Obsah (6)

§ 132§ 127§ 128§ 1042§ 103§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.jaanuaril 2009.a k

§ 132

lg 1 ja 3 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asi on kahjustunud hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Mööbli maksumus summas 9’697.- kr on tõendatud kviitungitega (tl 19). Nimetatud tõenditega on tõendatud ka põhjuslik seos ventiili tilkumise ja hagejale tekkinud materiaalse kahju vahel (

§ 127lg 4).

Hageja on kandnud kulutusi seoses kahju kindlakstegemisega ja sündmuskoha ülevaatusakti koostamisega, mis on tõendatud arvega ja maksekorraldusega (tl 20-21) summas 700.- krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt väljamõistmisele

§ 128lg 3 järgi.

Hageja on tasunud automaatse õhutusklapi vahetuse eest AS-le Kodu Haldus 424,80 kr. Tulenevalt asjaolust, et õhutusklapp kuulub kaasomandi eseme hulka, on selle eest tasumine olnud kostja kohustus. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

§ 1042alusel, sest kostja on seeläbi rikastunud.

Oma olemuselt on korteriomaniku ja korteriühistu vaheline suhe käsundilaadne suhe (KÜS § 15 ja § 15¹).

§ 103

lg 1 ja 2 alusel vabaneks kostja vastutusest, kui rikkumine on vabandatav, so vääramatu jõu tõttu. On loogiline eeldada, et küttesüsteemi surveproovide eesmärgiks on küttesüsteemi võimalike lekete avastamine. Kostja ei ole tõendanud, et kostja on igal aastal 4 teostanud korteriomandites mõtteliste osade süsteemset kontrolli kütteperioodi alguses, kuid hageja ei ole lubanud kostja esindajaid oma korterisse ja ei ole võimaldanud seega korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks (KOS § 11 lg 3). Seega ei saa kohus arvestada kostja vastuväidetega, et kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik on vastutav (

§ 139lg 1).

Kostja ei ole tõendanud, et hageja märkas ohtu varem, kuid jättis tähelepanu kahju tekkimise ohule juhtimata või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata (

§ 139lg 2).

Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et kahju tekkis vääramatu jõu tõttu. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks hüvitamisele 10’821,80 krooni. Kohus ei uuri järgmist käesolevas vaidluses asjakohatut tõendit: äriregistri väljavõte (tl 5). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Hagejal on õigus esitada hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Ele Liiv kohtunik 5