) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vaidlust ei ole selles, et pooled on xxxxxxxsündinud RE E vanemad. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka lapse sünnitunnistusega (tl 3). Seega on pooled alaealise poja vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada. Riigikohus on 09.03.2005.a otsuses nr 3-2-1-7-05 väljendanud seisukoha, et „Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
Vaidlust ei ole selles, et alates 05.juulist 2008.a ei ela pooled perekonnana koos ega kasvata ühiselt oma alaealist poega. Poolte alaealine poeg elab koos hagejaga (tl 4). 2. Pooled kinnitasid, et alates kooselu lõppemisest 05.07.2008.a, on kostja iga kuu maksnud hagejale vabatahtlikult 2000 krooni poeg R E ülalpidamiseks. Sellest tulenevalt leidis kostja, et tema on poja ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja oli seisukohal, et kostja makstud 2000 krooni kuus ei ole lapse vajadusi arvestades piisav. Kuna kostja vabatahtlikult suuremat elatusraha maksma ei nõustunud, pidi ta pöörduma kohtusse. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (näit: Riigikohtu 23.04.2004.a otsus nr 3-2-1-57-04). Kuna kostja makstud elatusraha on väiksem perekonnaseaduse (
) § 61 lg-s 4 sätestatud elatise minimaalmäärast kuus, hageja peab sellises ulatuses elatise maksmist ebapiisavaks ning kostja ei ole vabatahtlikult soostunud maksma lapsele suuremat elatusraha, on kostja käitumine hinnatav lapse ülalpidamiskohustuse rikkumisena ja seda alates poolte kooselu lõppemisest 05.07.2008.a. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt
3.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 5000 krooni kuus. Hageja esialgse arvestuse kohaselt oli lapse vajalik ülalpidamiskulu koos 5000 krooni (tl 1 pöördel). Menetluse käigus esitatas hageja uue arvestuse, mille kohaselt lapse 1 kuu ülalpidamiskulud on järgmised: eluasemekulu 500 krooni, toidukulu 1957 krooni, transpordikulu 200 krooni, telefonikulud 100 krooni, Elioni teenus 71.67 krooni, tervishoiukulud 755 krooni, hügieenitarvete kulu 843.70 krooni, riiete ja jalanõude kulu 6975.55 krooni, muud vältimatud püsikulud 3780 krooni ja lapse arengu ning koolikohustuse täitmise kulud 1170 krooni, st kokku üle 16 tuhande krooni kuus. 3.1. Riigikohus on oma 16.05.2003.a otsuses nr 3-2-1-57-03 väljendanud seisukoha, et „Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused“. Seega – kuigi last kasvataval vanemal on õigus kulutada lapse ülalpidamiseks vahendeid niivõrd, kuivõrd ta seda vajalikuks ja võimalikuks peab, tuleb teiselt vanemalt elatise väljamõistmise vaidluses lähtuda siiski vaid lapse mõistlikest ja põhjendatud vajadustest. Kohtu arvates ei saa kahtlust olla selles, et poolte alaealine laps vajab normaalseks ja eakohaseks arenemiseks igapäevaselt nii sooja ja puhast elamise kohta (eluruumi), sööki, riideid, hügieenitarbeid, mänguasju, ravimeid jne. Kahtlust ei ole ka selles, et sotsiaalseks ja emotsionaalseks arenemiseks vajab laps mõistlikul määral ka meelelahutusi jne. Eelloetletud lapse vajadused on kohtu arvates nii põhjendatud kui vajalikud. Samas - analüüsinud hageja esitatud kalkulatsiooni leiab kohus, et see on mõnede vajaduste osas ilmselgelt liialdatud ja ülepaisutatud, samuti tõendamata. Nii ei ole hageja usutavalt ei põhjendanud ega ka ühegi Tsiviilasi nr 2-08-65173 tõendiga tõendanud, miks vajab poolte 7 kuune laps iga kuu uut kombenesooni, veelgi enam – iga kuu nii uut kevad- kui ka talvekombenesooni. Seejuures talvekuudel ka suvekombenesooni ja suvekuudel talvekombenesooni. Samuti ei ole hageja põhistanud, miks vajab poolte laps iga 2
Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 09.03.2005.a otsuses nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et
lg 4 sätestatud elatise suurus „… arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus“. 4.
lg 2 mõtte kohaselt arvestatakse elatise suuruse kindlaksmääramisel lisaks lapse vajadustele ka kummagi vanema varalist seisundit. Tõendatud on, et hageja saab vanemahüvitist 5826 krooni kuus (tl 5). Hageja selgituse kohaselt jääb talle pärast tulumaksu mahaarvamist ca 5060 krooni. Lisaks saab hageja riiklikke lastetoetusi 900 krooni kuus. Neid asjaolusid kostja ei vaidlustanud. Vaidlust ei ole selles, et hageja ülalpidamisel on kaks last. Seega on hageja sissetulek ühe pereliikme kohta kuus ca 1986.66 (5060 + 900 : 3) krooni. Kostja töötab ja esitatud tõendite kohaselt on tema keskmine netopalk alates 2008.a augustist 8203.05 krooni (tl 23). Enne 2008.a augustikuud oli kostja palk suurem, kuid kostja tööandja 13.10.2008.a teatise kohaselt vähendati alates 2008.a augustist töötajate palka seoses raske majandusliku olukorraga 20% ja seda määramata ajaks (tl 24). Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks poolte ühisele lapsele veel kaks last. Samas kinnitas kostja, et kokkuleppe alusel ta käesoleval ajal poeg R T ülalpidamiseks elatist ei maksa. Tütar M T annab ta ülalpidamist, makstes kokkuleppel lapse emaga iga kuu 300 krooni. Hageja vastuväite kohaselt ei anna kostja käesoleval ajal M T ülalpidamist. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kostja on maksnud varem M T rahasid, kuid ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et kostja ka käesoleval ajal oma tütrele reaalselt ülalpidamist annab. Kuna hageja vaidlustas kostja ülalpidamiskohustuse täitmise MT ees, lasus kostjal kohustus oma sellekohast väidet tõendada. Riigikohus on märkinud, et „… kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab“ (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-08). Kuna kostja, vaatamata kohtu selgitustele ja täiendavalt antud võimalusele, ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta ka käesoleval ajal annab M T ülalpidamist, ei saa kohus tema sellekohast paljasõnalist väidet elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Eeltoodust tulenevalt pole kostjal teisi reaalseid ülalpidamiskohustusi, kui vaid poeg R E suhtes. Arvestades lapse mõistlikke ja põhjendatud vajadusi (4700 krooni kuus) kogumis poolte varalise seisundiga leiab kohus, et kostja on võimeline kandma poolte ühise lapse ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud minimaalmäärast veidi suuremas ulatuses, st summas 2700 krooni kuus. Seejuures arvestab kohus ka Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt „…elatisraha suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu” (näiteks Riigikohtu otsused nr 3-2-1-7-05, 3-2-1-93-08). Kuna hageja on lapsehoolduspuhkusel ning kostja varaline seisund on võrreldes hagejaga parem, on õige ja õiglane, kui kostja kannab lapse ülalpidamiskulu veidi suuremas ulatuses kui hageja. Tsiviilasi nr 2-08-65173 Eeltoodust tulenevalt mõistab kostjalt hageja kasuks poolte alaealise poja ülalpidamiseks välja elatise 2700 krooni kuus. 5.
Eeltoodust tulenevalt esinevad asjaolud elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ja seda alates 05.07.2008.a. 5.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.