) § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna samade poolte vahel hagimenetluses sama eseme kohta samal alusel on olemas jõustunud kohtuotsus. Kostja väidab, et Harju Maakohtu 30.04.2007.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-33821 jõustus TVK 24.05.2006.a otsus töövaidlusasjas nr 9.03-02/943-06, mis välistab samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Hageja poolt esitatud väidet uute asjaolude esinemise kohta (võrreldes eelnevalt menetletud kohtuasjaga) peab kostja ekslikuks, kuna TVK 24.05.2006.a otsuses on käsitletud poolte väidetava suulise kokkuleppega seonduvat. Seega ei ole tegemist uue asjaoluga. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 4. Kohus leiab, et kostja taotlus tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Samas esinevad kohtu hinnangul alused hagi läbivaatamata jätmiseks. -2- 5. Kohtu arvates puuduvad alused tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks.
lg 1 p 2 ei kuulu kohaldamisele, kuna käesolevas tsiviilasjas menetletava hagi nõue on erinev nõuetest, mida on menetlenud TVK töövaidlusasjas nr 9.03-02/943-06 ning Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-06-
lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole võimalik seda eesmärki ka saavutada. Käesoleva asja menetlemisel on oluline silmas pidada, et TVK poolt ülalviidatud töövaidlusasjas (nr 9.03-02/943-06) 24.05.2006.a tehtud otsus jõustunud. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg-le 1 võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kui kumbki töövaidluse pool nimetatud tähtaja jooksul avaldust maakohtule ei esita (s.t sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtu poole ei pöördu), siis töövaidluskomisjoni otsus jõustub (ITLS § 25 lg 1). Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik (ITLS § 25 lg 2). Käesoleval juhul hageja ITLS § 24 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul maakohtule sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hagiavaldust ei esitanud. Hageja pöördus Harju Maakohtu poole hiljem (13.11.2006.a) hagivaldusega, milles esitas samad nõuded, mida oli menetlenud TVK töövaidlusasjas nr 9.03-02/943-06. Harju Maakohus lõpetas GB’i hagi alusel alustatud tsiviilasja (tsiviilasi nr 2-06-33821) menetluse 30.04.2007.a määrusega
Kohus leidis, et kuna TVK kui kohtueelse menetleja 24.05.2006.a otsus oli jõustunud, puudus hagejal õigus samal alusel samade nõuete esitamiseks hagiavalduses sama kostja vastu. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis 07.06.2007.a määrusega Harju Maakohtu 30.04.2007.a määruse muutmata ja GB’i määruskaebuse rahuldamata. Nii maakui ringkonnakohtu nimetatud kohtumäärused on jõustunud. 7. Kohtu hinnangul soovib hageja käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga sisuliselt ikkagi TVK poolt töövaidlusasjas nr 9.03-02/943-06 lahendatud töövaidlusasja uut läbivaatamist kohtumenetluses.
lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 kohaldumise vältimiseks on hageja formuleerinud oma nõuded teisiti. Samas on TLS § 117 lg-st 1 lähtuvalt hagis esitatud rahalise nõude (sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmine) rahuldamise materiaalseks eelduseks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse tuvastamine. Nimetatud asjaolu tuvastamiseks puudub aga kohtul võimalus, kuna TVK 24.05.2006.a jõustunud otsusega on hageja samasisuline nõue samadel alustel jäetud rahuldamata. Samuti ei ole tehingu vaidlustamiseks (pettuse tõttu) hagejal iseenesest vajalik kohtu poolset õiguskaitset. Alates 01.07.2002.a kehtiva TsÜS § 98 lg-st 1 tulenevalt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega tehingu teisele poolele. Seega saaks hageja põhimõtteliselt tühistada oma tahteavalduse (töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 lg 1 alusel) vastavasisulise -3- avalduse tegemisega kostjale. Samas on taolise tühistamisavalduse tegemise õiguslik võimalikkus TLS § 72 lg-tes 1 ja 2 sätestatut arvestades kohtu hinnangul kaheldav. Samuti tulenevad TsÜS §-st 99 tehingu tühistamise tähtajad, mille lõppemisel tehingu tühistamise õigus lõppeb. 8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
Kohtu hinnangul teenib hagi läbivaatamata jätmine nimetatud alusel käesoleval juhul
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. 9. Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (
Tulenevalt
lg-st 2 kannab hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus
Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt
lg-tele 1 ja 2 võib kostja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.