lg 2 alusel kinnipeetavatelt äravõetud eseme kohta koostatakse akt 2-es eksemplaris, millest 1 eksemplar antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Nimetatud kohustus lasub vanglal ja seega ei pea kinnipeetav ise eraldi akti nõudma. Äravõetud asjade akti rekvisiidid on selgesõnaliselt sätestatud
§-s 71. Kaebaja leiab, et kuna tembeldatud kirjaümbrik on infokandja (ärasaatmise postkontori tempel; kuupäev; sihtkoha postitempel; kuupäev; adressaadid ja saatja aadressid), siis vangla poolt infokandja äravõtmist peaks kinnitama tõendiga, mida vajaduse korral võiks kasutada vaidluses. Samas on kinnipeetaval õigus kontrollida, kas vangla täidab õigusaktiga talle pandud kohustust edastada kiri 3 päeva jooksul kinnipeetavale (
Tulenevalt eeltoodust palub kaebaja kohustada Tallinna Vanglat väljastama kaebajalt 28.01.2008.a ja 29.01.2008.a äravõetud kirjaümbrikute kohta võetuse aktid, mida vangla on kohustatud väljastama tulenevalt
Kaebuse esitamise põhjendatud huvina märgib A. Dorožko preventiivse eesmärgi, et edaspidi taolised toimingud (tegevusetus) ei korduks. Vastustaja vastuväited Tallinna Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et Justiitsministeeriumi poolt antud juhiste kohaselt hakati Tallinna Vanglas alates 01.11.2007 jagama kirju kätte selliselt, et ümbrik, mille sees kiri tuleb, võetakse ära. Kui kinnipeetaval ei ole saatja aadressi, tuleb võimaldada tal selle ümberkirjutamine ning seejärel kirjaümbrikud kirja saabumisel ära võtta. Peale ümbriku ära võtmist koostatakse Tallinna Vanglas akt, kuid seda ei tehta iga ümbriku kohta eraldi, vaid kõikide sel päeval ära võetud ümbrikute kohta korraga. Akti märgitakse kuupäev ja ajavahemik, kambri number, kinnipeetava nimi ja kinnipeetavalt ära võetud ümbrikute arv. A. Doroškole on 12.02.2008 kirjalikult selgitatud, et iga kord vormistatakse ümbrikute äravõtmise kohta akt ning selle koopiat on võimalik Tallinna Vanglalt taotleda. Sellele vaatamata ei ole A. Dorožko Tallinna Vanglale esitanud sellekohast taotlust. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kirjast või pakist eseme äravõtmise kohta koostatud akti üks eksemplar või koopia tuleks automaatselt kinnipeetavale väljastada. Ümbrikud võetakse ära
2 Haldusmenetluse seaduse § 19 lg 1 kohaselt säilitab haldusorgan avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku. Vastavalt
säilitab Tallinna Vangla äravõetud esemete, sh kirjaümbrikud, kohta koostatud akte kolm aastat.
lg 1 kohaselt edastatakse kiri kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates kolme päeva jooksul. A. Dorožko saab postitemplit ümbrikul kontrollida, kui vanglaametnik kirja edastab, sest ümbrik avatakse kinnipeetava juuresolekul ning tal on võimalik sellelt üles kirjutada kõik seal olevad andmed. Vastavalt VangS § 29 avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetud kirjad vanglaametnike juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kinnipeetavale saadetud kirju vanglaametnikud ei loe. Samuti ei avata kinnipeetava kirju kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile, riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele ning konsulaartöötajale. Tallinna Vangla ametnikud ei võta ära kinnipeetavate kirjaümbrikuid, mis on saadetud prokuratuuri, kohtu, Justiitsministeeriumi, politsei, advokaadi, notari või vangla poolt. A. Dorožko sai 28.01.2008 kuus kirja, millest kolm olid kohtult, kaks vanglatelt ja üks eraisikult, seega võttis nimetatud päeval inspektor-kontaktisik A. Dorožkolt ühe ümbriku. 