), mis puudutavad töövõtulepingut.
lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija) aga maksma selle eest tasu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on tasumata teostatud töö eest, menetluse kestel tasus kostja 38 460.37 krooni.
lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmidusest, hageja poolt on müüriladumise osas töö teostatud ja üle antud.
lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, kui töö ei vasta lepingutingimustele võib tellija
Pooltel puudub vaidlus töö kvaliteedi osas. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et paigaldati umbes 800 Fibo plokki, liiva osas kokkulepe puudus, tegi vaid kalkulatsiooni, et see töö eraldivõetuna maksaks 20 000 krooni ( tlk 45), kostja seletas, et paigaldati 677 Fibo plokki, kokkulepe oli 70 000 osas, mis sisaldas Fiboplokkide paigaldust ja liivakatet ( tlk 44). Tunnistajana andis ütlusi K –B K , kes töötas vaidlusalusel objektil, tema ütluste kohaselt teostas ta vundamendi müüritöid objektil Xxx, Tallinn augustis 2006. Tunnistaja ütluste kohaselt oli hind umbes 63 000 krooni, töö tuli teha lühise aja jooksul, osaliselt oli sellel objektil vundamendi töid alustatud, ülesandeks oligi ehitada vundament sellele kõrgusele, kus oli valmisolev nurk. Töö kestis 9 päeva, abiks oli teine töötaja. Tööd teostada oli raske, sest objekti ümber oli pinnas ebatasane, ühel küljel olid liivakuhjad, mis tegi kivide ja segu transportimise keeruliseks, keldri osas olid plokid suuremõõtmelised. Paigaldatud Fibo plokke üle ei lugenud, ladumine toimus olemasoleva servani. Tunnistaja E T, kes viibis poolte läbirääkimiste juures tõlgina, andis ütlusi, et liivaga täitmisest V Ki ja H Ti vahel juttu ei olnud, hind oli 70 000 krooni, see sisaldas vundamendi ladumist sama kõrgele, kui oli üks valmis laotud nurk, objektil olid olemas kivid ja armatuur.
kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Esitatud hagiavalduse kohaselt vaatas kostja koos hageja esindajaga tehtud töö üle 22.08.2006, millist asjaolu kostja ei ole vaidlustanud. Kiri, mis on hagejale esitatud 04.09.2006 (tlk 16, 18) on allkirjastamata dokument, mida ei saa käsitleda pretensioonina.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Hageja on esitanud teostatud tööde eest saamata jäänud tasu nõude. Tellijal on kohustus tasuda tehtud töö eest, tellija ei või
kohaselt vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et töö teostati 11.08.2006 kuni 21.08.2006, kokku lepiti summa 70 000 krooni ning selle üle, et töö vaadati koos üle 22.08.2006.a. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjal oleks olnud töö ülevaatamise hetkel pretensioone töö kvaliteedi või teostamata tööde osas. Seega lähtub kohus kokku lepitud tööde hinnast 70 000 krooni, millest kostja on ära tasunud menetluse kestel 38 460.37 krooni.
lg 8 kohaselt juhul, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks põhikohustuse katteks.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule.
lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole viivisearvestust vaidlustanud. Hageja esitas nõude täpsustuse arvestades, et põhivõlalt 82 600 kroonilt seisuga 14.06.2007 oli viivise summaks 05.09.2006 kuni 31.12.2006 viivitusintress 9,75% aastas 2639.75 krooni ja 01.01.2007 kuni 14.06.2007 oli viivitusintress 10, 5% viivis 3975.12 krooni, kokku 6614.87 krooni. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele põhivõlgnevus 50 754.50 krooni ja summalt 50 754.50 krooni viivis 3788 krooni. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele ning kostja on osa võlgnevust tasunud pärast hagiavalduse esitamist, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja on käesolevas menetluses tasunud hagi esitamisel riigilõivu ning kandnud õigusabikulu. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.