3-08-1435/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2008, Jõhvi 3-08-1435 V. Z kaebus Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti 18.06.2008 käskkirja nr. 87-K tühistamiseks ning saamata jäänud rahasummade väljamõistmiseks
2. november 2008 V. Z, tema esindaja Leanika Tamm ja Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti esindaja Natalja Šibalova Resolutsioon 1.Rahuldada kaebus osaliselt. 2.Tühistada Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti 18.06.2008 käskkiri nr. 87-K sellese märgitud teenistusest vabastamise kuupäeva osas ja teha ettekirjutus viia käskkirja koheselt peale kohtuotsuse jõustumist vastavusse avaliku teenistuse seaduse § 123 nõuetega. 3.Mõista Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusametilt V. Z kasuks välja 354 (kolmsada viiskümmend neli) krooni, muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 18.06.2008 andis Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti kommunaalmajandusosakonna juhataja Arkadi Nikolajev direktori ülesannetes käskkirja nr. 87-K (tl. 5-6), millega vabastas avaliku 1 teenistuse seaduse § 123 alusel alates 28.04.2003 teenistusest keskkonnakaitse ala spetsialist V. Z. 18.07.2008 esitas V. Z Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-3) ja palus, et käskkiri tema teenistusest vabastamise kohta tunnistataks kehtetuks ning teostataks kõigi teenistusest vabastamise päeval väljamaksmisele kuuluvate summade väljamaksmine. Kaebaja leidis, et tema vabastamine algusaeg on määratletud valesti, sest tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus jõustus 04.05.2005 ning ta ei olnud kohtuotsuse tegemise hetkel vahi all. Veel leidis kaebaja, et kuigi Viru Ringkonnakohus on tema vahi all pidamise tähtaja pikendamise määruse tühistanud ja avaliku teenistuse seaduse § 108 ettenähtud aluseid teenistussuhte peatamiseks ei olnud, oli ta ilma võimalusest tööle asuda ja palka saada ning lisaks ei tehtud tööraamatusse ka avaliku teenistuse seaduse § 111 lg. 2 kohast märget teenistussuhte peatamise kohta. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti kirjalikus vastuses (tl. 38-42) ei peetud kaebust õigeks, paluti see rahuldamata jätta ning märgiti, et kuna kaebaja teenistussuhte peatamine toimus Kaitsepolitsei määruse alusel, millega ta uurimise ajaks ametikohalt kõrvaldati, ei saanud Viru Ringkonnakohtu vahi alt vabastamise määrus teenistussuhet taastada. Kaebaja väidet tööraamatu puudumise tõttu tööle asumise võimatusest peeti pahauskseks ning märgiti, et ametnikul on igal ajal õigus teenistusest omal soovil lahkuda. Teenistusest vabastamise kuupäeva suhtes leiti, et kuna seaduseandja sellist olukorda ei reguleeri, tuleb lähtuda faktilistest asjaoludest ning ametnik, kes võeti vahi alla ja kõrvaldati ametikohalt tööle asumata, kuulub vabastamisele teenistussuhte peatamise päevast arvates. Kaebuse rahaliste nõuete kohta märgiti Riigikohtu lahendile nr. 3-3-110-01 viidates, et avaliku teenistuse seadus ei näe ette ametipalga säilitamist kui teenistussuhe on peatud seoses uurija määruse alusel ametikohalt kõrvaldamisega ning lisati, et selle seaduse § 123 alusel vabastamise puhul pole ette nähtud ka hüvituse maksmist. Kohtuistungitel jäid kaebaja ja tema esindaja kirjalikult esitatud väidete juurde, kuid muutsid kaebuse taotlust soovides vaidlustatud käskkirja tühistamist, kaebaja teenistusse ennistamist ning teenistusest puudutud aja eest tasu väljamõistmist alates 01.11.
