KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-51317 Määruse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2009, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A. S.´i avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks. Koh

§ 49

on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ja vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda (

§ 50

lg 1).

§ 52lg 1 alusel, lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda.

Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi 2 lõike alusel, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LKS) § 25 lg 1 lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. 2

(3)LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga. LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Vanematel on vaidlus selle üle, kas avaldaja võib võtta lapse enda juurde koos ööbimisega. Avaldaja väitel on see vajalik, kuna ta sooviks koos lapsega näiteks sõita xxx või xxx. Puudutatud isiku vastuväiteil ei tea ta, mida isa lapsele süüa annab, mis kell laps magama läheb ning millised inimesed käivad avaldaja korteris. Perekonnaseadus ei sätesta, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. Kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemiskorra kindlaks vastavalt lapse huvidele. Seega on iga konkreetse vaidluse lahendamisel kohtu otsustada, kuidas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kõige paremal viisil kindlaks määrata, et see vastaks lapse huvidele. (vt Riigikohtu lahend ts asjas 3-2-1-13-07). Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et

§ 52

lg 2 alusel lapse ja vanema suhtlemiskorda kindlaks määrates ei pea tagama vanematele võrdset õigust lapsega suhelda – küll aga tuleb lapse huvidest lähtuvalt tagada lapsele õigus suhelda temast lahus elava vanemaga. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi. Suhtlemiskorra regulatsioon peab tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele Lastekaitseseaduse § 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga. Avaldaja on põhjendanud omalt poolt pakutud suhtlemiskorda sellega, et tal oleks seetõttu rohkem aega lapsega tegelemiseks. Kohus leiab, et lähtuda tuleb mitte vanemate soovidest, vaid eelkõige laste huvidest. Kuna tegemist on alla neljaaastase lapsega, kelle elukohaks on tema ema elukoht, kus lapse turvalisus on tagatud; lapse suhtlemine isaga on olnud ebaregulaarne, laps siiani isa elukohas ööbinud ei ole, leiab kohus leiab lapse huvidest lähtudes põhjendatud olevat määrata, et laps ei jääks esialgu avaldaja juurde ööbima. Lapse vanemaks saades on alati võimalik avaldaja ja lapse vahelist suhtlemise korda muuta. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isiku ning lähtunud eestkosteasutuse arvamusest, leiab lapse huvidest lähtudes põhjendatud olevat määrata, et avaldajal on õigus kohtuda tütrega iga kuu esimesel ja kolmandal laupäeval kella 10.00 kuni 19.00 ning kaks korda kuus pühapäeviti kella 10.00 kuni 18.00. Pühapäevased kohtumised lepitakse eelnevalt vanemate vahel kokku. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lapsega suhelda ka muul ajal. Eeltoodud alustel määrab kohus kindlaks lapsega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad suhtlemiskorra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega. Kohus märgib V. N.´le, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Samas peavad vanemad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus ega või teostada vanema õigusi vastuolus laste huvidega (

§ 50lg 4). Menetluskulud 3

(3)Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna vaidlus lahendati eelkõige laste huvidest lähtudes, leiab kohus põhjendatud olevat jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 478, 479, 558 lg 1 ning 661 lg 2. Helgi Vinni Kohtunik 4

(3)

🔗 Ametlikule allikale