2-06-31629 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS 30. jaanuarist 2009. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuaril 2009.a. Tallinnas Tsiviil

§ 52lg.

1 järgi on lapsest lahus elaval vanemal õigus suhelda lapsega. Tul Evalt nimetatud seadusesättest on lapsega suhtlemine üks vanemlikke õigusi ning see ei sõltu asjaolust, kas lapsed elavad vanema juures või mitte, vaid kehtib sellest sõltumata ning baseerub vanemaks olemise faktil endal. Käesoleval juhul soovib avaldaja teostada oma vanemlikke õigusi ning kanda sellest tul Evat vastutust, mida talle praegu ei võimaldata.

§ 52lg.

1 teise lause järgi ei või vanem, kelle juures laps elab, takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Praegusel hetkel ei võimalda HO P P ´l oma lastega suhelda, millest tul Evalt ei ole P P ´l olnud võimalik näha oma lapsi ega nendega aega veeta. PPon HO le teinud vastavaid ettepanekuid, kuid viimane on need kõik tagasi lükanud. PP möönab, et tal on minevikus esinenud psühhiaatrilisi probleeme. Samas praegusel ajal on tema seisukord stabiilne. Ta järgib raviarsti poolt ettenähtud ravi ning ta ei kujuta endast ohtu endale ega teistele. P Pon ennast näidanud armastava ja hooliva isana, tundes pidevalt huvi oma laste käekäigu ja tegevuse vastu. Teda on iseloomustatud kui asjalikku, kohusetundlikku ja hoolivat inimest. Probleemid, mis on minevikus P P takistanud tema vanemlike kohustuste täitmist, on praeguseks möödunud, olles ajaliselt mittepüsiva iseloomuga. Sellest tul Evalt on põhjendatud PP soov suhelda oma alaealiste lastega. Lisaks eeltoodule leiab avaldaja, et seejuures tuleb arvestada ka laste õigustatud huve, millest tähtsaimaks on nende tasakaalustatud ja igakülgne areng. Laste arengu eesmärki silmas pidades on vajalik, et nende kasvatamises osaleksid mõlemad vanemad. Praegusel hetkel pole see võimalik, kuivõrd P P hoitakse oma laste kasvatusprotsessist täielikult eemal. Samas PP ei vaidlusta laste jätmist HO juurde, sest leiab, et see on laste seisukohast parim võimalik lahendus. Sellest hoolimata ei ole õigustatud laste isa täielik laste elust välja jäine, kuivõrd see rikub

§ 52lg.

1 sätestatud õigust ning on avaldaja arvates kahjulik laste arengu suhtes, kuivõrd normaalse kasvatuse loomulik osa on mõlema vanema poolne panus lastega suhtlemisse.

§ 52lg.

2 järgi kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest või temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Kuivõrd kokkuleppe saavutamine vanemate endi vahel ei ole antud juhul võimalik, palub avaldaja lahendada käesolev vaidlus kohtus. Eeltoodut aluseks võttes ja tuginedes

§ 52

lg.-test 1 ja 2 palub avaldaja kohtul määrata kindlaks PP ja HO vaheline kord suhtlemisel nende ühiste lastega. Asja m Etluskulud palub PP jätta HO kanda. Vastavalt kirjalikule taotlusele täiendada avaldust lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks 2 27.11.2006.a. palub avaldaja kohtul juhindudes

§ 52lg.

2 kohtul määrata kindlaks avaldaja ja HO vaheline lastega suhtlemise kord alljärgnevalt:

