2-04-1037/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-1037/34 Tsiviil

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

1. Vaidlust ei ole, et DWIGH(esindajad HD ja P W ) ja AS M (esindajad A K ja A L ) sõlmisid 10.12.1998 aktsionäride lepingu, mille eesmärgiks oli AS B ühise juhtimise põhimõtete ja sellekohaste vastastikuste kohustuste määratlemine (tl 19-29, 147-150). DWIGH osalus AS-is Boli 51% ja AS-i M osalus 49%.
2. Vastavalt ÄS § 187 lg 2 juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud osaühingu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt osaühinguga. § 327 lg 2 järgi nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
3. Hagi on esitatud solidaarselt AS-i B olnud osade juhatuse ja nõukogu liikmete vastu. Kohus leiab, et kostjana märgitud A L ei saa vastutada AS-i B juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete poolt põhjustatud kahjude eest, kuna nimetatud isik ei ole AS-i B juhatuse ega nõukogu liige olnud. Eeltoodu välistab hagi rahuldamise võimalikkuse A L suhtes. Kohus leiab, et 10.12.1998 aktsionäride lepingu sõlmimisel ja esitatud protokollide (tl 52, 53) allkirjastamisel tegutses A L AS M esindajana mitte füüsilise isikuna. Seega kui hageja leiab, et eelmärgitud leping rikub tema õigusi oleks kohane kostja pigem AS M kui A L .
4. Juriidilise isiku ja selle juhtorgani liikme õigussuhted saab esindussuhtele omaselt jagada tinglikult kaheks – sise- ja välissuheteks. Sisesuhteks on äriühingu organite vahelised või äriühingu ja organi vahelised õigussuhted, mille alusel korraldatakse äriühingu sisemist toimimist. Juhtorgani liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepinguline võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingu kohta sätestatut. Välissuheteks on äriühingu ja selle organite suhted kolmandate isikutega. Juriidilise isiku organi liikmel äriühingu võlausaldajaga üldjuhul võlasuhet ei teki, sest juhtorgani tegevust suhetes kolmandate isikutega käsitletakse äriühingu tegevusena, mille tulemusena tekib võlasuhe äriühingu ning võlausaldaja vahel. Vaatamata sellele, et juhtorgani liikmel on võlasuhe üksnes juriidilise isikuga, võib teatavatel juhtudel siiski tekkida võlasuhe ka otse juhtorgani liikme ja äriühingu võlausaldaja vahel. Üheks selliseks aluseks võib olla delikti materiaalõigusliku koosseisu täitmine. Sellise nõude eelduseks on juhtorgani liikme õigusvastane käitumine äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Kahju hüvitamist saab viimasel juhul nõuda võlausaldaja otse endale.
5. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et käesolevas vaidluses on tegemist sisesuhtega st osanik on esitanud hagi juhatuse ja nõukogu liikmete vastu. Kohus leiab, et juhatuse ja nõukogu liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe (käsundusleping), seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuse rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Hageja peab esile tooma ja tõendama, milles seisneb kostjate kohustuste rikkumine.
6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 5 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on 5 2-04-1037/34 haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.
7. Vastavalt ÄS § 187 lg 2 ja § 327 lg 2 sätestatud sisule on juhatuse liikme ja nõukogu liikme vastutuse aluseks juhatuse liikme ja nõukogu liikme kohustuste täitamata jätmine, s.o selliste kohustuste täitamata jätmine, mis on otseselt seotud äriühingu juhtimise või esindamisega. Nimetatust tulenevalt on välistatud juhatuse liikme või nõukogu liikme vastutus, kuni ei ole tõendatud sellise vastutuse kohaldamise aluseks olevad asjaolud, s.o kostjate õigusvastane tegu, põhjuslik seos hageja kahju tekkimise ja kostjate käitumise vahel ning kostjate süü. