KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-81361 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2009.a, Jõhvi Kohtuasi I. K´i hagi O. K. vastu abielu lahutuse nõudes Tsiviilasja hind 15 000 krooni Kohtuistungi toimumise aeg
- jaanuar 2009 Menetlusosalised Hageja: I. K. (IK xxx) Kostja: O. K. (IK xxx) RESOLUTSIOON Lahutada I. K.´i hagi O. K. abielu, mis on sõlmitud xxxx Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. Kohtla-Järve Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Abielu lahutuse osas saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD I. K. esitas
- detsembril 2008 Viru Maakohtule hagi O. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 06.11.1993.a. Abielust on 05.05.1993.a sündinud tütar A. K.. Laps elab kostjaga, hageja võtab lapse kasvatamisest osa. Hageja palub abielu kostjaga lahutada, sest abielusuhted poolte vahel on lõppenud. Hagejal on uus elukaaslane. Kostja vastust hagile ei esitanud. KOHTUISTUNG 1
(2)Kohtuistungil 22.01.2009 jäi hageja oma nõude juurde lahutada poolte abielu. Hageja selgitas, et andis hagi kohtusse, kuna kostja perekonnaseisuametisse ei ilmunud. Hageja elab juba aasta teise naisega teises linnas, neil on ühine korter ja majapidamine. On veendunud, et abielu edasine jätkamine on võimatu. Kostja juurde naasta ei kavatse. Vaidlust lapse elukoha üle ei ole. Ühisvara jagada ei soovi. Hagiavaldusse on hageja ekslikult märkinud kostja neiupõlvenime. Kostja avaldas kohtuistungil, et ei soovi lahutust. Kostja sõnul suhtub ta mehesse sama moodi, kui abielu alguses ning on nõus ta tagasi võtma. Kostja on teadlik hageja uuest perest. Tütar jääb elama kostjaga. Juhul, kui saab jääda korterisse elama ühisvara jagama ei pea. Hageja maksab suulise kokkuleppe alusel lapsele elatist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on registreeritud 06.11.1993 Kohtla-Järve Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud akt nr 415 (tl 5). Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PkS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning sellest järeldub, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Hageja on avaldanud tahet abielu lahutamiseks, pidades perekondlike suhete taastamist võimatuks. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja elavad lahus juba ligi ühe aasta, hagejal on uus elukaaslane, kellega ta elab koos alates 07.02.2008 ja neil on ühine majapidamine. Poolte lahuselu ning hageja kooselu ja ühine majapidamine uue elukaaslasega näitab, et poolte abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 ning § 632 lg 1 rahuldab kohus hagiavalduse. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Olev Mihkelson Kohtunik: 2
(2)