1. T ja T P (edaspidi lapsed) elukoht on HO - laste ema elukoht;
2. PP– laste isa kohtumised lastega toimuvad kaks korda kuus, igal teisel nädalavahetusel ja kokku vähemalt 7 päeva kuus. Kohtumised toimuvad laste isa elukohas või muus isa poolt valitud kohas;
3. Isa ja ema võivad kokku leppida isa ja lapse või laste täiendavad ühekordseid kohtumisi, arvestades seejuures laste arvamustega.
4. Laste isal on õigus kohtuda lastega nende suvevaheajal ühe kuu pikkusel perioodil isa poolt valitud kohas nii Eestis kui välismaal. Samuti on isal õigus kokkuleppel emaga veeta lastega kokku üks nädal teistest laste koolivaheaegadest.
5. Isal on õigus kohtuda lastega pühade ja tähtpäevade ajal kas samal päeval või pikemate pühade ajal järgneval päeval või päevadel, samuti isa või isa perekonnaga seotud tähtpäevadel (nt. sünnipäev, kooli lõpetamised jne.), ka iga teise jõulupüha ja lapse sünnipäeva veedab laps isa juures.
6. Ema kohustub vähemalt 2 kuud ette teatama isale oma kavatsusest muuta enda ja laste elukohta.
7. Ema kohustub aitama igati kaasa lapse ja isa omavahelisele suhtlemisele. Eeltoodut aluseks võttes palub avaldaja kohtul määrata kindlaks avaldaja ja HO vahel lastega suhtlemise kord vastavalt avalduse täienduses toodud tingimustele. Asjast puudutatud isiku HO seisukoht avalduse suhtes HO asjast puudutatud isikuna oma kirjalikus vastuses avaldusele ja selle täiendusele palub kohtul PPavaldus jätta täies ulatuses rahuldamata.

§-i 58 sättest tul Eb, et lastesse puutuvate vaidluste lahendamisel lähtub kohus laste huvidest. Sellest järeldub, et

§-i 52 sätetest tul Ev lahus elava vanema õigus oma lastega suhelda kuulub kohaldamisele vaid siis, kui see pole vastuolus laste huvidega. Puudutatud isiku arvates on selline vastuolu olemas. PP pöeb xxx. Oma haigusest tul Evalt on ta korduvalt käitunud laste suhtes nende huvidevastaselt, neid hirmutades ja ka füüsiliselt kahjustades. Nii võttis PP ajal, kui ta elas juba lastest eraldi HO teadmata lasteaiast ennelõunal siis veel 2-aastase T ja sõitis näljase-januse lapsega hilisõhtuni mööda linna, samal ajal kui lapse ema ja lastekaitsetöötajad last kõikjalt otsisid. 2004.a. sügisel valvas ta õhtul HO maja juures ja kui viimane lastega lasteaiast tuli, tormas ootamatult laste ja nende ema juurde ning hakkas T ema sülest toore jõuga ära kiskuma. T tekitas see füüsilist valu, lisaks sellele hirmutas isa selline käitumine lapsi tõsiselt. Tõsiseks psüühiliseks traumaks sai lastele samal sügisel toimunud juhtum, kui nende elutoas mängimise ajal sama toa rõduukse klaasid äkki väljastpoolt purustati ja läbi purunenud klaasi astus tuppa klaasikildudest veristatud P P , kes teda takistama asunud laste emale kallale läks. Isa kontrollimatu käitumise tagajärjel vajasid mõlemad lapsed psühholoogi abi, mis vanema poja puhul kestab veel käesoleval ajal. Kahe viimatinimetatud episoodi osas algatati PP vastu kriminaalasi. Selle käigus läbiviidud statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemusel tuvastatigi avaldajal skisofreenia ja ka sundravi vajadus. Kohtuistungi toimumise ajaks oli sundravi vajadus möödunud ja kuigi PPoli temale inkrimineeritud teod toime pannud süüdimatus seisundis, tema suhtes sundravi ei kohaldatud. Vestlustest psühhiaatritega teab laste ema, et PP xxx tingitud häired vaimses seisundis pole 3 kunagi välistatud ja võivad alati ootamatult ilmneda. Ka kriminaalasjas arvamust andnud kohtupsühhiaatriaeksperdid ei väitnud, et PP oleks paranenud, vaid piirdusid kinnitusega, et taval perioodil on tema psüühiline seisund remissioonis (med. haigusnähtude nõrg Emine). Eeltoodust tul Evalt on HO põhjendatult arvamusel, et laste viibides isaga on nende turvalisus tõsiselt ohustatud.

