2-07-4428 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-4428 Tsiviilasi

) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.

§ 509

lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Perekonnaseisuaktide büroo XXX. a. välja antud abielutunnistuse (nr XXX) kohaselt abiellusid V P ja A P XXX. a. Tallinna Perekonnaseisuaktide büroos ning selle kohta on tehtud kanne nr 1347 (tl 5). Rahvastikuregistris on A P ga seotud isikuks märgitud abikaasa V P ning suhte olekuks “kehtiv (andmed puuduvad)“ (tl 41). Seega on A P isik, kellel on V P surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi
3. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. 2 2-07-4428
4. Avaldaja ja V P abielu registreeriti XXX. a. Abielulised suhted lõppesid
5. a ning alates sellest ajast ei ole avaldajale V P asukoht teada. Avaldaja otsis abikaasat miilitsaorganite ja passilaua kaudu, kust sai teada, et abikaasa on alates
6. a maist Eestist lahkunud ja asunud elama Uzbekistani. Kohus pöördus kaasabi saamiseks Justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusabi talituse poole, tegemaks kindlaks, kas Usbekistani Vabariigi pädevatel ametivõimudel on andmeid V P kohta, mille alusel võiks eeldada tema elusolekut. Vastavalt 11.06.
7. a Usbekistani Suursaatkonnast Riias saabunud noodile puudub V P l sissekirjutus Usbekistani Vabariigi territooriumil (tl 30). V P andmeid ei ole ei Maksu- ja Tolliameti (nimetatud andmebaasis andis otsing vastuseks „sellise isikukoodiga isikut pole olemas“) ega ka rahvastikuregistri andmebaasides. 24.03.
8. a tuvastas Harju Maakohus A P avalduse alusel V P teadmata kadumise fakti ning luges V P teadmata kadunuks alates
9. a mai kuust (Harju Maakohtu tsiviilasja toimik nr 2-0516332). 7.

§ 510

lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 15.12.2008. a kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja, et siseministeerium esitas kohtu palvel järelpärimised V P kohta Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasides andmed V P kohta puuduvad, Politseiametil andmeid V P kohta ei ole. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus ei ole fikseeritud V P piiriületusi. Eeltoodust tulenevalt on siseminister seisukohal, et kohus võib teadaolevate andmete alusel V P surnuks tunnistada (tl 38). 8.

§ 510

lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 08.02.2007. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles V P t esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid V P kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. V P kohta andmeid kohtule ei ole esitatud. 9.

§ 510

lg 4 sätestab, et eelmenetluses teeb kohus kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Rahvastikuregistris on V P kohta märgitud „andmed puuduvad, arhiivis“ ning temaga seotud isikuid rahvastikuregistris märgitud ei ole. Avaldaja avaldas ärakuulamisel, et tutvus V P ga teepeal, abiellusid spontaanselt ning elasid koos 1 aasta. V P oli Eestis sõjaväes ajateenistuses miilitsas ning avaldajale ei ole teada ei V P ema ega teised sugulased. Peale XXX. a välja antud abieluakti ja abielutunnistuse on rahvastikuregistri kohaselt V P ga seotud dokumendiks märgitud vaid 10.07.

1. a välja antud abielutunnistus. Kohtu järelpärimisele vastas Tallinna Perekonnaseisuamet, et nimetatud kuupäeval välja antud abielutunnistus on välja antud V P abikaasale A P le. Rohkem V P ga seotud dokumente välja antud ei ole. Avaldajale teadaolevalt V P Eestis elades ei töötanud, vaid oli Eestisse tulnud sõjaväkke ajateenistusse. Maksu- ja Tolliameti andmebaasis V P kohta andmeid ei ole.
2. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud Avad alust eeldada, et V P on surnud. Tema elusoleku kohta alates
3. a. mai kuust, s.o rohkem kui 38 aasta jooksul andmeid ei ole. Kuna viimased andmed V P elusoleku kohta pärinevad
4. aasta maist, ei ole asjas kogutud materjalide alusel võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna V P 3 2-07-4428 eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb V surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.
5. a. P
6. Vastavalt

§ 172lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Kaija Kaijanen Kohtunik 4