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud ega tõendanud ühtegi juhatuse liikmete või nõukogu liikme poolt väidetavalt toimepandud õigusrikkumist, s.o juhatuse või nõukogu liikme kohustuste rikkumist. Hageja väited äriühingule ja hagejale süülisest kahju tekkimisest on liiga üldised selleks, et teha järeldust, et juhatuse või nõukogu liikmed on oma kohustusi rikkunud. Majanduslikel põhjustel hagejale tekkinud kahju ei saa kaasa tuua juhatuse või nõukogu liikmete süülist vastutust. Arvestada tuleb asjaolu, et pankrotimenetluse lõpetamise Tallinna Linnakohtu 20.01.2005 määruses, millega lõpetati AS B pankrotimenetlus, nähtub, et pankroti põhjustas äriühingu organisatsiooniliselt halb töökorraldus ja oskamatus leida oma majandustegevusele väljundeid välisturgudel. Juhatuse liikmete rasket juhtimisviga ega tagasivõitmise aluseid ei tuvastatud (II köide tl 127). Samuti on lõpetatud algatatud kriminaalasi kuriteokoosseisu puudumise tõttu (tl 199-201). Kohus soovib rõhutada, et väljundite leidmine välisturgudele oli võtnud endale ülesandeks hageja vastavalt aktsionäride lepingule. Seega tekkis hagejale kahju eelkõige majanduslikel põhjustel sh ka hageja enda tegevusetuse tulemusel ning sellist kahju ei saa sisse nõuda kostjatelt. Hageja ei ole tõendanud, millises ulatuses on kostjad õigusvastaste tegudega tekitanud kahju AS BP . Seega ei saa hageja enda kahju suurust otseselt seostada kostjate tegevusega.
8. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist asjaolu, et kostjad oleks teadlikult moonutanud ettevõtte raamatupidamist.
9. aasta majandusaruanne on koostatud vastavalt seadusele ja kajastab õigesti AS B varasid ja kohustusi (tl 30-39).
10. aasta majandusaruanne (tl 41- 50) sisaldab mõningaid ebatäpsusi, kuid selles sisalduvad andmed ei saanud mõjutada hagejat
11. aastal aktsionäride lepingu sõlmimisel, kuna see aruanne koostati ja allkirjastati 30.06.
12. 19992000 jaanuari lõpuni oli hageja esindaja HD ise AS B juhatuse liige ning seetõttu kursis äriühingu majandustegevusega. Kohus soovib rõhutada, et AS B raamatupidamise kontroll teostati sõltumatute audiitorite poolt (tl 40,51, 85-91).
13. AS P aktsionäride koosoleku protokoll 28.07.2000, mille protokollis A.R eesti keeles (tl 71) on viimases lauses juhatust kohustatud kõik sõlmitavad lepingud viseerima Ü.P või H.D poolt, tõlkes saksa keelde on juhatust kohustatud kõik sõlmitavad lepingud viseerima Ü.P ja H.D poolt (tl 72-75). Kuna juhatuse liikmed tegutsesid eesti keelse protokollile tuginedes, siis puudus kohustus sõlmitavad lepingud viseerida eelnevalt Ü.P ja H.D poolt. Kohus nõustub, et eesti keelse protokolli tõlkimisel saksa keelde on tõlkeviga, mis muudab oluliselt juhatuse liikme kohustuse sisu. Kohus saab üheselt järeldada, et esmane protokoll on vormistatud eesti keeles, mistõttu tõlkevead ei muuda vastu võetud otsustust. Kohus on seda meelt, et ärisuhted, mille eelduseks on erinevates keeltes suhtlemine, võib kaasa tuua teisiti arusaamisi ja mõistmisi tulenevalt keeleoskusele. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase äririskiga. Osaniku esindaja oleks pidanud leidma endale 28.07 2000 koosolekul usaldusväärse tõlkija ja saama lisaks protokolli tõlkele ka eesti keelse protokolli. Eeltoodud põhimõte puudutab kõiki AS B raamatupidamise ja muid dokumente, mille tõlkimine oli osanikule arusaamiseks vajalik.
14. 21.02.2000 AS B andis hagejale omandiõiguse kahele masinale. Nimetatud kokkuleppele on AS B poolt alla kirjutanud kostja V F ja hageja poolt HD. Kohus ühtib kostjate seisukohaga, et nimetatud tehing on tühine, kuna V F l ei olnud volitusi üksi sellist tehingut teha. Kuna tühise tehinguga hagejal seadmete omandiõigust ei tekkinud, ei saanud tal tekkida nende 6 2-04-1037/34 seadmete võõrandamisest ka kahju. Kuna hageja oli nimetatud asjaoludest teadlik, ei saa tal olla nõuet ka kostjate vastu.
15. Kohus leiab, et äriühingutelt teenuse tellimine, kellede juhatuse liikmed on tegevad või tegevad olnud mõlemal lepingu poolel ei ole vastuolus seadusega (tl 79). Samuti ei ole seadusega vastuolus majandustegevuseks ruumide rentimine ja selle eest tasumine (tl 80, 81, III kd lk 8487). Kohtukulud
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

§ 60

lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

§ 60

lg 3 järgi kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigus kulude hüvitamist nõuda. 33. Kostjad ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ega kuludokumente. Maire Lukk Kohtunik 7