§ 58

sätestatu põhjal peab kohus lastesse puutuva vaidluse lahendamisel arvestama ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Mõlemad lapsed ei soovi isaga kohtuda, sest kardavad teda. Nende poolt läbielatust tul Evalt on see tunne põhjendatud. Avaldaja palvepunktis nr. 1 sisalduv laste elukoha määramist käsitlev taotlus väljub

§-s 52 käsitletust – tegemist on iseseisva nõudega. Pealegi on laste elukoht nende ema juures juba määratud Tallinna Linnakohtu 03.01.2005.a. osaotsusega tsiviilasjas nr. 2/19.9163/

1. Käesolevas vastuses toodut tõendavad sellele lisatud Harju Maakohtu määrus 16.05.2006.a. kriminaalasjas nr. 1-1078/05 ja Tallinna Linnakohtu osaotsus 03.01.2005.a. tsiviilasjas nr. 2/199163/
2. Eestkosteasutuse esialgne arvamus Haabersti Linnaosa Valitsuse esialgse kirjaliku arvamuse kohaselt 31.01.2007.a. linnaosa valitsuse lastekaitsespetsialistid M Vaarpuu ja K Kamber on tegelnud HO ja PP probleemiga laste elukoha ja suhtlemise küsimuses alates 2004.a. 14.01.2005.a. jõustunud Tallinna Linnakohtu osaotsusega on laste TP(sünd. xxx.a.) ja T P (sünd. xxx.a.) elukoht määratud HO juurde. Antud otsusega nõustus ka P P . PP pöördus 20.12.2006.a. kirjalikult Haabersti sotsiaalhoolekande osakonna poole, milles palus neil teatada tingimused ja seisukoht tema ja laste vahelise suhtlemiskorra määramiseks. PP soov lastega kohtuda on mõistetav, kuna tal puudub lastega kontakt 2,5 aastat. See asjaolu on suures osas tingitud P. P enda ettearvamatust käitumisest ja negatiivsetest vahejuhtumitest, samuti HO kartusest laste turvalisuse pärast. P P saadetud vastuses selgitasid lastekaitsetöötajad, et näevad probleemi lahendust kohtu kaudu, kuna senised katsed reguleerida PP suhtlemist lastega ei ole kahjuks tulemusi andnud. Lastekaitsetöötajate arvamuse kohaselt tuleb arvestada laste valmisolekut isaga suhtlemiseks, mis käesoleval ajal on väga minimaalne. Lastekaitsespetsialist K Kamber külastas HO kodu, kus vestles eraldi T ja T ega. Silmast-silma toimunud vestlusel ütles T P , et ta isaga kohtuda ei soovi, kuna isa tegi talle kunagi haiget. Lastel on olemas turvaline keskkond, kus neile meeldib elada. Poistel on oma tuba. HO on seisukohal, et PP võib kohtuda lastega spetsialisti juuresolekul ja laste endi nõusolekul. HO lapsi PP hoolde lubada ei saa, kuna leiab, et pole kindel nende turvalisuses. Lastekaitsetöötajad on konsulteerinud TP nõustanud psühhoterapeudi T. Arro´ga, kelle sõnul on laste ja isa vaheliste suhete taastamine väga pikaajaline protsess. T. Arro pakkus P P ´le võimalust kohtuda T P ´ga terapeudi juuresolekul. Sellest ettepanekust PP loobus ega olnud valmis sellisel viisil lapsega kohtuma. Lähtudes laste huvidest ja arvamusest on Haabersti Linnaosavanem eestkosteasutuse nimel seisukohal, et PP suhtlemine oma laste T ja T P saab hetkeolukorras toimuda vaid spetsialisti (psühholoogi) juuresolekul kord kuus, kes saab asjatundjana hinnata kohtumiste mõju laste psüühikale. Eraldi laste kohtumisi isaga linnaosavanem antud olukorras võimalikuks ei pea. Haabersti Linnaosa Valitsuse arvamus lastega suhtlemise korraldamise kindlaks 4 määramiseks Haabersti Linnaosavanem eestkosteasutuse esindajana on käesolevas asjas pidanud vajalikuks esitada kohtule 27.11.2008.a. veelkord kirjaliku arvamuse PPavaldusega seoses lastega suhtlemise korraldamise kindlaksmääramiseks. Arvamuse kohaselt on peale 04.11.2008.a. toimunud kohtuistungit Haabersti LOV lastekaitsetöötaja Kairit Kamber vestelnud veelkord laste ema HO, et välja selgitada PPsuhtlemise võimalikkus lastega. HO on täiesti veendunud, et T ja T P kohtumised isa P P ´ga ei ole nende psühholoogilise seisundi tõttu teostatavad ning ei nõustunud lapsi tooma võimalikule kohtumisele P P ´ga. Ta avaldas kahetsust, et siiani püütakse korraldada laste ja isa kohtumist olukorras, kus lapsed ise seda ei soovi. 20.11.2008.a. toimus Tallinna Perekeskuses ümarlauakohtumine PPja tema laste suhtlemise küsimuses juhtumiga seotud järgmiste spetsialistide vahel: perepsühholoog E Pill, vandeadvokaat T M Hiob ja Haabersti Linnaosa Valitsuse lastekaitsespetsialist K Kamber. Psühhholoog E Pill on poole aasta jooksul nõustanud HO t, kohtunud neljal korral T ja T ega ning vestelnud P P ´ga. E Pill sõnul läheb T psühholoogiliselt endast välja, kui puudutada isaga kohtumise teemat. Laps kardab isa käitumist. T on öelnud psühholoogile, et kui ta on suur (täiskasvanu), on ta valmis isaga kohtuma. Samuti on T erinevatele spetsialistidele (lastekaitsetöötajale, psühholoogile) korduvalt välja öelnud oma arvamuse, et ei ole valmis iaga suhtlema. T ja T e elus toimunud läbielamiste tõttu on nad koos emaga aastaid vajanud psühhoteraapiat (T oma käitumisprobleemide tõttu enamgi). On väga tõenäoline, et lapsed vajavad ka edaspidi teraapiat oma vaimse tasakaalu säilitamiseks. Psühholoogi arvates vajavad nii PP kui HO kohanemisaega, et Eses saavutada tasakaal. Arvestades eeltoodut ning juhindudes

