KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-1685 Haldusasi Rene Vainiku kaebus Tallinna Vangla direktori 03.08.2007 käskkirja nr 686-d tühistamiseks Kaebuse esitaja –Rene Vainik Vastustaja – Tallinna Vangla Tallinna Halduskohtu 24.03.2008 otsus Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Rene Vainiku apellatsioonkaebus 02.02.2009 RESOLUTSIOON Jätta Rene Vainiku apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 04.02.
- ASJAOLUD
- Tallinna Vangla direktori 03.08.2007.a käskkirjaga nr 686-d määrati R.Vainikule karistuseks noomitus põhjusel, et ta püüdis ilma vastava loata võtta kaasa kambrisse oma isiklike asjade hulgast mälukaardi ja CD-plaate. Kui asjad avastati ning võeti ära, nõudis R.Vainik asjade tagastamist, seejuures käitus kinnipeetav agressiivselt, hakkas ametnikega vaidlema ja lahkumisel kambrist nr 112 lükkas jalaga toidukäru. Käskkirjas leiti, et R. Vainik rikkus VangS § 67 p 1 ja
- R.Vainik vaidlustas Tallinna Vangla direktori 03.08.2007.a käskkirja ja põhjendas käskkirja tühistamise nõuet järgmiselt. 17.07.2007.a võttis ta isiklike asjade hulgast vastuvõtupunktist kaasa mälukaardi ja CD-plaadid. Ta ei olnud teadlik nimetatud esemete kaasa võtmiseks vajaminevast eriloast. Samaaegselt lubati võtta kaasa raamatud, erinevad dokumendid ja kirjatarbed. 3-07-1685 Peale mälukaardi ja CD-plaatide äravõtmist vanglaametnike poolt tekkis kaebajal diskussioon vangla kontaktisik Oleg Kuropjatnikuga. Diskussiooni eesmärgiks oli välja selgitada mälukaardi ja CD-plaatide kaasa võtmise keelu põhjendused. Pärast kambrist nr 112 väljumist lükkas ta jalaga toidukäru seina poole, kuna käru oli nurgaga põigiti keset koridori ja takistas koridoris viibinud mitmete inimeste läbipääsu. Ta ei käitunud agressiivselt, vaid emotsionaalselt, mis väljendus kõrgendatud hääletooni kasutamises. Agressiivsus ja emotsionaalsus on erinevad asjad, seda kinnitavad nende väljendite olemust selgitavad definitsioonid. Agressiivne käitumine eeldab mingisugust vaenulikku toimingut või käitumist, mida kaebaja ei ole sooritanud. Emotsionaalsus aga võib tähendada kasvõi seda, et mingi hetkelise emotsionaalsuse ajendil räägib inimene kõrgendatud hääletoonil. Arvestades asjaolu, et kaebaja kannab eluaegset vabadusekaotust ning vastuvõtupunktis viibisid intsidendi toimumise hetkel vaid üks meesterahvas ja kaks naisterahvast, oleks kaebaja agressiivse käitumise korral ilmselt kutsutud abiväge. Kuna seda ei tehtud, siis ei olnud kaebaja käitumine agressiivne. Vaidlustatud käskkirjast ei ilmne, missuguseid Tallinna Vangla sisekorra eeskirju kaebaja ei täitnud. Samuti ei ilmne käskkirjast, millistele vanglaametnike seaduslikele korraldustele ta ei allunud. Sealhulgas ei nähtu, milliste vanglaametnike kohustuste täitmist kaebaja takistas ning keda kinnipeetavatest ja muudest isikutest tema tegevus häiris. Karistamiseks puudus igasugune põhjus ning alus. Kuna käskkirjas puuduvad asjaolude kirjeldus, motiivid ja põhjendused, mille alusel saaks hinnata käskkirja põhjendatust, on akt motiveerimata, seega ebaseaduslik ka motiveerimatuse põhjendusel. Karistuse määramise asemel oleks võinud piirduda vestlusega.
