2-08-53048/4

2-08-53048 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. jaauarist
2. a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
3. jaanuaril 2009.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-53048 Tsiviilasi SA(elukoht xxx, isikukood xxx) hagi MU`i (elukoht xxx, isikukood xxx) vastu elatise saamiseks laste ülalpidamiseks summas 2 057 krooni kuus kummagile lapsele kuus alates hagi esitamisest ning elatise saamiseks laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 2008.a. jaanuarikuust. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja SA; kostja MU. Kohtuistungi toimumise aeg
5. 2008.a. RESOLUTSIOON Rahuldada SA hagi MU´i vastu elatise saamiseks laste ülalpidamiseks summas 2 057 krooni kuus kummagile lapsele alates hagi esitamisest kohtule 07.08.2008.a. Mõista välja MU´ilt SA kasuks elatusraha igakuiselt summas 4 114 (neli tuhat ükssada neliteist) krooni kuni xxx.a. sündinud tütar MU´i täisealisuseni xxx.a. ja edasi elatusrahana igakuiselt summas 2 057 (kaks tuhat viiskümmend seitse) krooni kuni xxx.a. sündinud poeg KEU´i xxx.a., alates hagi esitamisest Harju Maakohtule 07.08.2008.a. Lõpetada menetlus SA hagis MU´i vastu elatise saamiseks laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 2008.a. jaanuarikuust seoses SA loobumisega antud nõudest MU´i vastu. Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud riigilõivuna jätta MU´i kanda ning välja mõista MU´ilt riigi eelarvesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 12.01.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 07.08.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust xxx.a. tütar MU ja xxx.a poeg KEU. Lapsed elavad koos hagejaga. Kostja ei täida regulaarselt laste ülalpidamise kohustust ning hageja palub kohtul kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 2008.a. jaauarikuust põhjusel, et varasem kokkulepe laste isaga lapsi vabatahtlikult materiaalselt toetada ei ole olnud püsiv ja küllaldane laste vajaduste rahuldamiseks. Kostja on aegajalt küll lastele elatusraha saatnud, kuid need laekumised on olnud ebaregulaarsed. Kostja ei vasta hageja kõnedele. Hageja soovib, et seoses laste kasvavate vajadustega laekuks kostjalt igakuiselt kindel rahasumma laste ülalpidamiseks. Eeltoodut aluseks võttes palub hageja kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks laste ülalpidamiseks 2 057 krooni kuus kummagile lapsele. Hageja esitas kohtule kohtuistungil taotluse selles, et loobub kostja vastu nõudest välja mõista kostjalt tagasiulatuvalt elatusraha alates 2008.a. jaaunuarikuust. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile teatas kohtule, et temal puuduvad materiaalselt võimalused maksta hagejale laste ülalpidamiseks elatist sellises ulatuses, nagu hageja oma hagis temalt nõuab. Kostja perekonnaseis on oluliselt muutunud ning tal on sündinud xxx.a. poeg MU. Kostja suhtleb lastega sageli telefonitsi ja on ostnud neile kõneaega. Põhjuseks, miks kostja ei ole viimase poole aasta jookusl hagejale regulaarselt raha laste ülalpidamiseks üle kandnud, on asjaolu, et kostja ellu on tulnud uus suhe ning seoses lapse sünniga on kostjal olnud täiendavaid kohustusi ja väljaminekuid. Hetkel on kostjal võimalik kahele lapsele kokku maksta elatist 2 000 krooni kuus. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse §-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt on kulud ühele lapsele kuus kokku 2 895 krooni. Kostja hagis märgitud üksikuid kuluartikleid asjas vaidlustanud ei ole. Hageja on kostja vastu esitanud elatise nõude, mis on väiksem kui Perekonnaseaduse §-s 61 lg.-s 4 sätestatud elatise alammäär. Kostja on kohustatud vanemana Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 kohaselt ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kostja on asjas omaks võtnud asjaolu, et ta ei ole laste ülalpidamiseks maksnud elatist regulaarselt iga kuu. Kostja on nõus oma kahele alaealisele lapsele maksma elatist kokku vaid 2 000 krooni kuus, milline rahasumma ei ole kohtu arvates küllaldane kahe alaealise ning kooliealise lapse ülalpidamiskulude katteks, sest kostja poolt soovitud rahasumma kahele lapsele kuus on oluliselt väiksem Perekonnaseaduse § 61 lg.-s 4 sätestatud määrast, mis on arvestuslikult mõeldav elatusrahaks ühele lapsele kuus. Asjaolu, et kostjal on uuest suhtest sündinud veel üks laps, ei puutu asjaoluna käesolevasse vaidlusesse, sest kostjal on ka abikaasa, kellega koos kanda äsja sündinud lapse ülalpidamiskulusid. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele, sest hageja on kostja vastu esitanud kohtule põhjendatud hagi, aluseks võttes poolte varalist seisundit ning laste vajadusi. Perekonnaseaduse §-i 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuis elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja asjas esitatud viimase 6 kuu keskmine (neto) töötasu on tema tööandja poolt väljastatud palgatõendi alusel 8 167 krooni (vt. tlk. 8) ning hageja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kostja kanda tuleb jätta ka asja menetluskulud riigilõivuna ning mõista need kostjalt välja riigituludesse juhindudes TsMS §-de 129 ja 162 lg. 1 sätteist. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 12.01.2009.a.