← Eesti

2-08-88919/3

Obsah (7)§ 187§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja num

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja 1 ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtule 22.12.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.07.2008 lepingu nr 23/07/8, mille kohaselt kostja ostis hagejalt metallitoodangut hinnaga 260 316 krooni, millele lisandus käibemaks. Kostja tasus 30.07.2008 ettemaksuna pool kokkulepitud summast. Peale kauba üleandmist kostjale esitas hageja 17.10.2008 kostjale arve nr 1464 teise poole müügihinna tasumiseks summas 155 115.72 krooni. Kostja ei tasunud arvet tähtajaks, milleks oli arvel märgitud 24.10.2008. Kostja ei ole arvet siiani tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 155 115.72 krooni. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati määrus ja hagimaterjalid kätte 09.01.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 03.02.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 23.07.2008 sõlmitud lepingust nr 23/07/8. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule ja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist. Müügilepingu p 6.2 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda kauba eest ülejäänud 50 % hageja pangakontole 14 päeva jooksul pärast arve esitamist. Kostja on jätnud lepinguga võetud kohustuse täitmata. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 33 030 krooni, mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust 8 250 krooni ja õigusabikuludest 24 780 krooni.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks välja mõista lepingulise esindaja kuluna 3 000 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab 2 hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Meeli Kaur kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.