§-st 58 ning T ja TP vaimset seisundit, on eestkosteasutus Haabersti Linnaosa Valitsus seisukohal, et kujunenud olukorras ei ole T ja T P suhtlemise korraldamine P P ´ga laste huvidega kooskõlas ega teostatav. Asjast puudutatud isikute alaealiste TP ja TP esindaja arvamus avalduse suhtes Asjast puudutatud isikute alaealiste TP ja T P esindaja riigiõigusabi korras kirjaliku arvamuse kohaselt 03.11.2008.a. ei saa avaldaja ja laste kohtumisi korraldada kohtu sunnijõu abil. PP avalduse rahuldamise korral on küsitav selle täitmise võimalikkus, sest lapsed on kohtum Etluse toimumisest kohkunud ja tunnevad end ebakindlalt, isaga nad kohtuda ei soovi. Laste huvides on neid julgustada ja kinnitada, et nende senine elukorraldus jätkub ning keegi seda laste tahte vastaselt ei muuda ega ürita neile midagi peale suurda. Loomulikult on isa ja laste vahelised kohtumised ja suhtlemine äärmiselt vajalik ja vanema ning laste huvides. Suhelda peaksid vanemad suutma vastastikusel kokkuleppel ja mõistvusel ilma umbusu ja hirmuta. Kuna laste vanemad ei ole ise suutelised omavahel rahulikult ja pingevabalt suhtlema, pole võimalik eeldada, et seda suudavad lapsed. Tavaolukorras ei oleks raske lahuselava vanema suhtlus lastega, kuid PP oma tegevuse ja käitumisega on lapsi sedavõrd kohutanud ja heidutanud, et mõistlik oleks anda lastele aega. Lapsed teavad, et PP on nende isa ning varem või hiljem kohtuvad poisid isaga nagunii. Kui isa käitub laste suhtes mõistvalt ja austab laste ema, on võimalus mõistlikuks suhtlemiseks ja läbikäimiseks tunduvalt suurem, kui läbi kohtu sunnijõu. Seetõttu on laste esindaja seisukohal, et kuigi laste lahuselava vanema suhtlemist tagab seadus, soosib seda ennekõike siiski vanemate omavaheline usaldus ja seeläbi laste jaoks tajutav turvatunne lahuselava vanema suhtes. Selleks peaks PP andma lastele aega ja näitama, et isa on muuutnud võimalikust ohuallikast poistele sõbraks ja mõttekaaslaseks. Kuni vanemate omavahelised suhted jätkuvad senisel tasandil, pole lastega suhtlemist korraldaval kohtumäärusel sellist sisu, mis annaks P P ´le soovitud tulemuse. T ja TP esindaja riigiõigusabi korras kinnitab oma kirjalikus seisukohas 04.12.2008.a. kohtule, et osales 20.11.2008.a. Haabersti LOV poolt korraldatud ümarlauakohtumisel Asula t. 11 Perekeskuses, milles osalesid Haabersti LOV esindajana lastekaitsetöötaja K Kamber ja lapsi 5 nõustanud perepsühholoog E Pill. HO ega PP kohtumisel isiklikult ega ka esindajate kaudu ei osalenud. Kohtumise teemaks oli laste ja PP võimalike kohtumiste korraldamine ja asja kompromissiga lahendamine. Lapsi nõustanud psühholoog E Pill kinnitas, et laste ja isa kohtumiste korraldamine ei ole laste olukorda ja seisundit arvestades otstarbekas ega laste huvides. Lapsed on isaga seotud negatiivsete üleelamiste tagajärjel vajanud pikka psühhoteraapiat ja teraapia vajadus ei ole ära langenud. Psühholoog E Pill seisukohti arvestades ei ole laste esindajal põhjust oma kohtule 03.11.2008.a. esitatud seisukohtadest taganeda. Esindaja arvates ei ole T ja T P valmis isaga kohtuma ning 20.11.2008.a. aset leidnud ümarlauakohtumine kinnitas esindaja arvamust. Eeltoodu põhjal palub laste esindaja kohtul teha kirjalikus m Etluses käesolevas tsiviilasjas m Etlust lõpetav lahend eelkõige ja ainult laste huvide ja õiguste kaitsest lähtuvalt, silmas pidades spetsialist E Pill arvamust ning Haabersti LOV kui eestkosteasutuse ning allakirjutanu seisukohti. M Etluse käik ja kohtumääruse põhjendused ning kohaldatav seadus Kohus leiab, et PP avalduse rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus, ja seda alljärgnevaist põhjendustest lähtudes.

