← Eesti

2-08-90627/5

Obsah (8)§ 394§ 407§ 444§ 162§ 173§ 165§ 1741§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Fred Fisker 03. veebruaril 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-90627 Tsiviilasi Kor

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasudes Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Hansapank viitenumbrile 3100057484 kautsjoni 1000 krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on Korteriühistu T hagi M T ja L T vastu 3663,70 krooni nõudes. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades neid kohtule kirjalikult vastama. M T ja L T on 07.01.2009.a kohtumaterjalid isiklikult kätte saanud. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostjad ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks koos menetluskulude nimekirjaga. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt

§ 407

lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses.

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjatele anti vastamiseks piisav aeg, neid hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjad ei täitnud oma kohustust korrektselt ning võlgnevad hagejale 3663,70 krooni. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist võlaõigusseaduse § 100, § 101, lg 1, § 108, lg 1 ja korteriühistuseaduse § 15 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus 2 Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 165

lg 1 kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna M T ja L T on kaaskostjad ning kohtulahend on tehtud nende kahjuks, siis nad peavad kandma hageja menetluskulud võrdsetes osades.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt

§ 138lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja kandis antud tsiviilasjas menetluskulusid summas 993,40 krooni, millest 250 krooni moodustab hagihinnalt tasutud riigilõiv ja 743,40 krooni on õigusabikulud. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 993,40 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 142 lg 2, 165 lg 1, 1741, 407 lg 1, 415, 441 lg 1, 442, 444 lg 4, 468 lg 1 p 2. Fred Fisker Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.