lg 1 p 1 alusel tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kooskõlas
lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus luges tõendatuks, et elektrienergia mõõteseade oli rikutud, millest tulenevalt oli hagejal võimalik kasutada elektrienergiat koguseliselt rohkem, kui seda näitas arvesti. Kohus leidis, et antud juhul ei oma tähtsust see, kes põhjustas elektriarvesti rikkumise. Viimatinimetatud seisukohaga ei ole apellant nõus ja on selle oma kaebuses vaidlustanud. Apellant leiab, et kostjal oleks õigus nõuda 4 elektrienergia eest täiendavat tasumist vaid siis, kui hageja oleks süüdi mõõteseadme rikkumises. Kolleegium sellega ei nõustu. Tulenevalt poolte vahel 06.10.2005 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingust on hageja kohustatud tasuma saadud võrguteenuse ja tarbitud elektrienergia eest. Asjas on tuvastatud, et hageja tarbitud elektrienergiat mõõtev seade oli rikutud, mille tulemusel jäi tarbitud kogusest mõõtmata 80,2%. Millise konkreetse perioodi kestel viidatud kogus mõõtmata jäi, tuvastada ei ole võimalik. Apellandi sellekohane märkus on õige. Antud juhul ei olnud võimalik tuvastada, millal mõõteseade rikuti. Seetõttu ongi kostja arve koostamisel lähtunud seadusest ja lepingust, mis võimaldavad kasutada arvestuslikku metoodikat. Kui hageja oli seisukohal, et arvestita tarbitud elektrienergia hulk oli väiksem kui arves märgitud (s.o kestis vähem kui viis kuud), oleks tema pidanud seda tõendama. Kuna kostja poolt fikseeriti, et arvesti kaudu tarbis hageja vaid ligikaudu 1/5 kogu tarbitud energiast, oleks hagejal olnud võimalik sellega mittenõustumisel esitada andmed nii vaidlusealusele perioodile eelneva aja kui järgneva perioodi vastavate näitajate kohta, mis oleksid võinud tema väiteid kinnitada (et rikutud seadme kaudu toimus tarbimine lühemat aega, näiteks kaks kuud, nagu apellant kaebuses märgib). Hageja seda ei teinud.
lg 1 kohaselt peab hagimenetlus kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hagejal on lepinguline kohustus tasuda kogu tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest, siis tuli tal tasuda ka arvestiga mõõtmata 80,2% eest. Juhtudeks, kus tegelikult tarbitud elektrienergia kogus ja korrektselt mõõtmata tarbimise periood ei ole täpselt tuvastatavad, on seadusandja näinud ette arvestuslikud metoodikad. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja on arve koostamisel lähtunud põhjendatult majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kinnitatud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korrast. Lepingu lahutamatuks lisaks olevad tüüptingimused annavad võimaluse kasutada võrguteenuste ja elektrienergia koguste määramiseks arvutuslikku printsiipi juhul, kui mõõtesüsteemi rikke tõttu ei vasta selle näitude alusel määratud kogus tarbitud kogusele. Võttes aluseks perioodi, mis oli möödunud mõõteseadme eelmisest kontrollimisest rikkumise tuvastamiseni, arvestas kostja välja tasumisele kuuluva summa ning esitas selle kohta arve. Kuna hagejal oli lepingust tulenev kohustus tarbitud elektrienergia eest tasuda, oli arve esitamine kooskõlas VÕS § 208 lg-tega 1 ja 3. Maakohus ei rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme. Kolleegium ei nõustu kaebuses sisalduva hinnanguga Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2008 määrusele. Tegemist on menetlusliku määrusega, millega lahendati hagiavalduse menetlusse võtmisega seotud küsimusi, mistõttu on apellandi tuginemine sellele kui vaidluse sisulisi asjaolusid lahendavale dokumendile ebaõige. Nimetatud kohtumääruses on ringkonnakohus põhjendanud, miks ei olnud esimese astme kohtul õigust OÜ Põlluääre Hostel hagiavaldust jätta
Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis kooskõlas
Ü. Jänes G. Kivinurm K. Paal 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.