KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-61562 Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2009 Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontsarov Kohtuasi N F avaldus põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast isiku surma Menetlusosalised Avaldaja: N F (IK xxx) Puudutatud isik: D F (IK xxx) Puudutatud isik: E F (IK xxx) Puudutatud isik: S F (IK xxx) Eestkosteasutus: Sillamäe Linnavalitsus RESOLUTSIOON
- N F avaldus rahuldada.
- Lugeda tuvastatuks, et D F (IK xxx, sündinud xxx, sünniakti koostanud Sillamäe Linnavalitsus, akt nr xxx) põlvneb A F (IK xxx, sündinud xxx, surnud xxx, surmaakt koostatud Sillamäe Linnavalitsuses xxx, akt nr xxx).
- Kohtumäärus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisel.
- Saata kohtumäärus peale jõustumist Sillamäe Linnavalitsusele.
- Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses N F kanda. EDASIKAEBE KORD Määruse peale võivad avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning avaldaja elukoha järgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD N F esitas
- septembril 2008 Viru Maakohtule avalduse alaealise lapse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Avalduse kohaselt sündis N F xxx poeg D F. Avaldaja elas lapse väidetava isa A F, sündinud xxx, koos vabaabielus alates septembrist 2004 kuni septembrini 2005, üürisid Tallinnas korterit, töötasid seal ning neil oli ühine majapidamine. Avaldaja rasestus
- aasta veebruaris. Mais 2005 suundus hageja elama Sillamäele oma vanemate juurde, kuna kooselu A F muutus võimatuks. Peale lapse sündi üritas A F osaleda lapse kasvatamises. Kuna A F jätkas 1
(4)vääritut käitumist avaldaja suhtes, keeldus avaldaja koos A F elamast. A F last materiaalselt ei toetanud. Peale vabaduskaristusega karistamist helistas A F kinnipidamiskohast ning tundis huvi lapse vastu. Peale vabanemist
- aasta algul üritas A F avaldaja ja lapsega suhteid luua, kuid kuna avaldajal oli uus perekond, osutus suhete loomine võimatuks. A F suri xxx. Avaldaja palub kohtul tuvastada, et poeg D F põlvneb surnud A F. Eestkosteasutuse arvamus Sillamäe Linnavalitsus esitas
- oktoobril 2008 kohtule omapoolse arvamuse alaealise lapse D F põlvnemise tuvastamise osas pärast A F surma. Arvamusest nähtub, et avaldaja kinnitas eestkosteasutusele oma kooselu A F. A F ema J F ei ole kunagi rääkinud, et tema pojal oleks poeg sündinud. Eestkosteasutus teatab, et neil puuduvad tõendid asjaolude kohta, mis võimaldaksid A F pidada D F isaks. Eestkosteasutus nõustub, et avaldaja on toiminud kooskõlas lapse huvidega, põlvnemise tuvastamine ei riku lapse õigusi ega vabadusi ning materiaalsest küljest toetab last. Vastuväiteid D F põlvnemisele A F Sillamäe Linnavalitsus ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde. Avaldaja selgitas, et suhtles A F kuni raseduse
- kuuni. Avaldaja külastas A F vanemate kodu ja suhtles vanematega. A F ema ja isa olid teadlikud, et lapse isa on A F. Samuti olid lapsest teadlikud avaldaja vanemad. Avaldaja ei märkinud lapse isa lapse sünniakti seetõttu, et saaks üksikemana rahalist toetust, kuna A F materiaalset abi ei osutanud. Asjast puudutatud isik E F, A F ema, teatas, et tema arvates ei saanud A F lähedalt suhelda avaldajaga, kuna naabrite vaheline suhtlemine toimus vaid avaldaja vennaga. E F on teada, et poeg elas Tallinnas, kus üüris sõpradega korterit. Sillamäel käies ööbis ta kodus, mitte F juures. E F viitab ka, et avaldaja ei esitanud mingeid nõudeid tema poja vastu, kuigi laps on juba kolme aastane. Alles peale A F surma otsustas avaldaja hakata isadust tuvastama. Tunnistaja T G ütlustest selgub, et aastatel 2004-2005 elasid avaldaja ja A F koos Tallinnas. Tunnistaja saatis neile sinna toiduaineid, arvates sealjuures, et tegemist on perekonnaga. Enne Tallinnasse minekut nad koos ei elanud. Avaldaja rasestumisel teadis tunnistaja avaldaja sõnadest, et A F on lapse isa. Tunnistaja A M ütlustest selgub, et avaldaja ja A F elasid Tallinnas ühiselamus aastatel
