KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-49558 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 20.novembril 2008.a. kell 16.00 Kentmanni kohtumaja Menetlusosalised ja nende esindajad OÜ E hagi AOÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, hagihind 278 218,50 krooni Hageja: OÜE (registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja volitatud esindaja: S International OÜ, XXX) Tšerepanov (Statam Kostja: AOÜ(registrikood XXX; asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige A Š (XXX) Hgai läbi vaadatud kohtuistungil 11.novembril 2008 Kohtuistungil osalesid Hageja esindajad D. Kuznetsova ja S. Tšerepanov RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista AOÜlt (XXX) OÜ E (XXX) kasuks 511 856 (viissada üksteist tuhat kaheksasada viiskümmend kuus) krooni. 3. Menetluskulud jäävad AOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja ja kostja sõlmisid 01.03.2006 üürilepingu, millega kostja sai oma kasutusse äriruumid Tallinnas XXX asuva hoone esimesel korrusel kogusuurusega 97,5 m2 tähtajaga kuni 31.03.2011.a. Kostja kohustus tasuma üüri 250 kr/m2. Kuigi leping oli sõlmitud pindalale suurusega 97,6 m2, kasutas kostja tegelikult 151 m2 ning maksis üüri vastavalt tegelikult kasutatud pinnale 37 750 kr + käibemaks kuus. Pindala 151 m2 oli märgitud ka kostjale esitatud arvetes. Üürilepingu järgi kohustus kostja tasuma lisaks üürile ka kõrvalkulud proportsionaalselt vastavalt kostja kasutuses olnud ruumi suurusele ning üürniku tulevaste võimalike mõõdikute näitude alusel. 09.10.2007 hageja esitas kostjale üürilepingu ülesütlemisavalduse ja pankrotihoiatuse ning kohustas kostjat vabastama üüriruumid 15.10.2007 ja tasuma üürilepingujärgse võlgnevuse. Kostja vabastas ruumid, kuid jättis tasumata talle esitatud arved kokku summas 278 218,50 krooni, milles üür 200 452,50 krooni ja kõrvalkulud (kommunaalkulud) summas 77 766 krooni. Üürilepingu punktis 3.1.2. kohustus kostja tasuma üüri ja teenuste eest tasumisega viivitamisel hagejale viivist 0,5 % tasumisele kuuluvalt summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesumma oli hageja arvestuste kohaselt 452 975,41 krooni. Tegutsedes heas usus ning arvestades kujunenud kohtupraktikat hageja vähendab viivisenõuet ning taotleb kostjalt välja mõista viivised põhinõude ulatuses. Hageja taotleb hagi rahuldada, välja mõista kostjalt põhivõlg ja viivised ning jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUS Kostja oma 12.08.2008 kirjalikus vastuses taotles tühistada hagi menetlusse võtmise määruse ning keelduda menetlusse võtmisest, sest hagile lisatud volikirja on allkirjastanud üks hageja juhatuse liikmetest, kuid hageja kahel juhatuse liikmel on äriregistrisse kantud ühine esindusõigus. Kostja märkis vastuses, et ta hagi ei tunnista ning tema vastuväited põhinevad hagis esitatud asjaolude ebaõigsusel, arvandmete ja summade valel arvestusel ning seaduste nõuete eiramisel; oma väidete tõendamiseks ja hageja väidete ümberlükkamiseks kasutatavad tõendid esitab kostja võimaliku kohtumenetluse käigus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. 11.11.2008 kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumist takistavate seaduslike asjaolude olemasolust. Kuna kohtu nõudmisel hageja kõrvaldas kostja vastuses nimetatud puuduse ja esitas täiendavaid tõendeid esindaja volituste tõendamiseks, siis 11.09.2008 kohtumäärusega kohus jättis rahuldamata kostja taotluse keelduda hagi menetlusse võtmisest. Sama määrusega kohus määras kindlaks kohtuistungi toimumise aja ning määras menetlusosalistele tähtpäeva avalduste, tõendite, taotluste ja vastuväidete esitamiseks. Kohtumäärus ja kohtukutse toimetati kostja seadusjärgsele esindajale A. Š isiklikult kätte 27.09.2008, s.o. enne tõendite esitamise tähtpäeva. Mingeid täiendavaid avaldusi ega tõendeid kostja kohtule ei esitanud.. