) § 322 ja 315 alusel kätte toimetatud. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 05.11.2008. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul
Kohtuotsuse põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS C ja R L 12.05.2005 sõiduki üürilepingu nr 120505-RL, mille alusel andis üürileandja tasu eest üürniku kasutusse sõiduauto xxx. Lepingu üldtingimustes lepiti kokku 60 kuu pikkuses üüriperioodis, mille alguskuupäevaks sai 12.05.2005 ja lõpukuupäevaks 15.05.2010. hoolimata üüritingimustes kokku lepitud maksetähtpäevadest ja kirjalikult esitatud arvetest, ei ole kostja tasu maksmise kohustust ehk peamist lepingust tulenevat kohustust täitnud nõuetekohaselt. Kostja põhivõlgnevus hageja ees moodustab kokku 32 355.15 krooni, millele lisandub viivitusintress 7 523.62 krooni, seega kokku 39 878.77 krooni. 18.06.2007 sõlmisid AS C ja OÜ P nõude loovutamise lepingu. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 2 2-08-4200 Vastavalt
§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS C ja R L 12.05.2005 sõiduki üürilepingu nr 120505-RL, mille alusel andis üürileandja tasu eest üürniku kasutusse sõiduauto xxx. Lepingu üldtingimustes lepiti kokku 60 kuu pikkuses üüriperioodis, mille alguskuupäevaks sai 12.05.2005 ja lõpukuupäevaks 15.05.2010. hoolimata üüritingimustes kokku lepitud maksetähtpäevadest ja kirjalikult esitatud arvetest, ei ole kostja tasu maksmise kohustust ehk peamist lepingust tulenevat kohustust täitnud nõuetekohaselt. Kostja põhivõlgnevus hageja ees moodustab kokku 32 355.15 krooni, millele lisandub viivitusintress 7 523.62 krooni, seega kokku 39 878.77 krooni. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Kohus leiab, et hagi tuleb
lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada.
lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.