VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-25896
- veebruar 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad N L hagi E L vastu elatise nõudes 45000 (nelikümmend viis tuhat) krooni Hageja: N L (ik xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja: Marina Dubovskaja (volikiri tl-l 58; FIE Marina Dubovskaja, reg. nr KTE001711, elukoht xxx) Kostja: E L (ik xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja: Aleksandr Jefimov (volikiri tl-l 53-54; ik xxx, elukoht xxx) Hagimenetlus 03.02.2009, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina, kostja tõlk Vladimir Maksimov Pooled ja nende esindajad
- N L hagi rahuldada osaliselt.
- Mõista E L välja N L kasuks elatis poja I L, sünd xxx, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana: • alates 01.07.2007 kuni 31.12.2007 summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni • alates 01.01.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 18.04.2021, summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni.
- Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta täies ulatuses.
- Kohtuotsuse täitmisel arvestada, et ajavahemikul 01.07.2007 kuni 03.02.2009 tasus kostja hagejale elatisena kokku 15 600 (viisteist tuhat kuussada) krooni. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-25896 kannavad pooled ise. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Tamara Šabarova Tsiviilasi nr 2-08-25896 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 25.06.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu on sõlmitud 18.06.1999.a. Abielust on sündinud poeg I L 18.04.
- Faktilised abielusuhted lõppesid 2007.a. juulikuus ning sellest ajast kostja lõpetas osutamast igasugust materiaalset abi perekonnale, sealhulgas ka meie lapse ülalpidamiseks. Lapsel on allergia, mis on üle läinud krooniliseks. Sel põhjusel kulutused lapsele on suurenenud. Igal aastal on vajalik sõita Tartu analüüside andmiseks, peale selle raviarst igakuiselt kujutab välja retsepte ravimite ostmiseks. Seega igakuised kulutused seoses lapse raviga moodustavad keskmiselt 500 krooni. kostja ei täida Perekonnaseaduse § 60 lg-st 1 tulenev vanema kohustust vabatahtlikult, mis sunnibki hagejat pöörduma kohtusse. Hageja sotsiaalne staatus on — töötu, ning sissetulek moodustub töötu abirahast - 900 krooni. Kostja töötasu on enam kui 15 000 krooni. Lapse ülalpidamiseks, kaasa arvatud ka raviks, on vajalik igakuiselt 5 500 krooni. Hageja palub kohaldada Perekonnaseaduse § 70 sätted, mille kohaselt kui vanem ei täida pikemat aega oma lapse ülalpidamiskohustust, siis kohus võib välja mõista elatis tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Ülaltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt E L hageja N L kasuks alates 01.06.2007 elatis poja I ülalpidamiseks igakuiselt 5 000 krooni kuni 18.04.2021.a. Kohtukulud jätta kostja kanda. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. 2
(10)Tsiviilasi nr 2-08-25896 TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 5000 krooni, hagiavaldus on esitatud 25.06.2008, seega antud asja hagihind moodustab 45000 krooni (5000 krooni * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt kohtule 29.10.2008 esitatud vastusele (tl 12-13) kostja tunnistab avaldust osaliselt. Armastava isa ja kohusetundliku vanemana teadvustab kostja täiel määral vanemate kohustust oma alaealiste laste ülalpidamise suhtes. Kostja leiab hageja nõudmised temalt elatise sissenõudeks 5500 Eesti krooni ulatuses, alates 01.06.
- a põhjendamatuks alljärgnevatel põhjustel: • vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väidab hagis, et lapse ülalpidamiseks, k.a ravi, on vaja 5500 Eesti krooni, kuid ei tõenda millegagi seda oma väidet. Käesoleval ajal elavad pooled ja laps koos aadressil Rahu 8-66, 21003 Narva ning kostjal on vajalike kulude lapsele teada. Hageja nõutud elatis 5500 Eesti krooni suuruses on nimetatud paljasõnaliselt ja oluliselt suurendatud. Lapse vajalike vajaduste rahuldamiseks piisab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. • Vastavalt PkS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sellest lähtudes, peavad vanemad ülal pidama oma lapsi võrdselt. Seda põhimõtet rikkudes nõuab hageja kostjalt lapse ülalpidamiseks 10 korda suuremat summat, kui enda pool osutav ülalpidamine. Selline ülekohtune kohustuste jaotamine lapse ülalpidamiseks põhistab hageja sellega, et ta on töötu, kuna kostja töötab ja tal on sissetulekud. See ei ole põhjendatud. Hageja on töövõimeline ning saab kuid ei taha töötada ja saada sissetulekuid.
