) §-s 76, mille lõigete 1 ja 3 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
1 kohaselt rahalise kohustuse võib täita sularahas. Hageja väitel V J soovis hagejalt kohtuotsusega väljamõistetud enamsaadud ühisvara arvelt rahalise hüvitise summas 450 000 krooni saada kätte sularahas. Hageja väitel tasus ta 01. märtsil 2007 V J kohtuotsusega väljamõistetud hüvitise 450 000 krooni sularahas.
1 kohaselt võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitungi). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi.
6 kohaselt kui võlausaldaja keeldub kviitungit välja andmast, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest keelduda. Hageja väitel sai ta V J lt vastu kirjaliku kinnituse kogu rahasumma tasumise kohta. 23.juulil 2007 V J suri. Hageja väitel ta peale V J surma V J antud kirjalikku kinnitust kohustuse täitmist kohta ei säilitanud, kuna nõue oli täidetud ning emotsionaalsetel põhjustel soovis hageja lõpetada kõik sidemed V J . Seega hagejal ei ole käesoleval ajal tema kohustuse täitmist tõendavat dokumenti. Kviitungi õiguslik tähendus võlgniku jaoks on oluline, et ta saaks oma kohustuse täitmist tõendada, juhul kui tekib vaidlus, kas võlgnik on kohustuse täitnud või mitte. Et võlgnik saaks oma kohustuse täitmist tõendada, on tal õigus nõuda võlausaldajalt kirjalikku tõendit kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta. Seda kirjalikku tõendit nimetataksegi täitmise kviitungiks. Kviitungi tähendus on selles, et võlausaldajal ei oleks enam võimalust võlgnikult täitmist nõuda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg. 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagejal oli täitedokumendi alusel kohustus tasuda V F 450 000 krooni ja hageja kinnitusel on ta täitnud oma kohustuse 01.märtsil 2007 V J nõuetekohaselt, mistõttu puudub kostjal täitedokumendist tulenev nõue, kuna nõue on rahuldatud. Seoses hageja poolse kohustuse täitmisega puudub kostjal õigus kasutada õiguskaitsevahendina sundtäitmise nõude esitamist. Hageja esitas kohtule tõendid, et ta on vahetult enne 01. märtsi 2007 võtnud pangast 700 000 krooni laenu ja seadnud selle tagamiseks temale kuuluvale korteriomandile hüpoteegi ja tolle perioodi oma pangakonto väljavõtted. Hageja tõendid kinnitavad küll hagejal rahaliste vahendite olemasolu kohustuse täitmiseks, tema panga kontole raha laekumist ja sealt suurtes summades sularaha väljavõtmist, kuid ei tõenda, milleks ja kuhu neid rahalisi vahendeid kasutati, seega ei tõenda raha tasumise kohustuse täitmist V J .. Hageja väitel, kui ta oleks jätnud oma kohustuse täitmata, oleks V J, kes elas peale nõude täitmist veel 5 kuud, saanud ise esitada täitmisavalduse kohtutäiturile. Hageja tunnistaja S K ütluste järgi nägi ta isiklikult, kuna viibis samal ajal Xxxkorteris Tallinnas. kui IP andis Xxx korteris Tallinnas V J 01.03.2007.a. üheksa 500.-krooniliste panga pakendit. Seal pidi olema 450 000 krooni. Raha pandi lauale V J ette ja V J kinnitas raha kättesaamist kirjalikult omakäeliselt. Kostja tunnistaja L P ütluste kohaselt 2007 juuli alguses kohtas ta Lasnamäel Kalevipoja bussipeatuse läheduses enne ABC Ehituse kauplust ristmikul V J kes tema küsimisel, kuidas läheb, vastas, et halvasti; tööd ei ole, on võlad ja talle ollakse võlgu korteri eest 450 000 krooni. Raha tal ei ole. Samuti tundis V J huvi odava elamispinna, nii 350 000 krooni, järgi, millest palus tunnistajal teda teavitada. Eeltoodu alusel on poolte tunnistajate ütlused V J raha andmise või V J raha omamise osas vastuolulised ja väljendavad vastava poole seisukohti, mistõttu ei ole kohtule veenvad ja ei tõenda hageja kohustuse täitmist V J . 4 Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja esitatud laenuleping ja pangakonto väljavõte ei tõenda raha tasumise kohustuse täitmist V J tema eluajal. 23.07.2007 surnud V J pojale JJ (sünd. xxx.a.) on 25.01.2008 välja antud seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus varale, mis koosneb nõudeõigusest summas 450 000 krooni (Harju Maakohtu 23.10.2006 otsus tsiviilasjas nr. 2-05-16763). Eelnimetatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse aluse esitas JJ täitmisavalduse kohtutäiturile, mille alusel kohtutäitur algatas sundtäitmise täiteasjas nr. 008/2008/3251 hageja vastu. Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et ei ole tõendatud jõustunud Harju Maakohtu 23.10.2006 otsusega tsiviilasjas nr. 2-05-16763 hagejalt väljamõistetud rahalise hüvitise 450 000 krooni maksmine V J tema elu ajal. Seega ei ole hageja enne täitemenetluse algust täitnud kohustust ka V J pojale JJ (milles vaidlus puudub). Sellest tulenevalt ei ole hageja täitedokumendi kohast nõuet rahuldanud enne täitemenetluse alustamist ja JJ 12.03.2008 täitmisavalduse alusel kohtutäituri poolt 12.03.2008 algatatud sundtäitmine täiteasjas nr 008/2008/3251 hageja suhtes on seaduslik ja põhjendatud. Seega kohus leiab et , hageja esitatud hagi, tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 008/2008/3251 seoses nõude rahuldamisega enne täitemenetluse alustamist, tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.