt soovitud viisil teostada ning vaidlus käib sellise õiguse olemasolu või puudumise suhtes. Teiseks tuleb kontrollida, kas kostja poolt kliimaseadme õue paigaldatava osa maja välisseinalt eemaldamine võiks olla kvalifitseeritav VÕS §

§ 1045lg 1 p 2 alt-s 2 sätestatud teona.

Kostja poolt kliimaseadme eemaldamine ja eemaldamisega ähvardamine peab põhjustama hagejale tervisekahjustuse tekkimise ja kliimaseadme eemaldamine ja eemaldamisega ähvardamine peab olema kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4), sest kahju kuulub hüvitamisele üksnes sellisel juhul. Kohus leidis, et selle vahel, kui korteriühistu kliimaseadme õue ulatuva osa eemaldab ja selle vahel, et kostjale võib tekkida peale seda infarkt või insult, ei ole omavahel põhjuslikus seoses. Vastav seos jääb väga kaugeks. Kliimaseadme töö lõpetamine ei põhjusta otseselt hagejale ühegi haiguse tekkimist ega hageja tervisliku seisundi halvenemist. Hageja terviseprobleemid ei teki ega süvene mitte sellest, kas kliimaseadme töö lõpetatakse, vaid sellest, et hagejal on vastav tervislik seisund. Samal põhjusel ei saa asuda seisukohale, et kostja paneks kliimaseadme välisseina küljest eemaldamisega toime hageja tervise kahjustamise VÕS § 1055 lg 1 lause 2 tähenduses, sest kostja poolse käitumise (kliimaseadme võimalik eemaldamine) ja hageja võimaliku õigusvastase tagajärje (tervise kahjustumine) vahel puudub kohane põhjuslik seos. Kuivõrd hagejal ei ole vaidlusaluse seina sellisel kujul valdamise õigust, et ta võiks seina külge kliimaseadet paigaldada ning et sellist õigust ei saa hagejal olla ka VÕS §-st 1055 tulenevalt, siis ei oma tähendust hageja ja kostja väited, mis puudutavad seda, kas hageja tervis ja elu sõltuvad kliimaseadmest ja kas vastavad meditsiinilised seosed on tõendatud või mitte. Eespool toodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kehtiv õigus ei näe ette mitte ühtegi alust, mis võiks anda hagejale hageja poolt soovitud viisil kliimaseadme paigaldamise õiguse. Kuivõrd hagejal sellist õigust ei ole, siis ei saa ka kohus kostjat sellise kliimaseadme talumiseks kohustada ja kliimaseadme demonteerimisest hoidumiseks kohustada. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning tuvastada tema õigus paigaldada Suur-Patarei 24 maja küljeseinale kliimaseade. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja hindas kogutud tõendeid ebaõigesti, mõned tõendid ja asjaolud jättis üldse hindamata. Seoses tõsiste terviseprobleemidega ja palavate ilmadega suvel ning arstide soovitusel paigaldas hageja 12.06.2006 oma korterisse ja maja välisküljeseinale kliimaseadme. Kliimaseade kergendas tema tervislikku seisundit tunduvalt. Seda tõendab asjaolu, et kliimaseade olemasolu ajal (12.06.28.07.2006) ei olnud hagejal statsionaarravi ega muud arstiabi vaja. Seadme mahavõtmisel halvenes hageja tervislik seisund tunduvalt ja 28.08.2006 viidi ta haiglasse südamepuudulikkuse süvenemise tõttu. Sellega on tõendatud asjaolu, et kliimaseadme puudumine seab ohtu hageja tervise ja elu. Hageja palub asja juurde võtta 15.12.2006 väljavõtte ambulatoorsest kaardist, millest nähtub, et ta viibis statsionaarravil: 31.10.-04.11.2005, 02.02.-25.02.2006, 06.03.-09.03.2006, 25.03.-31.03.2006, 22.