29.01.2008 sai A. Dorožko neli kirja, millest üks oli Tartu Vanglalt, milles omakorda oli kinnine ümbrik ja kaks eraisikult, seega võeti kaebajalt ära kaks ümbrikut. Kokku võeti A. Dorožko'lt kahe nimetatud päeva jooksul ära kolm ümbrikut, milles saadetud kirjad olid tulnud eraisikutelt. Ametiasutuste poolt saadetud kirjade ümbrikuid kaebajalt ära ei võetud. Ümbrikute äravõtmise kohta on mõlemal päeval koostatud akt, mis on kinnitatud direktori asetäitja poolt. Seega on Tallinna Vangla ümbrikute äravõtmisel toiminud õiguspäraselt ning A. Dorožkole ei ole väljastatud ümbrikute äravõtmise akti põhjusel, et ta ei ole esitanud vastavasisulist taotlust. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Antud haldusasjas on A.Dorožko vaidlustanud Tallinna Vangla poolt 28.01.2008 ja 29.01.2008 kirjaümbrikute võetuse kohta koostatud aktide kaebajale mitteandmist. Kaebuse esitaja leiab, et
lg 2 kohaselt tuleb äravõetud eseme kohta koostatud aktist üks eksemplar anda kinnipeetavale. Vastustaja leiab, et antud juhul tuleb kohaldamisele
Vastustaja väitel väljastatakse vastav akt kinnipeetava taotlusel, kaebuse esitaja ei ole aga taotlenud 28.01.ja 29.01.2008 kirjaümbrikute äravõtmise akti väljastamist. 3 Seega on antud asjas vaidlus selles, kas vangla peab koheselt peale kirjaümbrike äravõtmise kohta akti koostamist andma ühe eksemplari aktist kinnipeetavale või mitte. Antud asjas ei ole vaidlustatud kirjaümbrike äravõtmise õiguspärasust. Kirjalikus vastuses märgib vastustaja, et kirjaümbrikud võetakse ära
Kohtuistungil laiendas vastustaja kirjaümbrikute äravõtmise alust, märkides, et kirjaümbrikud võetakse ära kui vangla julgeolekut ohustavad esemed. Ümbrikuid hakati ära võtma Tallinna Vanglas alates 01.11.2007 vastavalt Justiitsministeeriumi juhistele. VangS § 29 lg 1 kohaselt avatakse kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Vastustaja on loeb kinnipeetavatele saadetud eraisikutelt saadud kirjaümbrikuid keelatud esemeteks. VangS § 63 lg 2 sätestab, et kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Kohus on seisukohal, et kui vangla loeb kirjaümbriku vanglas keelatud esemeks, mis tuleb ära võtta, siis tuleb võetuse akti koostamisel kohaldada
lg 2 nõudeid.
pealkirjast ei nähtu, et antud paragrahv kohaldub ainult esmakordselt vanglasse saabuvate kinnipeetavate suhtes. Kinnipeetavalt vanglas keelatud asjade äravõtmise vajadus võib tekkida ka vangistuses viibimise ajal, näiteks ka juhul, kui muutub keelatud asjade nimekiri. Ka sel juhul tuleb kohaldamisele
Kuna kirjad, sealhulgas kirjaümbrikud olid adresseeritud A.Dorožkole, oli kaebaja isikuks, kellele oleks tulnud üks eksemplar aktist anda allkirja vastu, vastavalt
lg 2 nõuetele ning seetõttu oli aktist ühe eksemplari mitteväljastamine kinnipeetavale õigusvastane. Kinnipeetavalt äravõetud asju kajastava akti kinnipeetavale allkirja vastu kätte andmise eesmärk on eelkõige, et vältida hilisemaid vaidlusi selle üle, millised asjad täpselt ära võeti. Erinevalt Tallinna Vangla praktikale on teistes kohtuasjades selgunud, et Tartu Vangla väljastab kinnipeetavale koheselt ühe eksemplari ka kirjaümbrike äravõtmise aktist. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et ümbrikute äravõtmisel tuleb kohaldamisele ainult
ja § 72.
räägib pakist äravõetud esemega toimimise ja pakist äravõetud eseme kohta akti koostamist, mitte aga pakendi enda, milles esemed saadetakse, äravõtmist. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kui vastustaja võtab kinnipeetavale adresseeritud ja saadetud kirjaümbrikud ära tulenevalt sellest, et loeb need keelatud esemeteks, tuleb nende äravõtmisel järgida
Vastustajal tuleb väljastada kaebuse esitajale 28.01.2008 ja 29.01.2008 koostatud ümbrikute äravõetuse aktist üks eksemplar allkirja vastu. Eda Muts Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.