- aastal saavutas kostja oma tahtmist, et hageja hakkaks töötama ning aitas tal end sisse seada firmasse, kus kostja töötab ise. Mõne aja pärast lahkus hageja töölt ega teinud sellest ajast isegi katseid leida tööd. • Hageja liialdab oluliselt, öeldes, et lapsel on allergia, mis on üle läinud kroomiliseks. Lapsel ei ole mingit allergiat tavalistele toiduainetele ega ümbritsevale olukorrale. Kostajal on teada, et lapsel oli allergia juhtum ligi kaks aastat tagasi, kui ta sõi suures mahus magusat, mis sisaldas kahjulikke lisandeid ja maitsevõimendajaid, mida tähistatakse pakendis E-koodiga. Hageja spekuleerib sellega ning püüab eksitada kohut. • Vale on hageja väide, et kostja ei osuta materiaalset abi perekonnale, k.a laps. Vaatamata abielusuhete lõpetamisele, jätkab kostja vabatahtlikult kandma kulusid poolte laenu puhul, mis on poolte poolt saadud Hansapangast ühise korteri remondiks ning mida pooled peavad kandma üheskoos. 3
(10)Tsiviilasi nr 2-08-25896 Lisaks andis kostja hagejale regulaarselt üle raha üüri (k.a kommunaalteenused) tasumiseks korteri eest aadressil xxx, 21003 Narva, kus elavad pooled ja laps, samuti andis ta raha lapse ülepidamiseks. Raha üleandmine toimus erineval viisil: ülekandmisega kostja arvelt hageja arvele, sularaha panemisega kostja poolt hageja arvele ning sularaha üleandmisega hagejale käest kätte, mida hageja kandis oma arvele pangaautomaati abil. Osa raha, mis oli saadud kostjalt, kulutas hageja korteriühistu arvete tasumiseks, ülejäänu kulutas ta poja huvideks ning võimalikult ka mingiteks oma huvideks. Seega on põhjendamatu hageja nõue elatise sissenõude kohta hagi esitamisele eelneva aasta eest, sest vastavalt Perekonnaseaduse § 70 lg 2 on see võimalik juhul kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kinnitamaks raha kättesaamist hageja pool kostjalt hagi esitamisele eelneva perioodi eest, taotleb kostja kohtult hageja pangaarve väljavõtte väljanõudmist hagi saamisele eelneva aasta eest. • Veelgi enam pooled ja laps üheskoos ühes korteris ning kostja tegi peale raha andmise hagejale ise oma vahenditest kulusid lapse huvides. Käesolevas asjas nähtub, et lapse huve rahuldati vaid kostja arvel, või vahenditest, mida kostja andis üle hagejale, või kostjal ülejäänud vahendite arvel,sest hagejal ei olnud üldse mingeid sissetulekuid. Arvestades seda asjaolu võib keelduda hagi rahuldamisest, sest kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust. Vaatamata sellele, tunnistab kostja osaliselt hagi ning nõustub elatise sissenõudmisega temalt poja ülalpidamiseks 2175 Eesti krooni ulatuses igakuiselt, alates hagi esitamisest. • Menetluskulude jaotamise suhtes on oluline asjaolu, et hageja ei esitanud kostjale mingeid nõudeid raha tasumise kohta lapse ülalpidamiseks enne hagi esitamist kohtule. Faktiliselt piisas rahast, mida kostja andis üle hagejale, ning rahast, mida ta kulutas lapse vajaduste rahuldamiseks. Isegi kui laps vajaks suuremaid vahendeid, ei pidanuks hageja pöörduma kohtu poole, sest kostja on avatud igasuguste last puudutavate küsimuste arutamisele, eeskätt tema ülalpidamise küsimuses. Arvestades seda asjaolu, hageja algatas ülearu vaidluse, millega kaasnevad suured menetluskulud kummalegi poolele, ning sellisel juhul on õiglane, kui menetluskulud lasuksid hagejal. Kostja on valmis mõistlikuks kompromissiks hagejaga. Kompromissi mittesaavutamisel on kostja nõus asja kirjaliku menetlusega. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA 26.11.2008 esitas hageja oma arvamuse hagi vastuse kohta (tl 21, tõlge tl-l 25). Hageja arvamuse kohaselt hagi menetluse ajal kostja E. L pikemat aega töötas Soomes, ning 2007.a lõpust alates pooled elavad eraldi, seepärast raakida lapse toimumisest, tema organismi reaktsioonist toidule ning lapse vajadusest võib kostja ainult umbkaudselt. Kostja õigesti räägib, et viidates perekonnaseaduse § 49 vanemate õguse ja kohustuse võrdsusest oma lapse suhtes, kuid lapse ülalpidamiseks elatise määramisel on sama seaduse § 61 lg 2 märgitud: „Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest” Sellest tuleneb, et kohus määrab lapse igakuise materiaalsed vajadused ning määrab lapse elatusraha arvestades seda, et hagejal ole antud hetkel mingit sissetulekut. Kui hageja materiaalne olukord muutub ja tal tekib sissetulek, kostjal, vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 3, on õigus taotleda kohtult elatise suuruse muutmist. 4