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kostjale oli kohtuistungi aeg nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Kostjale oli teada, et võimaluse korral kohus lahendab asja lõplikult 11.11.2008.a. Kostja oma vastuväiteid ei täpsustanud ega täiendavaid tõendeid kohtule ei esitanud, kuigi selleks oli talle võimalus antud. Hageja esindaja kohtuistungil taotles asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta. Eeltoodu alusel kohus vaatas asja kohtuistungil läbi kostja osavõtuta ja teeb sisulise otsuse. 3. Kohus, kuulanud ära hageja, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud ja hinnanud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 2 4. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli üürilepingust tulenev võlasuhe. Vaidlust ei ole selle üle, et üürilepingu on hageja kehtivalt üles öelnud ning kostja on üüritud ruumid vabastanud. Hagiavalduse kohaselt on kostjal hageja ees üüritasu ja kõrvalkulude võlgnevus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § -st 271 tulenevalt on üürniku põhikohustuseks maksta üürileandjale asja kasutamise eest tasu. Tulenevalt VÕS § 292 lg-st 1 on üürnik lisaks üüri maksmisele kohustatud maksma kõrvalkuludena tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja asja kasutamisega seotud tegude eest, kui selles on kokku lepitud. Pooltevahelise kirjaliku üürilepingu (tl 14 – 16) punktis 3.1. sisaldus kokkulepe tasuda iga kuu 5. kuupäevaks üüri määraga 250 krooni /m2, kõrvalkulud (ekspluatatsioonikulud, üldkasutatavate ruumide kasutamine ja korrashoid, valveteenus, prügivedu, kommunaal- ning muud teenused jms) eest proportsionaalselt vastavalt suurusele esimesest korrusest ja üürniku tulevaste võimalike mõõdikute alusel. Üürile ja teenustele lisandub käibemaks. 5. Hageja väidetel on poolte vahel kirjalik üürileping 97,6 m2 suuruse ruumi kasutamiseks. Lisaks sellele kasutas kostja pooltevahelise suulise kokkuleppe alusel kirjaliku üürilepinguga samadel tingimustel samas hoones samal korrusel asuvat teist ruumi pinnaga 53,4 m2. Hageja kohtuistungil leidis, et pooltel oli paralleelselt kaks üürilepingut – suuline ja kirjalik. Kokku oli kostja kasutuses üürilepingute alusel 151 m2 suurune pind. Kostja on üldsõnaliselt viidanud hagis nimetatud arvandmete ja faktiliste väidete tõele mittevastavusele, kuid ei ole oma vastuväiteid konkretiseerinud ega tõendanud. 6. Kohus leiab, et asjaolu, et poolte vahel oli lisaks kirjalikus üürilepingus kokkulepitule suuline kokkulepe samadel tingimustel 53,4 m2 suuruse ruumi kasutamiseks, on tõendatud hageja poolt kostjale esitatud ja kostja poolt tasutud arvetega. AS Hansapank 30.08.2008 tõendist nr 200.228100/704 (tl 41) nähtub, et 2006.a. juulist septembrini on kostja tasunud hagejale renti 44 545 krooni kuus. See summa vastab 151 m2 suuruse pinna rendisummale 250 kr/m2 koos käibemaksuga. Nende maksete selgitustes viidatud arved nr 26014 ja 26020 on esitatud ühe kuu renditasu maksmiseks 151 m2 suuruse pinna eest. 30.11.2006 on kostja tasunud hagejale 89 090 krooni selgitusega „arved 26032, 26028“. 2007.a. veebruarist 05.juunini 2007 on kostja tasunud talle esitatud arveid erinevate summadega osamaksetena, kuid lõpuks on kõik nimetatud arved on täies ulatuses tasutud. Kõik tasutud arved on kostjale esitatud renditasu maksmiseks samuti 151 m2 eest. Kirjaliku üürilepingu punkti 3.1.4. järgi kohustus kostja tasuma deposiidina (ettemaksuna) hageja pangakontole lepingu järgi tasumisele kuuluva 1 kuu üüri suuruse summa 24 400 krooni, millele lisandub käibemaks. See summa vastab kirjalikus üürilepingus kajastatud 97,6 m2 suuruse pinna ühe kuu üüritasule (ilma käibemaksuta). 03.07.2006 on hageja kostjale 1 kuu ettemaksu tasumiseks arve nr 26014 summas 44 545 krooni ( 37 750 kr +
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.