- Tunnistaja käis neid külastamas. Peale vanglast vabanemist ei eitanud A F, et on lapse isa. Teisi, kooseluväliseid suhteid avaldajal ei olnud, kuna A F ei lubanud avaldajat kodust välja. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast puudutatud isikud, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja palub kohtul tuvastada, et tema poeg D F põlvneb surnud A F. Kohus tuvastas, et avaldaja ja A F vahel abielu ei olnud sõlmitud. Avaldaja poeg D F on sündinud vallaslapsena xxx. Lapse sünniaktis isa kohta kanne puudub (t.l.15). A F on surnud xxx (t.l.-27). Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes 2
(4)täisealiseks saanud lapse nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Avaldaja väitel on D F eostanud A F. Raseda kaardist (t.l.-58) selgub, et naise N F, s.o avaldaja eostanud meheks on märgitud A F. Oletatav sünnituse aeg on xxx, mis langeb kokku avaldaja lapse sünniajaga xxx, erinevus ligikaudu kaks nädalat. Tunnistajate T G ja A M ütlustega (t.l.-62,64) on tõendatud, et avaldaja ja A F elasid lapse eostamise ajal koos Tallinnas ning neil oli ühine majapidamine. Tunnistaja A M ütlused (t.l.-64) kinnitavad, et A F ei eitanud D F põlvnemist temast. Samuti selgub tunnistaja A M ütlustest, et avaldajal ei olnud A F kooselu ajal seksuaalsuhteid teiste meestega. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 580 lg 1 ja lg 3 kuulab kohus ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks ning küsib arvamust valla- või linnavalitsuselt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema või eestkostja. Surnud isiku A F ema E F arvates ei saanud A F lähedalt suhelda avaldajaga. Samas nõustus ta, et tema poeg elas Tallinnas. Asjast puudutatud isik E F viitab ka, et avaldaja ei esitanud mingeid nõudeid tema poja vastu, mis oleks olnud seotud lapse kasvatamisega ning alles peale A F surma otsustas avaldaja hakata isadust tuvastama. Kohus loeb veenvaks avaldaja selgituse, et A F oli töötu ning last materiaalselt ei toetanud. Jättes lapse isa sünnitunnistusele märkimata, oli avaldajal võimalik saada üksikemana rahalist toetust. Avaldaja selgitustest nähtub, et A F viibis alates
- aasta algusest kinnipidamisasutuses. Sellest võib järeldada, et avaldajal ei olnud võimalik A F pretensioone selliselt esitada, et sellest oleks teadnud E F. A F vabanedes
- aasta algul oli avaldajal juba uus perekond. E F on oma vastuses eestkosteasutusele (t.l.-28) märkinud, et avaldajaga tal kontakte või jutuajamisi lapse osas ei olnud. Seega ei saanud E F teada, kas avaldaja on esitanud A F seoses lapsega mingeid pretensioone või nõudmisi. Kohus leiab, et asjast puudutatud isik ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mis välistaksid D F põlvnemise A F. Asjast puuudutatud isiku arvamus ei välista, et Tallinnas elamise ajal võis avaldajal olla A F kooselu ja ühine majapidamine ning et avaldaja lapse võib olla eostanud A F. Surnud isiku A F isa S F kohtuistungile ei ilmunud ja kohtul on tema asukoht teadmata. Abikaasat ja täisealisi lapsi A F ei ole. Eestkosteasutus Sillamäe Linnavalitsus alaealise lapse D F A F põlvnemise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leidis, et D F põlvnemine A F on tõendatud. Tunnistajate ütluste kohaselt elasid avaldaja ja A F lapse eostamise ajal koos ning neil oli ühine majapidamine. Raseda kaardile on lapse eostajana märgitud A F, kusjuures kaardile märgitud lapse eeldatav sünniaeg langeb kahenädalase täpsusega kokku lapse D F tegeliku sünniajaga. Samuti ei ole A F eitanud lapse põlvnemist temast. Kohus loeb tuvastatuks, et avaldaja poeg D F põlvneb surnud A F. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. 3
(4)TsMS § 172 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt TsMS §-s 150 sätestatule. Kohus leiab, et kohtulahend on tehtud avaldaja huvides ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses avaldaja kanda. Kohtumääruse jõustumine ja saatmine TsMS § 582 lg 3 ja lg 4 kohaselt määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise avalduse, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Kohus saadab põlvnemise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. Kooskõlas TsMS § 552 lg 2 küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Saata kohtumäärus peale jõustumist Sillamäe Linnavalitsusele muudatuste tegemiseks lapse sünniakti ja teadmiseks. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4
(4)