Laenulepingu p 3.1.2 kohustub kostja tagastama laenu hiljemalt 20.01.2005.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole laenu tagasi maksnud.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. GAT OÜ müüs võla 23.05.2007.a lepingu nr 123 kohaselt hagejale (tl 6-8).
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seega on hageja asunud esialgse võlausaldaja asemele ning kohus mõistab kostjalt
lg 1; 101 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja põhivõlana 214 825 krooni.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, võib võlausaldaja nõuda viivist. Hageja nõuab kostjalt ka viiviste 85 175 krooni väljamõistmist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 14.12.2004.a lepingu p 3.1.3. järgi on kostjal kohustus tasuda viivist 0.5% päevas (tl 3). Seega oli lepinguga ette nähtud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem määr, kohus loeb viivise määraks 0.5% päevas. Võla tagastamise tähtaeg oli 20.01.2005.a ning seega on hagejal õigus alates 21.01.2005.a nõuda ka viiviste väljamõistmist. 2 Hageja on vähendanud välja mõistetavate viiviste summat, kostja ei ole hageja esitatud viiviste arvestust vaidlustanud. 23.05.2007.a võlateatisest (tl 9) nähtub, et hageja on esitanud kostjale võlateatise ja seega oli kostjal võimalik vältida viiviste tasumise kohustuse tekkimist sellises summas. Kohus rahuldab hageja nõude viiviste väljamõistmiseks
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.