1. - 30.05.2006.a. 28.08.-04.09.
2. Esimese astme kohus keeldus lisatud tõendit toimikumaterjalidele juurde võtmast, põhjendades seda sellega, et toimikus on piisavalt väljavõtteid hageja haigusloost. 4 Vaidlustatud kohtulahendis on kirjas, et hageja soov on paigaldada kliimaseadme välisosa maja välisseina külge. Tegelikult oli hageja nõudeks tuvastada tema õigus paigaldada korterisse ja maja küljeseinale õhukonditsioneer. Tähtis on, et kliimaseade paigaldatakse just küljeseinale, mitte fassaadile ega katusele. Hageja valis kõige vähem koormava paigalduse viisi. Teoreetiliselt oleks seadme välisosa võimalik paigaldada ka maja fassaadile või katusele, kuid fassaadile paigaldamine ei ole mõistlik, kuna see on liiga märgatav, katusele on aga ebatavaliselt raskendatud, sest majas on kaldkatus ja seadme kahe osa ühendamine läbi katuse ja maja viienda korruse korteri keerukas. Maakohus on lugenud tuvastatuks, et maja korteriomanikud otsustasid korteriühistu erakorralisel üldkoosolekul 14.06.2006 nõuda hageja poolt ülespandud kliimaseadme mahavõtmist. Hagiavalduses seadis hageja kahtluse alla 14.06.2006 üldkoosoleku otsuse kehtivuse. Hageja postkasti oli pandud kohtule esitatud protokolli ärakiri. Protokollis on kirjas, et kliimaseadme mahavõtmise poolt hääletas 15 korteriomanikku. Protokollis on ainult kahe isiku allkirjad. Seega ei ole võimalik tuvastada, mitu korteriomanikku osales nimetatud koosolekus ega seda, kes kuidas hääletas. Selge ei ole, kes konkreetselt olid need korteriomanikud, kui palju neid oli, kui palju korteriomanikke majas kokku on. Seega ei saa tuvastatuks lugeda asjaolu, et korteriomanikud hääletasid kliimaseadme mahavõtmise poolt. Hääletamise tegelikud asjaolud on märgitud hagiavalduses (faktiväidetena) ja nendele ei ole kostja vastu vaielnud. Järelikult on ta neid tunnistanud. Selge ei ole, milliste tõendite alusel asus kohus vaidlustatavale seisukohale. Hageja nõude aluseks saab olla VÕS §
3. Kliimaseadme mahavõtmine kostja poolt on käsitatav VÕS §-des 1043 ja 1045 nimetatud teona. Selle keelamist hageja vajabki. Juhul, kui kohus otsustab, et hagejal on õigus paigaldada kliimaseade, siis ei saa keegi enam seda maha võtta. Tegelikult võiks hageja nõuda ka ebaseaduslikult mahavõetud kliimaseadme tagasipanemist. Peamiseks vaidluse aspektiks on hageja tungiv/eluline vajadus kliimaseadme järele, so teisisõnu hageja õigus elule, mis on kaitstud põhiseadusega ja mis on olulisem kui kaasomanike õigus kaasomandi eset kasutada. Kliimaseadme mahavõtmisega seab kostja ohtu hageja tervise ja elu. Järgmine insult või infarkt, mille esinemise võimalus tekib kliimaseadme puudumisel, võib põhjustada hageja surma. Üldteada on asjaolu, et südamepuudulikkusega inimesed kannatavad eriti suvel ja palavate ilmadega. Paljud haiged inimesed surevad õhupuuduse tõttu. Paar aastat tagasi eriti palavate ilmade tõttu olid kogu Euroopa haiglad südamepuudulikkuse ja hüpertooniatõbe põdevaid inimesi täis. Tuhanded inimesed tol suvel surid. Hagejal on tuvastatud pidev õhupuudus. Seetõttu vajab ta kogu aeg värsket ja jahedat õhku. Värske õhuga rikastab korterit ainult selline kliimaseade, mis võtab õhku väljastpoolt korterit, s.o rikastab korterit välisõhuga. Hageja palub asja juurde võtta 18.05.2008 kiirabikaardi, millest nähtub, et talle kutsuti kiirabi minestuse tõttu. Ilma konditsioneerita on järjekordse infarkti või insuldi risk hagejal suurem kui kliimaseadme olemasolul. Eriti ohtlik on suvel palavate ilmadega. Seda tõendit ei saanud hageja varem esitada, sest seda ei eksisteerinud. Esimese astme kohus jättis hindamata hageja esitatud regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja 08.10.2007 tõendi, regionaalhaigla taastusravikeskuse juhataja 08.06.2007 tõendi, regionaalhaigla 17.07.2006 konsultatsiooni otsuse ja väljavõtted hageja haigusloost. Nimetatud tõenditest tuleneb üks konkreetne järeldus. Hageja vajab õuest õhku võtvat kliimaseadet. Sellel alusel pidi kohus hindama, kumb õigus on primaarne: kas PS §-s 16 antud õigus elule või AÕS-ga kehtestatud omandiõigus. Esimese astme kohus pidas ülemuslikuks omandiõigust, allutades sellele inimese eluõiguse. Teadaolevalt ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Seda, et kliimaseadme puudumine seab hageja elu ohtu ja võib põhjustada või kiirendada tema surma, saab tõendada ainult hageja surmaga. Hageja esitatud tõendid kinnitavad seda, et tema ellujäämise šanss suureneb kliimaseadme olemasolul. Tema jaoks, on see väga oluline asjaolu. Meditsiinilistele näidustustele tugineva ja inimesele elutähtsa seadme mahavõtmist ei ole KÜ üldkoosolek pädev otsustama. 5 Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei põhjenda ringkonnakohus oma otsust, sest nõustub esimese astme kohtu põhjendustega. Maakohus ei kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Apellandi sellekohane käsitlus ei ole õige. Kohus asus põhjendatult seisukohale, et hagejal on küll õigus korteriomandi kaasomandi koosseisu kuuluvaid hooneosasid vallata ja kasutada, kuid selline õigus ei hõlma endas maja välisseina külge kliimaseadme kinnitamist. Kuna kohus asus seisukohale, et hagejal ei ole õigust maja seina sellisel viisil vallata, siis järelikult ei saa väita, et kliimaseadme paigaldamise keelamine oleks tegu, mida saaks kvalifitseerida VÕS §

