← Eesti

3-08-1356/12

3-08-1356 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2009.a Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-1356 Haldusasi FIE Elena Popova kaebus Narva Linnavalitsuse 11.06.2008.a korralduse nr 729 – k tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 21.01.2009.a Menetlusosalised Vastustaja Matvejev RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Narva Linnavalitsuse esindaja Andrei ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Narva Linnavalitsuse 11.06.2008.a korraldusega nr 729 – k peatati alkohoolse joogi jaemüügi õigus FIE Elena Popova kauplemiskohas aadressil Puškini 49 Narvas. Vastav märge viidi sisse ka majandustegevuse registrisse. Vaidlusalune korraldus on antud tähtajaliselt s.o kuni jõustunud otsuste esitamiseni linnavalitsusele (t lk 4 jj). Korralduse andmist tingis asjaolu, et Ida Politseiprefektuur esitas 04.06.2008.a Narva linnapeale taotluse peatada FIE Elena Popova suhtes alkohoolse joogi jaemüügiks antud kauplemisluba, kuna kaupluses müüdi 26.12.2007.a ja 21.03.2008.a alaealistele alkoholi. Vastustaja Narva Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda . KOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on 1 3-08-1356 halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab ning, kui vaidlustatud haldusakt või toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul kaebeõigus. FIE Elena Popova vaidlustab kaebuses Narva Linnavalitsuse 11.06.2008.a korraldust nr 729 – k, millega peatati alkohoolse joogi jaemüügiõigus aadressil Puškini 49 Narvas s.o FIE Elena Popova kauplemiskohas. Kaebaja ei ole nõus Ida Politseiprefektuuri poolt Narva linnapeale saadetud teabega, et kaupluses müüdi 26.12.2007.a ja 21.03.2008.a alaealistele alkoholi. See tingiski vaidlusaluse korralduse andmise. Kaebaja leiab, et korralduse andmise momendil puudus avaliku korra rikkumise fakt, kuna kaebaja esitas 30.06.2008.a Viru Maakohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri otsuse peale. Kohtute infosüsteemi (KIS) järgi on Viru Maakohus väärteoasjas nr 4-08-6440 lahendanud Elena Popova kaebust politsei 11.06.2008.a otsusele nr 2330 08 004645, millega Elena Popovat oli karistatud alkoholiseaduse § 67 lg 1 järgi trahviga 12 000 krooni. Kaebaja soovis vaidlusaluse otsuse tühistamist. Viru Maakohus jättis Elena Popova kaebuse rahuldamata. HMS § 4 sätestab, et kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 5 lg 2 alusel viiakse haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Vastustaja Narva Linnavalitsus on vaidlusaluse otsuse tegemisel teostanud kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Asjassepuutuv säte alkoholiseaduse § 36: § 36. Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine

(1)Avaliku korra tagamise huvides võib alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatada kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni: 1) Vabariigi Valitsus - riigis tervikuna; 2) maavanem - maakonnas tervikuna; 3) valla- või linnavalitsus - oma haldusterritooriumil tervikuna või teatud müügikohtades või ühes müügikohas.
(2)Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel riigis, maakonnas või kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tervikuna teavitatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavat isikut sellest viivitamata massiteabevahendite kaudu.
(3)Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisel teatud müügikohtades või ühes müügikohas edastatakse alkohoolse joogi jaemüügi õigust omavale isikule viivitamata sellekohane teade. [RT I 2004, 18, 131 – jõust. 15.04.2004]. Alkoholiseaduse § 36 lg 1 p 3 kohaselt on linnavalitsus pädev peatama alkohoolse joogi jaemüügi õigust. 2 3-08-1356 Vaidlustatud Narva Linnavalitsuse 11.06.2008.a korraldus nr 729–k, millega peatati alkohoolse joogi jaemüügiõigus FIE Elena Popova kauplemiskohas aadressil Puškini 49 Narvas, ei ole alkoholiseaduse §-ga 36 lg 1 p 3 vastuolus, kuna Narva Linnavalitsus on korralduses põhjalikult selgitanud, millistel asjaoludel ja miks peatati alkohoolse joogi jaemüügiõigus. Seega ei sisalda vaidlusalune korraldus kaalutlusvigu ja on õiguspärane. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja poolt kantud menetluskulu HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, § 92 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.