- Tallinna Vangla vastuses leiti, et kaebus ei ole põhjendatud. Tallinna Vangla kodukorra p 3.1 alusel paigutatakse vanglasse saabunud kinnipeetava isiklikud asjad vastuvõtuprotsessi sujuvama läbimise eesmärgil hoiule kinnipeetavate isiklike asjade lattu (edaspidi ladu), jättes tema vaid esmased hügieenitarbed (juhul kui ei väljastata vangla poolt), ilmastikule vastavad riideesemed ja jalatsid (juhul kui ei väljastata vangla poolt), kaitseõigust tagavad materjalid ja religioosne sümboolika. Lattu võetakse hoiule ka vahistatule pakiga toodud isiklikud asjad. Tallinna Vangla kodukorra p 3.7 alusel väljastatakse kinnipeetavale laost kambrisse asju kinnitatud taotluse alusel. Taotluse kinnitab vangistusosakonna peaspetsialist. Asju väljastatakse graafiku järgi üks kord nädalas. R. Vainik tunneb kehtivat korda ja asjade saamisel oli ta esitanud taotluse, kuid polnud selles nimetanud mälukaardi ega CD-plaate, lootes need viia kambrisse ilma loata. Kui ta tabati sellelt tegevuselt O. Kuropjatniku poolt, tekitas see kaebajas põhjendamatut viha. Kaebaja keeldus kambrisse tagasi minemast, hakkas vastu vaidlema ja nõudis ametnikelt asjade kambrisse lubamist. Kinnipeetaval ei olnud õigust hakata vaidlema ning seejuures kõrgendatud häälel kuni karjumiseni ja lahkumisel ruumist lüüa jalaga toidukäru. R. Vainik ei saa väita, et ta järgis kodukorra nõudeid, kuna teadis, et laost saab asju kinnitatud taotluse alusel ning ta ei tohi nõuda asju surveavaldamisega ja omapoolsete nõudmiste esitamisega, vaid ta pidi tagasi minema kambrisse. R. Vainik esitas nõudmisi 5 minuti kestel, kuigi tema avaldus oli juba lahendatud ja asjad väljastatud. Kahtlemata takistas see ametnikel tööülesannetega edasiliikumist ning nõudis ametnikelt vaoshoitust ja tarbetut lisatähelepanu. Toidukäru löömine jalaga kinnitab lisaks, et kaebaja oli agressiivne. Kaebaja avaldas allumatust korra suhtes ja ta ei allunud korraldusele minna tagasi kambrisse. Kas korda rikutakse agressiivsusest või emotsionaalsusest, ei selgita ega õigusta korrarikkumist. Kaebaja pidi lahkuma koheselt, kui tema küsimus oli lahendatud ning O. Kuropjatnik palus lahkuda kambrisse, kuid R. Vainik hakkas hoopiski vaidlema, oluline ei ole 2
(5)3-07-1685 seejuures, kas ta vaidles vastu 5 minutit või kauem. R. Vainik rikkus kodukorra p 3.7, kui püüdis viia salaja kambrisse asju, mida talle ei olnud taotlusest tulenevalt lubatud. Juhtunu asjaolusid hinnates märgiti ära agressiivne käitumine. Kaebajale määrati karistuseks noomitus, kuna sellist käitumist ei tohi kinnipeetav endale lubada. 4. Tallinna Halduskohtu 24.03.2008.a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmise põhjendusega. Käskkiri on motiveeritud ning sisaldab faktiliste asjaolude kirjeldust ning õiguslikku hinnangut 17.07.2007.a kell 9.30 toimunud sündmusele. R.Vainiku seletus faktiliste asjaolude osas kinnitab sündmuste toimumist käskkirjas näidatud moel. R.Vainik on andnud allkirja vangistusalaste õigusaktidega, sh Tallinna Vangla kodukorraga tutvumise kohta, viimati andis ta vastava allkirja 04.07.2007.a. (lk 104). Tallinna Vangla kodukorra p 3.1 kohaselt oli kaebaja andnud vanglasse saabumisel oma asjad ära isiklike asjade lattu. Kaebaja koostas taotluse ja ilmus taotletud