27.01.2009.a toimunud kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde. Hageja kinnitas, et nõuab ühisvara jagamise korral rahalist hüvitust 325 000 krooni. Kostja kinnitas, et peab õigeks hüvituseks 250 000 krooni. Kohaldatav õigus, kohtu seisukohad
lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvaraks.
lg 1 loeb abikaasa lahusvaraks muuhulgas tema poolt abielu kestel kinke teel omandatud vara. Abikaasade ühisvara võib
lg 1 järgi jagada pärast abielu lahutamist, kusjuures vaidluse korral teeb seda
Üldnormina (
lg 1) loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks, kuid
Kostja poolt viidatud nimetatud lõike p 2 kohaselt võib seda teha juhtumil, mil üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel, sama lõike p 3 järgi võib seda teha ka siis, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
lg 3 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi 4. lõike järgi tuleb ühele abikaasale välja mõista rahaline hüvitus, kui ühisvara jagamisel osutub teisele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks. Puudub vaidlus, et ühisvara koosseisu kuuluvad korteriomand asukohaga xxxxxx xxxx x xxx ning kaks liikmesust vastavates hooneühistutes (kohus on otsuse kirjutamise käigus võtnud omal algatusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 3 alusel asja materjalide juurde hooneühistu „Xxxxx“ (endine keldriühistu) uue põhikirja, mis on kinnitatud 03.07.2008, tl 158-162). Hooneühistuseaduse § 2 lõikes 1 nimetatud liikmesus on varaliselt hinnatav õigus
Asjas puudub vaidlus ühisvara osade turuväärtuses, milles pooled lähtuvad kostja esitatud eksperthinnangust. Korteriomandi turuväärtus on 1 025 000 krooni, ent hageja on nõustunud, et selle jagamise juures ei saa poolte osi võrdseks lugeda. Hageja on lähtunud kõnesoleva 3
Ka Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-38-07 on öeldud, et põhiseaduse § 32 lõikes 1 sätestatud omandi kaotanud poolele õiglase hüvitise maksmise põhimõtte tähendus ei väljendu mitte ainult selles, et omandi väärtus oleks võimalikult täpselt määratud omandi kaotamise aja seisuga, vaid ka selles, et hüvitise suurus oleks ligilähedaselt korrelatsioonis jagatava ühisvara omandamiseks kasutatud abikaasa lahusvara ja ühisvara või lahusvara arvel tehtud parendamise osa suurusega ning nende osade proportsiooniga muutunud väärtuses. Lisaks tuleb silmas pidada vaidluse all mitteolevat asjaolu, et korteriomandi tekkimise aluseks olnud korter vallasasjana soetati 6000 EEK osas (kogu erastamisväärtus 25 500 EEK) kostjale kingitud vara ehk tema lahusvara arvelt – seega ei olnud ka korteriomand juba selle tekkimisel ühisvaraks poolte võrdsetes osades. Kostja väited, nagu oleks tema lahusvara osa korteris tulenevalt erastamiseks kasutatud väärtpaberitest suurem, ei ole kooskõlas seadusega. Nimetatud erastamisväärtpaberid (v.a kinke teel emalt saadud 6000 EEK) olid saadud abielu kestel ning seega
Mingeid aluseid
Asjaolu, et hagejal oli korteri erastamiseks vähem tööaastaid, ei tähenda tema osavõtu puudumist ühisvara omandamisel. Kostja ei ole esitanud väidet, nagu hageja ei oleks kasutanud või soovinud kasutada kõiki oma erastamisväärtpabereid korteri erastamisel. Asjaolu, et hageja ei elanud korteris alates 1997.aastast, on nii hageja kui kohus juba eelnevalt ühisvara jagamise võrdsuse printsiibist kõrvalekaldumise juures
Vaidlust hooneühistu Xxxxxxxx x ja hooneühistu Xxxxx liikmesuste väärtuse ja jagamise viisi osas ei ole. Antud asjas on menetluse lõpuks jäänud üles vaid vaidlus viimatinimetatud rahalise hüvituse suuruses. Kohus leiab, et hüvitus tuleb leida ülaltoodud põhimõtete ja järgmiste arvutuste teel: Korter soetati vallasasjana 25 500 krooni eest, millest 6000 krooni oli kostja lahusvara. Seega tekkis ühisvara, millest 23,53% oli kostja lahusvara ja 76,47% poolte ühisvara. Korteriomandi turuväärtus remontimata ehk ilma kostja parendatud osata on 865 000 krooni, sellest ühisvaraks oleva osa (mis jääb kostjale) väärtus on seega 865 000 : 100 x 76,47 = 661 465.50 krooni. Liikmesus hooneühistus Xxxxxxxx x väärtuses 20 000 krooni jääb hagejale, liikmesus hooneühistus Xxxxx väärtusega 8000 krooni jääb kostjale. Seega saab kostja ühisvara 669 465.50 krooni eest ning hageja 20 000 krooni eest. Hagejal on õigus poolele ühisvarast ehk (669 465.50 + 20 000) : 2 = 344 732.75 kroonile, mistõttu on kostjalt tema kasuks
Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostja seisukoht hüvituse suuruse määramiseks summas 250 000 krooni ei tugine esitatud tõenditel ega seadusel. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuses ka seni lahendamata taotlused. Hageja V.F.i poolt on 08.10.2008.a kirjalikult ning ka 27.01.2009.a kohtuistungil esitatud taotlus kostjale hüvitise tasumiseks kolmekuulise tähtaja määramiseks. Sisuliselt soovib hageja otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 kohaselt. Kostja selle taotlusega ei nõustu ega pea võimalikuks sellist summat nii lühikese aja jooksul tasuda. Kostjal puudub selline sissetulek või vara, mille arvelt väljamõistetavat hüvitust kiirelt maksta. Kohus leiab, et nimetatud taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Nimelt ei ole praeguses majanduslikus olukorras mõeldav väljamõistetud hüvituse tasumine üksnes kolme kuu jooksul. Menetluse kestel ei ole selgunud asjaolusid, et kostjal oleks muud vara peale jagatava korteri, mille müügist saadava tulu alusel saaks hõlpsasti hagejale hüvituse tasuda. Ka kostja igakuine sissetulek selleks võimalusi ei anna. Pankadelt positiivse laenuotsuse saamine 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.