§-i 49 sätte kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama seaduse §-i 50 lg. 2 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Sama paragrahvi lg. 4 sätestatu kohaselt ei või vanem vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

§ 52lg.

1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.

§ 58

kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Lastekaitse seaduse §-i 28 sätestatu kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus on asja m Etluse käigus üritanud vanemaid oma vahel lepitada ning leida ühiselt tekkinud olukorras sobilik lahendus, kuid vaatamata kõigile ponnistustele kompromissi pooled ei ole saavutanud. Kohus selgitas pooltele esimesel kohtuistungil vajadust pöörduda perenõustaja poole ning samas nõustamiskeskuses oleks avaldajal võimalik psühholoogi juuresolekul ka lastega suhelda. Avaldaja oli selle ettepanekuga nõus, kuid laste ema ei soostunud laste psühholoogi vahetama. Kohus määras asjas vastavalt avaldaja taotlusele ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi avaldaja vaimse tervisliku seisundi kindlaks määramiseks seonduvalt avaldaja sooviga määrata kindlaks lastega suhtlemise kord. Kohus rahuldas avaldaja taotluse ning määras 18.04.2007.a. asjas ambulatoorse komisjonilise kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kohus kooskõlastas pooltega eksperdile esitatava küsimustiku ning jättis ekspertiisikulud avaldaja kanda. Ambulatoorse komisjonilise kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr. 74 09.05.2007.a. kohaselt vastavalt eksperdid kohtu küsimustele alljärgnevalt:

1. PPei ole nõrgamõistuslik, ei nõdrameelne, kuid ta kannatab episoodilise remiteeruva skisofreenia all, mis avaldub temal episooditi avalduvates mõttekäigu- ja tundehäiretes. On esinenud käitumishälbeid ja meelepettelisi elamusi. Haiguse kulg on olnud remiteeruv, s.o. haigusseisundi 6 möödudes on u tav olnud heas remisssioonis, töövõimeline, tunde-tahteelu defektinähte pole kujunenud, haigushood on suhteliselt lühiaegsed.
2. Korrapärane toetusravi kasutamine aitab reeglina vältida uute haigusseisundite vallandumist, kuid ei anna garantiid haiguse lõplikuks paranemiseks.
3. Ekspertidele teadaolevalt on u tava psüühilise seisundi halv Emisele eelnenud alkoholiga liialdamine ja ravimite väga lühiaegne kasutamine. Pereelu konfliktid olid mõneti u tava afektiivsete reaktsioonide vallandajaks. P. P l esinev psüühiline haigestumine võib aga vallanduda ka ilma välise põhjuseta. Korrapärane toetusravi, harmooniline pereelu, alkoholi vältimine ja normaalsed töötingimused aitavad vältida uute haigusseisundite vallandumist.
4. U tava ebastabiilse tundeelu tõttu võib ta reageerida afektiivsete reaktsioonidega (nii verbaalselt kui ka füüsiliselt), kui teda provotseeritakse sõnade või käitumisega.
5. Arvestades P. P käesolevat psüühilist seisundit, mis on püsinud stabiilsena 1,5 aasta jooksul, arvavad eksperdid, et ta ei kujuta ohtu oma lastele nendega koosviibimisel (ilma kolmandate isikuteta).
6. Ekspertiisi tegemise ajal ei esine P. P ´l selliseid psüühikahäireid, mis takistaksid tal suhtlemist lastega või seaksid ohtu laste tervise.
7. Et u taval püsiks käesolev kompenseeritud psüühiline seisund, vajab ta korrapärase toetusravi jätkamist psühhiaatri kontrolli all.
8. U tava täielikku paranemist on on ekspertidel raske prognoosida, kuid pidev toetusravi vajadus võib kesta aastaid. Ülaltoodust nähtub, et avaldajal ei esinenud ekspertiisi tegemise ajal selliseid psüühikahäireid, mis takistaksid tal suhtlemist lastega või seaksid ohtu laste tervise. Samaaegselt leiavad eksperdid, et u tav vajab aastaid kestvat pidevat toetusravi ja seda psühhiaatri kontrolli all. Vaid korrapärane toetusravi, harmooniline pereelu, alkoholi vältimine ja normaalsed töötingimused aitavad u taval ekspertide arvamuse kohaselt vältida uute haigusseisundite vallandusmist, samas tema ebastabiilse tundeelu tõttu võib ta reageerida afektiivsete reaktsioonidega, kui teda provotseeritakse sõnade või käitumisega. Kohus rahuldas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning määras 19.11.2007.a. oma määrusega esialgse õiguskaitse korras alaealistele T P ´le ja T P ´le suhtlemise korra nende isa P P ´ga ning kohustas Haabersti LOV sotsiaalhoolekandeosakonnal eestkosteasutusena korraldada 1 kord kalendrikuus alates 01.12.2007.a. kuni 01.06.2008.a. alaealistele T P ´le ja T P ´le Tallinna Perekeskuse ruumides lastepsühholoog A Vaher juuresolekul kohtumine laste isaga. HO asjast puudutatud isikuna antud kohtumäärust Tallinna Ringkonnakohtus ei vaidlustanud. Tallinna Perekeskuse juhataja P. Teder teatas 03.01.2008.a. kohtule, et neil pole õnnestunud kaasa aidata kohtumääruse täitmisele lastega suhtlemise korraldamiseks perepsühholoog A Vaher juuresolekul, sest laste ema ei saanud enda haiguse tõttu kokku lepitud aegadel tulla Tallinna Perekeskusesse ega ka lapsi sinna tuua ning telefonivestluses temaga selgus, et ta ei ole nõus lapsi tööpäevadel perekeskusesse tooma, kuna see segab tema tööd. Eestkosteasutus teatas samuti kohtule 17.01.2008.a. kirjalikult, et ei ole suutnud tagada PPja tema laste vahelist suhtlemist olukorras, kus HO valmisolek koostööks Tallinna Perekeskusega on küsitav. HO selgitas lastekaitsetöötajatele, et kohtumäärusega seatud kohtumisi Tallinna Perekeskuses kord kuus ei olnud temal võimalik korraldada põhjusel, et tema töögraafik ei võimalda tööpäevadel jõuda perekeskusesse enne kella 18.