(10)Tsiviilasi nr 2-08-25896 Seda küsimust, kas lapsel on krooniline haigus või mitte, saab hinnata ainult ekspert, mitte lapsevanem. Seetõttu lisab hageja vastavad arstlikud dokumendid. Mis puudutab rahalisi sissetulekuid hageja pangakontole, siis lisatud arve väljatrükis hageja selgitab igat makset. Hagi menetluse ajal kostjal ei olnud oma pangaarvet (pooltel oli ühine pangaarve), ning sinna laekusid tema töötasud, mida ta ka ise võttis välja. Hageja arvele laekus raha, mis kulusid tema võlgnevuste katmiseks, korteriüüriks, pangalaenudeks, lasteaiamaksu maksmiseks, ning ülejäänud raha kulus lapse ülalpidamiseks. Nagu on näha pangaväljavõttest, lapse ülalpidamiseks ta praktiliselt raha ei andnud. Täiesti ebaõiglane on kostja viide TsMS § 230, et iga pool peab ise tõendama kohtus oma nõudeid ja vastuväiteid. Hageja poolt esitatud arstlikud dokumendid on dokumentaalne tõend selle kohta, et poolte lapsel on krooniline haigus, mis nõuab täiendavad rahalisi kulutusi tema raviks. Hageja kinnitab, et käesoleval ajal tal ei ole sissetulekuid, ning see on tõendatud vastava dokumendiga. Hageja kinnitab, et kahe aasta jooksul ei ole kostja ülal pidanud oma last, ning kostja ei saa seda ümber lükata. Nüüd sellest, mis puudutab vahendeid, millega hageja pidas last üleval. 2007.a. juulikuus hageja töötas Soomes, 2007.a. augustist kuni 2008.a. aprillini hageja töötas samas firmas kus kostjagi (ta aitas hagejal sinna tööle saada), ning 2008.a. juunist hageja on arvel tööhõiveametis ning elab lapsega tööturahast, ning on oma elukaaslase ülalpidamisel, kellega ta abiellub peale lahutust kostjaga. 2007 ja 2008.a. suvel poolte laps viibis Venemaal hageja ema juures, ning mingeid kulutusi lapsele sel ajal kostja samuti ei kandnud. Hageja palub jätta laps hageja kasvatada. KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA ARVAMUSE KOHTA Vastavalt kostja seisukohale hageja arvamuse kohta (tl 28) kostja ei ole nõus hageja põhjendustega selle kohta, et ta peab ülal pidama last suuremas mahus, kui hageja, seetõttu et tal on sissetulek ning hagejal see puudub. Hageja loogika kohaselt juhul, kui hagejal oleks olemas sissetulek ning kostjal mitte, oleks kohus sisse nõudnud temalt oluliselt vähem kui elatise alammäär ning hageja oleks pidanud tegema suuremaid kulutusi lapse ülalpidamisele. Kuid kohtupraktika analoogsete asjade puhul näitab, et kostjatelt nõutakse elatist sisse vähemalt alammäära ulatuses, isegi siis kui kostjatel puudub sissetulek. Kohtud lähtuvad õiglaselt sellest, et kostjad on töövõimelised ning võiksid soovi korral leida töö, omada sissetulek ja ülal pidada oma lapsi. Sama olukord on ka hageja puhul, ta on töövõimeline, võib, kuid ei soovi töötada ning sellises olukorras on põhjendamatu suurema koormuse panemine kostjale lapse ülalpidamiseks kui hagejale. Esitatud pangaväljavõtte suhtes hageja arvest võib kostja selgitada järgmist: hageja omakäeliselt kirjutatud selgitused raha kandmise kohta arvele tema elukaaslase poolt on paljasõnalised ega ole millegagi kinnitatud. Veel osutas kostja vastuses hagile, et andis raha hagejale üle erineval viisil: pangaülekandega, sularaha panemise teel hageja arvele, sularaha üleandmisega hageja kätte, mida hageja pani siis ise oma arvele pangaautomaadi abil, või kulutas panemata pangaarvele. Kostja materiaalse abi suurus sõltus lapse vajadustest. Hageja esimesel lapse vajadustega põhjendatud palvel andis kostja talle üle eespool kirjeldatud viisidel rahalisi vahendeid. Hageja esitatud pangaarve väljavõttest nähtub, et kostja on täitnud oma kohustust lapse ülalpidamise osas. Seoses sellega on 5