§ 1045

lg 1 p-s 5 sätestatud teona, millega pannakse toime hageja valdusõiguse rikkumine. Seetõttu ei ole õige kaebuses sisalduv viide kostja tegevusele kui VÕS §-des 1043 ja 1045 nimetatud teole. Tegemist ei ole olukorraga, kus hageja maja välisseina teatud viisil valdab ja kostja talt valduse ära võtab, vaid hageja õigusi rikub väidetavalt see, et kostja ei luba tal teostada seina valdamist tema poolt soovitud viisil. Ka VÕS § 1055 alusel esitatava nõude rahuldamine eeldab kahju õigusvastase tekitamise tuvastamist. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus hindas tõendeid valikuliselt ja ebaõigesti. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et hagejal on rasked tervisehäired, mistõttu tema tervist puudutavate tõendite eraldi hindamine ei omanud antud vaidluses tähtsust. Kuid sellele vaatamata ei ole võimalik seostada hageja tervislikku seisundit vaidlusaluse seadmega. Kohtul ei olnud võimalik tuvastada põhjuslikku seost kliimaseadme olemasolu (seega ka selle eemaldamise) ja hagejal tervisehäire tekkimise vahel. Sel põhjusel ei saa järeldada, et kostja paneks kliimaseadme eemaldamisega toime hageja tervise kahjustamise VÕS § 1055 lg 1 lause 2 tähenduses. Kohus ei pidanud kõrvutama PS §-st 16 tulenevat õigust elule omandiõigusega. Maakohus märkis õigesti, et hagejal ei eksisteeri otse põhiseadusest tulenevat õigust paigaldada maja seina külge kliimaseade, millele peaks sel juhul vastama kostja kohustus sellega nõustuda. Delikti koosseisu esinemist on kohus kontrollinud. Esitatud tõendite põhjal ei olnud maakohtul alust järeldada, et korteriühistu üldkoosoleku 14.06.2006 otsus ei oleks kehtiv. See, et protokollile ei ole alla kirjutanud kõik koosolekul osalenud liikmed, sellist järeldust teha ei võimalda. Pealegi ei kuulu käesoleva vaidluse esemesse nimetatud koosoleku toimumise ja hääletamisega seotud asjaolud. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata, siis kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Ü. Jänes G. Kivinurm M. Klaar 6