9. Hilisemat kellaaega perekeskuses ei olnud võimalik tema sõnul kokku leppida. Samuti nimetas H.O , et alates 06.12.2007.a. viibib ta kopsupõletiku tõttu kodusel ravil, mis takistas temal perekeskusesse jõudmist. T P ´ga aastaid tegelnud psühholoog T Arro on seisukohal, et tulevikus on siiski tõenäoline korraldada laste ja PPvahelisi kohtumisi, mida tuleks hoolikalt ette planeerida. Kokkusaamisel on psühholoog Tiiu Arro nõus osalema, kuna omab 7 varasemat kogemust TPpsühholoogilisel nõustamisel. Ülaltoodust nähtub asjaolu, et esialgse õiguskaitse raames laste ja avaldaja suhtlemise korraldamine ei õnnestunud peamiselt laste ema soovimatuse tõttu tekkinud olukorras lahendus leida. HO ei ole ka ise peale vastuväidete asja m Etluse käigus pakkunud välja omapoolset lahendust tekkinud olukorras. Kohtu arvates on mõistetav, et HO oma alaealiste laste seadusliku esindajana tunnetab vanemana endal lasuvat vastutust laste turvalisuse tagamiseks, kaitseb oma laste õigusi ja seaduslikke huve tema käsutuses olevate võimaluste kaudu. Samas on avaldajal laste isana samuti seadusest tul Ev õigus oma alaealiste lastega suhelda. Siinkohal peab kohus ainuvõimalikuks lahendada käesolev vaidlus lähtudes eelkõige poolte alaealiste laste huvidest. Tul Evalt Lastekaitse seaduse § 28 sättest ja mõttest ei või kontakt vanemaga olla last kahjustav. Kohtule teadaolevalt on tekkinud olukorra põhjustanud avaldaja PPtemal esinenud haigusseisundite tagajärjel süüdimatusseiundis. Kohtu arvates ei ole mõlema lapse vanust arvestades, samuti võttes aluseks asjaolu, et PPpoolt temal esinenud haigusseisundite tagajärjel lapsi ja nende ema traumeerinud sündmused leidsid aset 2004.a. sügisel (seega vaid 4 aastat tagasi), mille tulemusel lapsed vajavad siiani psühholoogi abi, eriti poeg T , otstarbekas ja põhjendatud ning laste huvides määrata kindlaks avaldaja ning tema alaealiste laste vahelist suhtlemise korda. Kohus viis laste kodus 2007.a. märtsis läbi vestluse T P ´ga. Viimane näitas lahkelt külalisele oma tuba ja mänguasju ning rääkis oma koolitööst ja näitas oma õppimise paika. Kui kohus püüdis juhtida jututeemat isale, jäi T vait ja enam küsimustele ei vastanud, andes mõista, et sel teemal ta rohkem rääkida ei soovi. T ega kohus sel teemal ei rääkinud. T mängis vestluse ajal kõrval oma mänguasjadega. Hiljem näitasid lapsed külalisele oma uut akvaariumi ja olid selle üle väga rõõmsad. Lapsed tundsid end kohtu hinnangul oma kodus oma emaga turvaliselt. Ka laste esindaja kohtus lastega 29.10.2008.a. ning on oma arvamuses kirjeldanud seda alljärgnevalt – lapsed on hästi kasvatatud, viisakad ja rõõmsad ning nendega on kerge kontakti saavutada, kuid teatud piirini: küsimusele oma isa kohta keelduvad lapsed avameelselt vastamast, vaikivad, tahavad teemat muuta ja kinnitavad, et ei tunne isast puudust. T ütles esindajale, et ta ei tunneks isa ära ega mäleta teda enam, kuid kardab isa ega soovi temaga kohtuda. T joonistas esindaja palvel pildi kõige kallimatest ja lähedasematest inimestest ning esindaja esitab selle koos arvamusega T e loal kohtule toimiku materjalide juurde võtmiseks (vt. tlk. 253). T , kes ilmselt mäletab isa rohkem ja mälestused temast on enamjaolt negatiivsed, soovis, et isa nad rahule jätaks. T on isast rääkides väga talitsetud, püüab vältida emotsioone. T tunneb täiskasvanulikku vastutust, vajadust kaitsta oma ema ja teda toetada. T avaldas esindajale, et teda kurvastab see, et ema peab nende pärast käima kohtus. Haabersti Linnaosa Valitsuse arvamusest 24.11.2008.a. nähtub asjaolu, et laste ema on veendunud, et T ja T kohtumised isa P P ´ga ei ole laste psüholoogilise seisundi tõttu teostavad ning ei nõustunud tooma lapsi ka võimalikele kohtumistele P P `ga. Ta avaldas kahetsust, et siiani püütakse korraldada laste ja isa kohtumist olukorras, kus lapsed ise seda ei soovi. 