2-08-25723/1

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine

1. jaanuar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-25723 E.N. versus A.K. elatise nõue Asja lahendamine kohtuistungil 26.jaanuaril 2009 Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja E.N. (isikukood xxxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xx-x, xxxxxxxx) A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx x x xx, xxxxxxx, xxxxxx) Kostja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustus hagis
2. E.N. hagis A.K. vastu: 1.1 rahuldada hagi ja välja mõista A.K.elt E.N.i kasuks elatis lapse R N isikukood xxxxxxxxxxxx ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus ja lapse R N isikukood xxxxxxxxxxx ülalpidamiseks 2175 ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus alates
3. juunist 2008.a. kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga alammäärast. Muud otsustused
4. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda, 2.2 tunnistada kohtuotsus elatise osas viivitamatult täidetavaks; Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskuludes
5. Selgitada: 3.1 TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2 TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib Kohtute Raamatupidamiskeskus riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise osas saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul; 3.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.4 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hageja põhjendused nõuded E.N. on esitanud 26.06.2008 kohtusse hagi A.K. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt välja mõista elatis laste R N ja R N ülalpidamiseks kummalegi lapsele kuus 2420 krooni kuus. Hageja oma kirjalikus vastuses kostja vastusele suurendab hagi nõuet ja soovib kummalegi lapsele elatise suuruseks 2632 krooni kuus. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Võtab hagi õigeks teatud ulatuses. Temal on Soomes kasvatada kaks alaealist last. R N ei ela kodus, vaid tema ema juures. On alust kahelda, et R ei olegi tema poeg. On ostnud poegadele 4000 krooni eest riideid, on viinud 6- 7 jalgratast, 12 – 15 mobiiltelefoni, ostnud mõlemale lapsele arvutid. R elas tema juures Soomes ja oli aasta tema ülalpidamisel. On toetanud lapsi pidevalt. Ta ei soovi maksta kahe elatise pealt tulumaksu, see võiks jääda hageja kanda ja ka kohtukulud peaks hageja kandma. Tal on suured väljaminekud. Ei saa neid jätta maksmata. E.N.il on uus elukaaslane ja siis peaks olema kergem elada. Temal ei ole seda nõutavat summat kusagilt võtta, mida peaks aru saama isegi Viljandis asuv kohus. Kohtu põhjendused Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel toimunud eelmenetluse ja kohtuistungi järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus ära kuulanud poolte arvamused ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil hageja muudab haginõuet ja on nõus, et kostjalt mõistetakse välja elatis mõlemale lapsele miinimuulatuses s.o. 2175 krooni kuus. Ta töötab õmblejana Mivar – Vivas. R N elab tema juures aga käib külas vanemal ja vahel ööbib seal. Kostjal on üks alaealine laps Soomes, aga mitte kaks nagu ta väidab. Kostja on teda aidanud, kuid mitte igakuiselt. Hageja töötasuks on keskmiselt 5500 krooni kuus. Ei oma kinnisvara. Kostja kohtuistungile ei tulnud, vaid saatis kirjaliku arvamuse, milles on ära toodud tema väljaminekud. 2 Hageja taotleb asja arutamist sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kohus leiab, et asja on võimalik arutada sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kostja on esitanud kõik väljaminekud eurodes. On toodud ära detsembrikuu palk 1279.70 eurot ja avanss 500 eurot. Eurokurss on valuutatabeli järgi 15.
6. Seega oli kostja detsembrikuu palk kroonides 27 850.
7. Kostja on toonud välja kõik väljaminekud eurodes ja esitanud kohtule küsimuse, mida ta peaks nüüd maksmata jätma neist kohustulikest maksetest kui tuleb ka elatist maksta oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kohus leiab, et kostja teades, et tal on peale Soomes elava lapse ka Eestis kaks alaealist last ülal pidada, pidi teadma kas tal jätkub kõigi järelemaksude maksmiseks sissetulekuid. Kohus leiab, et kõigist kohustuslikest maksetest tähtsam on laste ülalpidamiseks vajalik raha. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks elatise suhtes on Perekonnaseaduse § 61 lg 2, mille kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja kohutistungil ei eitanud, et kostja on ostnud lastele asju aga mitte sellises koguses nagu kirjalikus seletuses kostja on väitnud. On andnud ka aegajalt lastele raha. Hageja aga leiab, et tal puudub kindel igakuine laste ülalpidamiseks vajalik raha, kuna oma sissetulekutest ei piisa kahe lapse ülalpidamiseks. Kohus lähtudes kummagi vanema varalisest seisundis ja laste vajadusest leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks elatis miinimummääras s.o. 2175 krooni kuus. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Helle Tamm Kohtunik 3