3. Leanika Tamm esitas 1416 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ja väitis, et alates kohtuotsuse jõustumisest oleks pidanud kaebaja ametikoht olemas olema ja ta sellele lubatama või teenistusest vabastama. Seejuures juhtis ta tähelepanu asjaolule, et kaebaja on süüdi mõistetud ilma, et tahtluse kohta oleks kohtuotsusest täpsustust tehtud, samuti ei võetud talt ära töötamise õigust. V. Z ise väitis, et on mitu korda tööd küsimas käinud, kuid ametikoht oli hõivatud ja lisas, et on alates novembrist 2005 invaliid. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti esindaja Natalja Šibalova jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ja väitis, et kaebajat ei vabastatud teenistusest koheselt, kuna ta teatas, et on pöördunud Euroopa kohtusse. KOHTU PÕHJENDUSED Ametnike teenistussuhteid ja teenistusest vabastamise korda reguleerib avaliku teenistuse seadus. Selle § 123 kohaselt tuleb tahtlikult toime pandud kuriteo eest süüdi mõistetud ametnik vastava kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast teenistusest vabastada. Narva Linnakohtus 01.11.2004 koostatud kohtuotsusest nr. 1-552/03 (tl. 24-31) ja Viru Ringkonnakohtu 17.03.2005 kohtuotsusest nr. 2-1-32/05 (tl. 14-22) nähtuvalt mõisteti V. Z süüdi karistusseadustiku § 294 lg. 1 järgi. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus seejärel, kui Riigikohus keeldus 04.05.2005 määrusega V. Z kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmast (tl. 23). Karistusseadustiku § 294 lg. 1 on kehtestatud ametiisiku vastutus altkäemaksu võtmise eest. Altkäemaksu võtmine on süütegu, mis eeldab subjektiivsest küljest otsest tahtlust. Seda ei saa toime panna ettevaatamatuse või hooletuse tõttu ning seega on tegemist tahtlikult toime pandud kuriteoga, mis toob kaasa avaliku teenistuse seaduse § 123 alusel teenistusest vabastamise ka siis, kui 2 vastavas kohtuotsuses pole tahtluse olemasolu eraldi välja toodud ega vastaval ametikohal töötamise õigust ära võetud. Seaduseandja pole avaliku teenistuse seaduse § 123 ega ka üheski muus õigusaktis sätestanud tähtaegu teenistusest vabastamisele kuuluva ametniku suhtes vastava käskkirja koostamiseks, kuid on iseenesest mõistetav, et selline käskkiri tuleb teha võimalikult kiiresti peale seda, kui vabastamist põhjustav asjaolu ametiasutusele teatavaks saab. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusamet on V. Z teenistusest vabastamise käskkirja alles 18.06.2008 andes ebamõistlikult kaua venitanud. See aga ei anna alust kaebaja kohtuistungil täpsustatud nõuete rahuldamiseks, sest seaduseandja pole ametiasutusele andnud kaalutlusõigust avaliku teenistuse seaduse § 123 kohaldamiseks ja süüdi mõistetud ametnik tuleb igal juhul teenistusest vabastada. Avaliku teenistuse seaduse § 16 p. 1 keelab võtta riigi või kohaliku omavalitsuse teenistusse isikut, kellel on karistatus tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Karistusregistri seaduse § 25 lg. 1 p. 5 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist, kui tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on on möödunud kolm aastat. V. Z määrati karistusseadustiku § 294 lg. 1 ettenähtud kuriteo eest ühe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus ning vabastati ta selle kandmisest tingimusel, et ta ei pane nelja aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu (tl. 31). Seega on tal käesoleval ajal karistatus tahtliku kuriteo eest ning teda ei saa menetluslike eksimuste tõttu teenistusse ennistada. Eelpool juba nimetatu kohaselt vabastatakse tahtliku kuriteo eest süüdi mõistetud ametnik teenistuses vastava kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse seadustiku § 408 lg. 2 kohaselt jõustub kohtuotsus kassatsiooni esitamise korral kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumise või Riigikohtu kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast. Kuna V. Z kohta tehtud kohtuotsuse peale esitatud kassatsiooni menetlusse võtmisest keelduti 04.05.2005, oli teenistusest vabastamise päevaks 05.05.
4. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti vaidlusaluses käskkirjas on kaebaja teenistusest vabastamise päevaks märgitud aga 28.04.2003 ning põhjendatud seda väitega, et sel päeval võeti ta vahi alla. Avaliku teenistuse seaduse § 123 mõttest tuleneb selgelt, et vahi alla võtmise päev on teenistusest vabastamise päevaks vaid juhul, kui ametnik viibis vahi all kuni kohtuotsuse jõustumiseni. V. Z võeti 28.04.2003 küll vahi alla, kuid Viru Ringkonnakohus tühistas 22.05.2003 vahi all pidamise pikendamise määruse (tl. 12-13) ning talle laienes üksnes Kaitsepolitseiametis 09.05.2003 koostatud määrusega (tl. 8-9) kohaldatud ametikohalt kõrvaldamine. Seega ei ole V. Z teenistusest vabastamise käskkirja märgitud teenistusest vabastamise päev kooskõlas seadusega, kuid eelnevalt juba nimetatud avalikku teenistusse võtmise keelu tõttu ei anna ka see asjaolu alust käskkirja täies ulatuses tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Kuna teenistusest vabastamise kuupäev võib kaebaja õigustele siiski negatiivset mõju avaldada, on tema huvides, et vaidlustatud käskkiri teenistusest vabastamise kuupäeva osas tühistataks ning tehtaks Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusametile ettekirjutus see avaliku teenistuse seaduse § 123 nõuetega vastavusse viia. Halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg. 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses. Kuna kohtuistungil muutis kaebaja oma esialgset taotlust ja jäi kindlalt selle juurde, et soovib teenistusse ennistamist (tl. 52 ja 55), ei ole kohtul põhjust käsitleda kõiki neid väiteid, mis puudutavad kirjalikus kaebuses või kohtuistungi esialgsetes seletustes käsitletud saamata jäänud rahasummade väljamõistmist. Üldse arusaamatud ja asjasse mittepuutuvad on aga teenistussuhte peatamise ja teenistusse mittelubamise õiguspärasuse suhtes esitatud väited, sest V. Z ei ole vastava kaebusega seaduses ettenähtud korras ja tähtajal halduskohtusse pöördunud (tl. 52). Eeltoodust tulenevalt on V. Z nõuded esitatud kujul põhjendamatud ja vaidlustatud käskkirja saab halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 1 alusel vaid osaliselt tühistada. Kuna valdavas osas jääb 3 kaebus rahuldamata, on põhjendatud hüvitada kaebaja poolt õigusabi eest tasumisega kantud 1416 krooni suurusest menetluskulu (tl. 59) sama seadustiku § 92 lg. 2 alusel vaid veerandi ehk 354 krooni ulatuses. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusamet menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (tl. 55), seega jäävad võimalikud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 4