kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on esitanud lapse kulude arvestuse, mille kohaselt ühe lapse ülalpidamise kulu on umbes 5 050 krooni. Samas ei ole hageja esitanud oma nõuet lähtuvalt laste tegelikust vajadustest vaid on vähendanud nõutavat summat
lg 4 sätestatud miinimum elatusraha suuruseni.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, millest pool on 2 175 krooni. Kuna elatusrahalt tuleb hagejal maksta tulumaksu, siis jääb hagejal kätte ühe lapse ülalpidamiseks 1 718,25 krooni. Kohus võib jätta elatise
lg 6 järgi välja mõistmata või selle suurust vähendada alla paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Asja arutamisel ei ole tuvastatud kostja suhtes
Hageja on lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulekuks on hetkel peretoetused kokku 2 700 krooni (t.lk 10). Kohtule esitatud kostja palgatõendist ning arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja töötasu (neto) on käesoleval aastal üle 16 000 krooni, mis võimaldab tal maksta elatist oma kolmele lapsele kokku 6 525 krooni. Kostjal on võimalik makstud elatusrahalt saada tagasi tulumaks. Kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid laste vajalike kulutuste kohta, on alusetu. Kohus ei pea vajalikuks laste kõigi vajalike minimaalsete kulude kohta tõendite esitamist, sest seadusega on kindlaks määratud elatusraha miinimumsuurus, millest vähemas ulatuses elatise väljamõistmine on võimalik ainult
Kostja on esitanud eluruumi üürilepingu, milles on märgitud üüriks 6 500 krooni. Kostja arveldusarvel ei kajastu üüri maksmine. Seega kui kostja üüri maksab, siis toimub see muudest 2 vahenditest, mitte aga töötasu arvel. Kohus leiab, et kostja töötasu suurus võimaldab kostjal maksta laste ülalpidamiseks elatusraha ka siis, kui sellest on maha arvatud kostja igapäevased kulutused, sh laenude tagasimaksed. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.