20.11.2008.a. toimunud ümarlaual Tallinna Perekeskuses antud juhtumiga seoses kohtusid perepsühholoog E Pill, laste esindaja kohtu määramisel tiina Mare Hiob ja Haabersti LOV lastekaitsespetsialist Kairit Kamber. Psüholoog E Pill on poole aasta jooksul nõustanud HO t, kohtunud neljal korral T ja T ega ning vestelnud P P ´ga. Psühholoogi sõnul läheb T endast välja, kui puudutada isaga kohtumise teemat. Laps kardab isa käitumist. T on öelnud psühholoogile, et kui ta on suur (st. täiskasvanu), siis on ta valmis oma isaga kohtuma. T on korduvalt välja öelnud erinevatele spetsialistidele, et ta pole valmis oma isaga suhtlema. T ja T e elus aset leidnud sündmuste tõttu on nad koos emaga aastaid vajanud psühhoteraapiat. Psühholoogi arvates vajavad nii PPkui HO kohanemisaega, et Eses leida tasakaal. Eestkosteasutus on seisukohal, et kujunenud olukorras ei ole T ja T P suhtelmise korraldamine laste huvidega kooskõlas ega ka teostatav. 8 Kohtu arvates on vanemate vaheline kibestumine, ebakõlad ja pinged sellise stressirohke olukorra esmapõhjuseks. Avaldaja laste isana ja HO laste emana peaksid võrdväärsete vanematena suutma jätkata koostööd oma laste nimel ning lahendama omavahelised erimeelsused vanemlikul tasandil, kahjustamata oma laste psüühikat, nende vajadusi ja eelkõige nende huve. Kuni vanemad ei ole omavahelisi stressiallikaid maandanud, pole kohtu arvates mõeldav ka sellises pingeterohkes situatsioonis määrata riikliku sunni kohaldamise läbi kohtu määramisel suhtlemise korda avaldajale tema alaealiste lastega. Kohtule on saanud selgeks, et lapsed ei ole valmis oma isaga suhtlema ja seetõttu ei ole kohtu arvates laste huvides kindlaks määrata avaldajale tema alaealiste lastega suhtlemise korda. Asi on olnud kohtu m Etluses alates 2006.a. oktoobrikuust ning selle aja jooksul ei ole kohus täheldanud mingeid märke vanemate vahelisest leppimisest rääkimata vastastikusest soovist suhelda või laste nimel ja huvides omavahel läbi rääkida. Asjas on kohtu arvates ilmne ka asjaolu, et PP laste isana ei ole ilmselt oma laste emalt ega ka lastelt palunud andestust, et ta on neile oma käitumisega põhjustanud muret, üleelamisi ja kannatusi, mille tagajärjed on tunnetatavad käesoleva ajani, aluseks võttes asjas ilmnenud asjaolusid. Avalduse sisu ja avaldaja ettepaneku võimaliku suhtlemise korra kindlaksmääramiseks lahtimõtestamisel leiab kohus, et PP pole ise mõistnud täielikult ja endale aru andnud, et ta eelkõige ise on moraalselt vastutav selle eest, et tema lapsed teda kardavad ja pole altid temaga kohtuma, rääkimata temaga suhtlemisest. Suhtlemine lastega eeldab mõlemapoolset soovi ja tahteavaldusi. Avaldaja oma suhtlemiskorra kindlaksmääramise ettepanekus soovib veelkord määratleda laste elukohta, kuigi antud asjas on olemas jõustunud kohtulahend (vt. tlk. 49 - 50 Tallinna Linnakohtu osaotsus 03.01.2005.a. tsiv. asi nr. 2/19-9163704), seega puudub vajadus käesolevas asjas laste elukohta määrata. Kõike eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et PPavaldus tuleb jätta rahuldamata. Asja menetluskulud tuleb jätta PP kanda, aluseks võttes TsMS § 172 lg. 1 sätestatut. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.01.2009.a. 9