KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

§ 6

lg 1 ega § 7 lg 1 ei sea muud ajalist piiri nõude esitamisele kui ainult neli kuud ajast, kui järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Kostja vastuväited ja taotlus vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamiseks Kostja S OÜ esitatud hagi 747 862,65 krooni kahju hüvitamise nõudes ei tunnista. Kostja palus kohaldada hagile aegumist ja jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata järgmistel põhjendustel. Kostja vastu esitatud nõue tuleneb tööõigussuhtest, pooltevaheline tööleping lõpetati 21.12.2004,

§ 6

lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidlusorganisse pöördumiseks neli kuud. Kuna kahjunõue tugineb hagiavalduse kohaselt Ü E poolt esitatud arvete mittemaksmisele, siis pidi tööandja teada saama arvete mittemaksmisest hiljemalt peale maksmise tähtaja möödumist. Kahjunõude aluseks olevatelt arvetelt nähtub, et maksetähtaeg oli 1 kuu. Seega pidi hageja iga arve osas hiljemalt 1 kuu möödumisel saama teada, et arve on tasumata ja kui ta leidis, et selles on süüdi mitte arve maksjaks märgitud isik vaid tema töötaja, siis pidi ta selle ka välja selgitama. Hagiavaldusest ei selgu, millal hageja avastas enda jaoks, et vastutavaks isikuks võiks olla ka töötaja Ü E. Hagiavalduse lisadest nähtub, et hageja on esitanud kostja OÜ EE vastu pretensiooni maksmata arvete osas juba 29.03.2005.a., samaaegselt ka nõuded käendajate vastu. Hagiavaldus Ü E vastu on esitatud 09.11.2007.a. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja vastu esitatud nõue tuleneb tööõigussuhtest ning et arvestada tuleb

§ 6lg 1 sätestatud aegumise tähtajaga.

Pooled vaidlevad selle üle, millal algas hageja nõude aegumise tähtaeg kostja vastu.

§ 6

lg 1 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul.

§ 7

lg 1 järgi algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Hagiavaldusele lisatud arvetest nähtub, et hageja müüs OÜ EE perioodil 11.10.2004 kuni 01.03.2005 ehituskaupu summas 747 862,65 krooni, mille eest viimane on arved jätnud hagejale tasumata. S OÜ ja OÜ EE vahel 15.04.2004 sõlmitud püsikliendi ostu-müügilepingu punkti 7.3 ja lepingu lisade kohaselt oli maksetähtaeg üldjuhul kuni 30 kalendripäeva, mis nähtub ka kahjunõude aluseks olevatelt arvetelt. Arveid on sellel perioodil väljastanud mitmed hageja töötajad, sealhulgas ka kostja Ü E. Arvestades, et kahjunõue tugineb arvete mittemaksmisele, siis pidi tööandja teada saama arvete mittemaksmisest peale maksmise tähtaja möödumist. Seega pidi hageja iga arve osas hiljemalt 1 kuu möödumisel saama teada, et müüdud kauba eest on tasumata, mistõttu tal oli koheselt võimalik asuda välja selgitama arve mittetasumise põhjuseid. Kuna kostjaga lõpetati tööleping 21.12.2004, siis pidi hageja tema väljastatud arvete tasumata jätmisest teada saama hiljemalt 2005 aasta veebruarikuu alguses, samuti oli tal võimalik koheselt tutvuda arvete aluseks olevate kauba saatelehtedega. Võttes arvesse hageja vastuväiteid selle kohta, et tema äritegevuse iseloomu, mahtu ja suurust arvestades, ei oleks mõistlik eeldada, et hageja kontrollib iga oma töötaja iga toimingut või väljastatud arveid pidevalt, asub kohus seisukohale, et hageja pidi eelnimetatud arvete mittemaksmisest ja arvete aluseks olevate kauba müügi saatelehtedesse puutuvatest asjaoludest teada saama hiljemalt

1. märtsil 2005, kui ta oli ette valmistanud ja vormistanud pretensiooni maksmata arvete osas koos viiviste ja leppetrahvidega kokku summas 1 532 468,06 krooni OÜ EE esitamiseks ning teatised käenduskohustuste täitmiseks käendajatele OR ja J M . Kohus leiab, et ei ole mõistlik eeldada, et võlgnikule ja käendajatele 1 532 468,06 kroonise võlgnevuse tasumise nõuete esitamisel ei teadnud hageja asjaolust, et OÜ-l EE on lepingus kehtestatud 100 000,00 kroonine krediidilimiit oluliselt ületatud ning asjaolust, et kostja Ü E ei oleks tohtinud OÜ EE enam kaupu krediiti müüa. Hagile lisatud tõenditest nähtub, et hageja tõendab nõuet kostja vastu lepingutega, arvete ja laekumiste ülevaatega koos viivise arvestusega, arvetega, pretensiooniga, nõuetega käendajate vastu, garantiikirjaga ja võlglaste nimekirjade väljatrükkidega, millest saab kohus järeldada, et hageja ei viinud kostja õigusvastase käitumise ja tekitatud kahju väljaselgitamiseks läbi inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli vms. täiendavat kontrolli, mille tulemustest oleks saanud järeldada õigusvastase kahju tekitamist. Kõik eelnimetatud tõendid va. võlglaste nimekirjad, olid hagejal olemas 29.märtsiks
2. Pretensioonist ja nõuetest käendajatele nähtub, et hageja andis OÜ EE ja käendajatele võlgnevuste tasumiseks tähtaja 08.04.2005 ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel on ta sunnitud esitama võlanõude kohtumenetluse algatamiseks advokaadibüroole. Hagi kohtule on esitatud alles 09.11.2007, seega umbes 2,5 aastat hiljem, kusjuures puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja vastu oleks selle aja jooksul täiendavaid tõendeid kogutud. Järelikult olid hagejale kõik kahju tekitamise ja kostja õigusvastase käitumisega seotud asjaolud teada ja tõendid olemas hiljemalt
3. märtsiks 2005 ning kohus on seisukohal, et hagi aegumise 4-kuuline tähtaeg hakkas kulgema sellele päevale järgnevast päevast lõppedes 29.juulil
4. Hageja ei ole toonud esile asjaolu, et hagi aegumine oleks peatunud või katkenud ja hagimaterjalides puuduvad ka sellekohased tõendid. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu on aegunud ja tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: /allkiri/