29 sätete kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat. Menetluse raugetamine ei välista hilisemalt uuesti nõuete või pankrotiavalduste esitamist. Samas pankrotimenetluse raugetamine võtab võlgnikul võimaluse taotleda pankrotimenetluses võlgniku kohustustest vabastamist. Võlgnik soovib väidetavalt kohustustest vabastamise menetlust kasutada ja on teavitanud haldurit, et otsib vahendeid menetluse jätkamiseks.
11 peatükis §§ 169 kuni 177 on sätestatud võimalus taotleda füüsilisest isikust võlgnikul pankrotimenetluse kaudu kohustustest vabastamist. See eeldab pankroti väljakuulutamist. Nimelt
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Selleks peab võlgnik esitama kohustustest vabastamise avalduse kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks (
170). Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi.
kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. Nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta 15 protsenti, juhul kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üks aasta, 20 protsenti, kui sellest on möödunud kaks aastat ja 25 protsenti, kui sellest on möödunud kolm aastat. Samas võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud 4 võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo;4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei saa menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Antud juhul kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustuste vabastamise menetluse ajal oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
sätete alusel, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Enne võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tühistamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku ja usaldusisiku. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik peab antud juhul kinnitama oma valmisolekut menetlust finantseerima, et pankrot välja kuulutada ja koos pankroti välja kuulutamisega algatada kohustuste vabastamise menetlus. Samas kui võlgnik on kriminaalkorras karistatud, samuti kui jätkub sarnane eluviis ja tegevus nagu enne pankrotiavalduse esitamist (näiteks laenude lahendamine laenudega, olemine lihtsalt töötuna arvel, töökoha põhjendamatu valik või veel midagi sarnast), ei tule kohustustest vabastamise menetlusest midagi välja ja pankrotimenetlus tule ikkagi raugetada. 5 Tulenevalt aruandes esitatust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning vara puudumisel tuleb menetlus raugestada pankroti välja kuulutamata, kuid see tooks kaasa võlgnikul võimatuse taotleda kohtult kohustustest vabastamist pankrotimenetluses. Halduril puudub teave võlgniku kriminaalkaristuse olemasolu või mitteolemasolu kohta, on ainult eeldus, et sama nime ja sünniaastaga isik on kriminaalkorras karistatud ja taotlenud korduvalt armuandmist. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise aluste puudumisel tuleb algatatud pankrotimenetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata. Ajutisel halduril puuduvad andmed tagasinõudmise või võitmise võimaluste kohta. Ajutise halduri tasu ja kulud
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse
Raugetada M M (kood xxxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja kulude katteks, samuti tagasivõitmise või – nõudmise võimalus.
lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. On ilnne, et tagasivõtimsie võiaused puduuvad ja võlgnukul ei jätkuks vahendied panorit väljakuuluatsmiel korral edapsidisel lübiviidava meneltuse katteks. Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud avalduse juurde. Võlgnik ise kohale ei ilmunud. Halduri tasu ja kulutuste katteks ei ole võlgnik, vaatamata kohtu sellekohasele korraldusele, kohtu deposiitarvele ülekannet teinud. Kohtu poolt antud tähtajaks täiendavalt nõutud dokumente ei esitanud. Seega on ilmne, et võlgnik ei ole sisuliselt huvitatud probleemiga tegelemisest. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde ja palub asi lahendada tema osavõtuta. Pankrotimenetluses ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused. Võlgnik ei ole avaldanud soovi pankrotimenetlust finantseerida. Ajutise halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste suuruse määramisel lähtub kohus
lg 1 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” §-st
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.