Obsah (6)

§ 436§ 5§ 230§ 162§ 173§ 174

2-07-59943 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg 23.01.2009.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-59943 Tsi

§ 436

lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 4 Kohus juhib esmalt tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu 26.09.2006.a. otsuses nr 3-2-1-53-06 on leitud, et ajutine kord kui seadusest madalama õigusjõuga akt kaotas oma kehtivuse alates võlaõigusseaduse jõustumisest

1. juulil
2. Kolleegium selgitab, et ajutine kord kehtib tegude suhtes, mis pandi toime enne võlaõigusseaduse jõustumist. Tegude suhtes, mis pandi toime pärast
3. juulit 2002, ajutine kord ei kehti. Kuna praeguses asjas on kutsehaigus diagnoositud 31.12.2003.a. ehk peale
4. juulit 2002, kohaldub võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejaga toimus AS-is P töötamise ajal tööõnnetus, mille tagajärjel tekkis kutsehaigus (tl 98-99). Lisaks ei ole vaidlust selles, et hageja esitas 19.07.2004 hüvitise väljamõistmiseks hagi AS-i P vastu Tallinna Linnakohtule. 16.03.2005 otsusega kuulutas Tallinna Linnakohus välja AS-i P pankroti, mille tulemusena läks hageja nõude lahendamine hagimenetlusest üle pankrotimenetlusse. Hageja esitas pankrotihaldurile 27.04.2005 avalduse, milles taotles kutsehaigusest põhjustatud tervisekahju hüvitamist järgnevalt: kahju saamata jääva sissetulekuna 4773 krooni kuus, lisaks kaotatud palgale lisakulutustest tekitatud kahju. Samuti esitas hageja pankrotihaldurile ühekordse mittevaralise kahju hüvitamise nõude (tl 100-104). AS P pankrotimenetluses 15.08.2005 toimunud võlanõuete kaitsmise koosolek tunnustas hageja nõuet täies ulatuses II järgu nõudena. 03.11.2005 esitas hageja TPA-le avalduse tervisekahjuhüvitise maksmise jätkamise kohta, milles palus hüvitada tema kahju saamata jääva sissetulekuna 4773 krooni kuus (alates 01.03.2005 indekseerituna 4916 krooni kuus) alates 18.04.2005, kuna tervisekahju hüvitise maksmise kohustus läheb üle riigile alates juriidilise isiku lõpetamise otsuse kinnitamisest kohtumäärusega. AS-i P võlausaldajate üldkoosoleku otsus äriühingu tegevuse lõpetamise ja likvideerimise kohta kinnitati Tallinna Linnakohtu 18.04.2005 määrusega (tl 106). TPA rahuldas hageja avalduse ja talle määrati 24.11.2005 otsusega nr H226/1 töövigastusest tingitud tervisekahju hüvitis 4980,05 krooni kuus alates 18.04.
5. Samuti ei ole vaidlust selles, et alates
6. aprillist 2005 maksab Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti kaudu hagejale hüvitist kutsehaigusest tingitud tervisekahju eest, mis seisuga 01.04.2007.a. moodustab 5816,75 krooni (tl 14-15), samuti on hagejale hüvitatud retseptiravimid, sanatooriumituusikud 14 päeva aastas ning sõidukulud raviasutusse ja sanatooriumisse (tl 75-88). Arstliku ekspertiisi otsustest nähtub, et 06.01.2004-31.01.2005 on hageja tunnistatud kutsehaiguse tagajärjel 20% ulatuses töövõime kaotanuks (tl 92), 14.01.2005-31.01.2007 on hageja püsiva töövõimetuse ulatus 50%, millest 30% on üldhaigestumise tagajärjel ja 20% on kutsehaiguse tagajärjel (tl 91), 02.01.2007-31.01.2009 on samuti hageja püsiva töövõimetuse ulatus 50%, millest 30% on üldhaigestumise ja 20% kutsehaiguse tagajärjel (tl 89). Pooltel ei ole vaidlust selles, et erinevalt kutsehaigusest tuleb üldhaigestumise tagajärjed kanda isikul endal ning selle eest ei ole õigus hüvitist nõuda. Kohtule esitatud tõendite kohaselt asus hageja pärast kutsehaiguse diagnoosimist otsima 5 endale tööd Tööturuameti kaudu (tl 16-24). 13.11.2005 hageja töötu staatus lõppes seoses töölerakendamisega ja hageja jäi arvele hõivatud tööotsijana (tl 25). OÜ A tõendi kohaselt töötab hageja OÜ-s A ja tema palk moodustub keskmiselt 7137,66 krooni (tl 26). 03.01.2006.a. kuni 03.12.2007.a on hageja otsinud tasuvamat tööd (tl 27-51, 130-139). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale tekitatud kahju peaks olema suurem kui Tallinna Pensioniameti kaudu makstav hüvitis. VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kahju tekitanud isiku poolt teisele isikule, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eelnevast järeldub nõue asetada hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks siis, kui ta ei oleks seoses kutsehaigusega töövõimet osaliselt kaotanud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohtu 26.09.2006.a. otsuses nr 3-2-1-53-06 on rõhutatud, et nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks. Antud juhul on oluline vastata küsimusele, kas kannatanu saaks tasuvamat tööd, kui tal ei oleks diagnoositud kutsehaigust. Kostja väide selle kohta, et hageja kaotas tasuva töökoha, millel ta töötas enne töötraumat ja kutsehaiguse tekkimist, AS-i P pankroti tulemusena, mitte hageja kutsehaiguse tulemusena, on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud, kuna hageja pöördus juba 19.07.2004.a hagiga tööandja vastu hüvitise saamiseks, pankrot aga kuulutati välja 16.03.2005.a. Kohus ei nõustu hageja väitega, et Arstliku ekspertiisi otsustes alates 14.01.2005 (seega juba enne AS-i P pankroti väljakuulutamist) puuduvad töösoovitused, st hagejal puuduvad meditsiinilised piirangud töökoha ja ameti valikul. Kohus, võttes arvesse hageja vanust ja pikaajalist tööstaaži, samuti süvenenud töövõimetuse määra, leiab, et töökorralduse soovitus Arsti poolt ei ole halvenenud tervisest tingituna vajanud eraldi märkimist ning puudub alus eeldada, et hageja oleks tervenenud esmases ekspertiisi otsuses märgitud piirangutest soovituslike tööde osas. Kuivõrd 06.01.2004.a. välja antud töötervishoiuameti teatisest nähtub, et hagejal on keelatud raske füüsiline töö, koormus, sundasendid kätele-õlavöötmele, põlvedele, kokkupuude vibratsiooniga, siis saab hageja teha selle tõttu üksnes kergemaid abitöid ja tasuvama töö tegemine on kutsehaiguse tõttu raskendatud. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda endisele olukorrale lähedast olukorda. Ka Riigikohus on 17.12.2008.a. otsuses nr 3-2-1-114-08 leidnud, et kui töötaja ei ole jõudnud vanaduspensioniikka ja tema töövõime on vähenenud kutsehaiguse tõttu, siis võib eeldada, et tema tervislik seisund ei võimalda tal töötada ja et ta ei leia tööd ning on kaotanud sissetuleku just kutsehaiguse tõttu. Samas ulatuses kutsehaiguse tagajärjel töövõime vähenemisega on eelduslikult vähenenud töötaja võime saada sissetulekut. Kohus 6 leiab, et ka siis, kui hageja jäi tööst ilma AS-i P pankroti tulemusena, mitte aga kutsehaiguse tõttu, ei leia ta eelduslikult samaväärset tööd seetõttu, et tema töövõime pole enam endine. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Riigikohus on rõhutanud, et kahju ulatuse kindlaksmääramisel võib hageja tõendada, et tema kahju on suurem, ning kostja võib tõendada, et hageja kahju on väiksem, kui oleks ajutise korra järgi arvutatav hageja kahju. Kostjal on siiski võimalus tõendada, et hageja on kaotanud sissetuleku muul põhjusel kui kostja süüst tingitud töövõimekaotuse või vähenemise tagajärjel. Nii on kostjal nt võimalik tõendada, et hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks töövõimet kaotanud. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud. Kostja ei ole hagile vastu vaieldes esitanud arvestavaid asjaolusid, mis tõendaksid, et hageja sissetuleku vähenemine oleks tingitud millestki muust kui kutsehaigusest. Hageja keskmine palk enne kutsehaigestumist seisuga 06.01.2004 oli 23 865 krooni. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et abitöölisena teenib hageja vähem kui enne kutsehaigestumist. Hageja sissetulek käesoleval ajal on kokku 14 912 krooni (sh palk 7138 krooni, töövõimetuspension 1957 krooni ja hüvitis kutsehaiguse eest 5817 krooni). Kuna kostja ei ole hageja arvestusele vastu vaielnud, lähtub kohus antud summast tervisekahju hüvitise välja mõistmisel. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vähemmakstud kahjuhüvitis ajavahemiku 30.03.2007 kuni 31.12.2007 eest ühekordses summas 51 021 krooni ja alates 01.01.2008 igakuine kahjuhüvitis 11 486 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Lukiina Vismann Kohtunik 7