asjadele järgi vastuvõtupunkti. Enne kambrisse tagasiviimist isiklike asjade hulgast võetud asjade ülekontrollimisel avastati, et kaebaja astus kehtivast korrast üle ning püüdis salaja kaasa võtta asju, mille kohta ta ametnikele midagi ei avaldanud. Niisugune tegevus on keelatud ega ole kooskõlas kodukorra ja vangistusseaduse nõuetega. Kaebaja ei vaidle vastu, et haldusaktis märgitud esemed avastati, kui kontrolliti üle tema kilekott. Tunnistajate L. Lepisto, N. Goi ja O. Kuropjatniku tunnistuse kohaselt nõudis kaebaja asjade tagastamist kõigepealt kõrgendatud hääletoonil kuni hakkas karjuma ja selline tegevus vältas pikemat aega. O. Kuropjatnik kinnitas, et kaebaja keeldus kambrisse minemast vaatamata sellekohasele korraldusele ning korrutas pidevalt ühte ja sama nõuet asjade saamiseks. Tunnistajad L. Lepisto ja N. Goi kinnitavad samuti, et kaebaja hakkas vastu vaidlema ning see kestis hinnanguliselt 5 minutit. Tunnistajad leiavad, et tegemist oli agressiivse käitumisega. Kaebaja seletus, et toidukäru lükkas ta seetõttu, et see segas teisi isikuid liikumisel, pole kooskõlas tunnistaja O. Kuropjatniku ütlustega, et toidukäru asetses oma tavalises kohas seina ääres ega takistanud sellest möödapääsu ning käru oleks saadud hoobist võinud liikuda teiste koridoris viibinud isikute pihta. Karistus on proportsionaalne, sest kaebaja käitumine oli agressiivne, mida näitab ka karjumine ja jalaga käru pihta hoobi andmine. Agressiivse käitumise korral püüavad isikud saavutada oma eesmärke teiste huvidega mitte arvestades ning R. Vainik selliselt käitus. Agressiivsus ei ulatunud ametnikele füüsilise kallaletungimiseni, kaebaja suutis end talitseda ja väljumisel maandas oma viha toidukäru pihta, mis aga ei tähenda, et kõrvalolnud N. Goi ja O. Kuropjatnik jätsid ohu hindamata. Et kaebaja tegevuse tõttu ei kutsutud nn lisajõude, ei näita, et mingit ohtu temast ei ilmnenud. Ametnikud püüdsid ise toime tulla antud olukorras. Kaebaja tegevus häiris vangla töötajaid tavaülesannete täitmisel, pikendas toimingu läbiviimise aega ning tekitas ootamatu kõrgendatud ärevuse ja ohutunde, kuna ei olnud teada, mida kinnipeetav võib ette võtta ja kas käitumine väljub veelgi enam kontrolli alt. Muuhulgas ka toidukärule antud jalahoop ja käru liikumine häiris teisi isikuid. Vangla oludes on ametniku nõudmiste ja kehtiva korra mittejärgimine koos agressiivsuse ilmingutega lubamatu ja vastuolus VangS § 67 p 1 ja 2 nõuetega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3
(5)3-07-1685
- Rene Vainiku apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja esitatud kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et kohus ei ole kaebaja seisukohtadega arvestanud ega andnud hinnangut sellele, mis vahe on agressiivsel ja emotsionaalsel käitumisel. Usutav ei ole tunnistaja O. Kuropjatniku tunnistus, et ta andis korralduse kaebajale kambrisse minna. Sellist korraldust ei kuulnud teised tunnistajad. Samuti ei kinnitanud tunnistajad L. Lepisto ja N. Goi, et kaebaja keeldus kambrisse minemast. Nende tunnistus on vastupidine. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta usub, et kaebaja tegevus lõi ohu ametnike turvatundele. Samuti on põhjendamata, keda häiris toidukäru seina äärde lükkamine.
