2-07-1643/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-1643 Tsiviilasi S V hagi H V vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja S V (isikukood xxx, elukoht xxx) esindajad Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat T M Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob, xxx) Kostja H V (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 08.12.2008 Istungil osalenud isikud Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat T M Hiob RESOLUTSIOON Lahutada S V ja H V abielu, mis on registreeritud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates. MENETLUSKULUDE JAOTUS Välja mõista H V tõlke kulud summas 3899,75 (kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa krooni ja 75 senti) krooni riigituludesse. Ülejäänud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on S V hagi H V vastu abielu lahutamiseks. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on registreeritud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. Poolte abielusuhted lõppesid 19.12.2005, mil hageja kolis koos lastega poolte ühisest elukohast eraldi elama. Pooltevahelised erimeelsused ei võimalda hageja arvates abielusuhteid taastada ega jätkata ning abielu jätkamine on võimatu. Poolte abielust on xxx sündinud tütar H G V. Kostja vastuväited Kostja on nõus abielu lahutusega. Kohtu põhjendused Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu S V ja H V vahel on registreeritud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Kohus on hageja isiklikult ära kuulanud 12.12.2007 kell 13.00 toimunud istungil, kus hageja jäi nõude juurde ning palus poolte abielu lahutada, kuna abielu jätkamine on võimatu. Kostja on ära kuulatud kohtu erinõude korras Salo esimese astme kohtus Soome Vabariigis 21.10.
2. Kostja nõustus abielu lahutusega. Kohus leiab, et kuna mõlemad pooled soovivad abielu lahutada ning leiavad, et abielu jätkamine on võimatu, siis tuleb poolte abielu lahutada, mis on registreeritud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et kuna kostja on menetlust venitanud ning ei ole Eesti Vabariiki istungitele ilmunud, siis tuli kostjale edastada hagimaterjale ja kohtukutseid läbi Justiitsministeeriumi soome keeles ning taotleda kostja ärakuulamist erinõude korras Soome Vabariigi kohtus. Kostja on ära kuulatud Soome Vabariigi kohtus. Seega leiab kohus, et menetluse käigus tehtud tõlkekulud tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse. Ülejäänud osas jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 2