- Tallinna Vangla vastuses leitakse, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Tallinna Vangla direktori 03.08.2007.a käskkirja nr 686-d kohaselt seisnes kaebaja süütegu järgmises: „ R. Vainik püüdis ilma vastava loata võtta kaasa kambrisse oma isiklike asjade hulgast mälukaardi ja CD-plaadid. Kinnipeetaval ei olnud esemete laost kättesaamiseks nõuetekohaselt vormistatud ja kinnitatud taotlust. Peale nimetatud asjade äravõtmist nõudis R. Vainik, et talle tagastataks mälukaart ja CD-plaadid. Kinnipeetav käitus agressiivselt, asudes vanglaametnikega vaidlema ning lükates kambrist 112 lahkumise järgselt jalaga toidukäru.“
- Nagu eelnevast nähtub, ei ole kaebajat karistatud vanglaametniku kambrisse pöördumise korralduse täitmata jätmise eest. Seepärast ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata kaebaja ja vastustaja väiteid ning kohtuotsuse põhjendusi, mis selle fakti tõendamist puudutavad. Tõendamisesemesse kuuluvad üksnes need asjaolud, mille toimepanemises kaebaja süü käskkirjas loeti tõendatuks.
- Kaebaja seisukohast võib järeldada, et kaebaja ei pea süüteo koosseisu täidetuks, kui ei leia tõendamist vanglaametniku poolt kambrisse pöördumiseks antud korralduse eiramine. Ringkonnakohus annab seetõttu hinnangu, kas käskkirjaga kindlaks tehtud kaebaja käitumises on talle süüks pandud distsiplinaarsüüteo koosseis.
- Vangistusseaduse 63 lg 1 kohaselt võib VangS normide, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, millest kõige leebem on noomitus. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus VangS § 67 punktide 1 ja 2 rikkumise eest. Viidatud sätted näevad ette, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele (p 1) ning mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid (p 2). VangS § 67 p 1 kohustust on rikutud juba sel juhul, kui kinnipeetav rikub vangla sisekorraeeskirja nõudeid. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja § 61 näeb ette, et vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas 4
(5)3-07-1685 olevad paragrahvis 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades paragrahvi 57 lõikes 3 toodud piirangut. Asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav ametnik ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. Tallinna Vangla kodukord näeb ette täpsema korra asjade laost väljanõudmise kohta: kodukorra p 3.7 kohaselt väljastatakse laost kambrisse kinni peetavale isikule asju kinnitatud taotluse alusel (vorm toodud kodukorra lisas 2), mille kinnitab vangistusosakonna peaspetsialist. Kaebaja rikkus eeltoodud norme, sest üritas laos olnud asjadest osasid kambrisse kaasa võtta salaja. VangS § 67 p 2 sätestatud kohustust rikkus kaebaja seeläbi, et takistas oma vaidlemise ja allumatust väljendava käitumisega (siia alla liigitub ka toidukäru tõukamine jalaga) vanglaametnikel oma kohustuste täitmist. Oluline pole kindlaks teha, kas vanglaametnikud tundsid end kaebaja käitumist jälgides ja ohjata püüdes turvaliselt või mitte. Oluline on, et vanglaametnikud pidid kaebaja allumatuse tõttu oma tavapäraste ülesannete täitmisest kõrvale kalduma. Selline kõrvalekaldumine kujutab endast igal juhul ohtu vangla julgeolekule ning seepärast tuleb kinnipeetavate allumatust ja protesti väljendavasse käitumisse suhtuda tõsiselt. Ringkonnakohus ei pea distsiplinaarsüüteo koosseisu täitumise kontrollimisel tähtsaks piiritleda, kas kinnipeetav väljendas allumatust vangla korrale emotsionaalse või agressiivse käitumisega, sest süüteoga on tegemist mõlemal juhul. Karistuse määramisel saab rikkumise tõsidust arvestada ning kaebajale määratud karistust ei saa ebaproportsionaalseks pidada. Kohtunikud Silvia Truman Kaire Pikamäe Viive Ligi 5
(5)