(10)Tsiviilasi nr 2-08-25896 kostja väide, et kostja ei pea oma last materiaalselt ülal ligi kaks aastat aega, varjamata vale. Kostjalt elatise sissenõudmine kuupäevast enne hagi esitamise kuupäeva on põhjendamatu. Lapse haigestumise kohta märgib kostja veelkord, et hageja liialdab oluliselt probleemidega kostjalt suuremate vahendite saamise eesmärgil. Kostja märgib, et hageja omistab liialt suurt tähendust arstimiravile. Poolt korteris on alati olnud tohutu suur igasugu ravimite tagavara, mida ta andis vajaduse korral või hoopis vajaduseta, sageli arsti määramiseta. Kostja on korduvalt üritas selgitada hagejale, et lapsele ei tohi toppida ravimeid, kui ta juhuslikult aevastas või muul ebaolulisel juhtumil. Hagejat oli võimatu ümber veenda, ta arvas, et laps on haiglane, ning ainult suurte ravimikogustega saab aidata teda. Vahel algas lapsel just ravimiallergia. Igal juhul ei põhistanud hageja oma hagis ega vastuses kostja vastusele, et lapse vajaduste rahuldamiseks on vaja raha 5500 krooni ulatuses. Kostja avaldab veelkord hagi osalist tunnistamist ning on nõus temalt hageja kasuks elatise sissenõudmisega lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja tunnistas kohtuistungil, et enne kohtusse pöördumist kostja andis raha lapse ülalpidamiseks, kuid see ei olnud regulaarne ja väiksemas summas, kui vaja on. Hageja täpsustas, et soovib elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.07.2007, mitte 01.06.2007, nagu ekslikult märgitud hagiavalduses. Kostja kompromissi ettepanekuga, et ta maksab vabatahtlikult igakuiselt elatis summas 2750 krooni alates hagi esitamisest, hageja ei nõustunud. Kostja pakkus kompromissina maksta elatis summas 2750 krooni igakuiselt alates hagi esitamisest, kuid hageja ei nõustunud sellega. Kostja esitas dokumendid selle kohta, et tema tööleping on lõpetatud ja et ta maksab elatis veel ühe lapse peale. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et poolte abielu on registreeritud 18.06.1999.a. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0067504 (tl 3) et pooltel sündis xxx poeg I L. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0256376 (tl 4) Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool millest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, mis on antud asjas 25.06.2008. Sama paragrahvi lg 2 alusel kohus võib hageja nõudel mõista elatise 6
(10)Tsiviilasi nr 2-08-25896 välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kuus 2175 krooni otsuse alusel või kokkuleppel summas 2750 krooni kuus alates hagi esitamise päevast. Hageja ei ole mõlema ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Poolte poeg on peaaegu 6-aastane. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele 0-6.aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df). Metoodika (lehekülg 37) järgi esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks 2003.aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel. Internetist saadud andmete kohaselt (vaata näiteks: http://www.kaupmeesteliit.ee/ menüüst ”Statistika”, allmenüüst ”Tarbijahinnaindeks”) tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2003 aastaga oli 2004.aastal 3%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele lapsele moodustasid 1931,25 krooni (1875 krooni * 3% + 1875 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2004 aastaga oli 2005.aastal 4,1%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele lapsele moodustasid 2010,40 krooni (1931,25 krooni * 4,1% + 1931,25 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2005 aastaga oli 2006.aastal 4,4%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele lapsele moodustasid 2098,90 krooni (2010,40 krooni * 4,4% + 2010,40 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2006 aastaga oli 2007.aastal 6,6%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele lapsele moodustasid 2237,40 krooni (2010,40 krooni * 6,6% + 2010,40 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2007 aastaga oli 2008.aastal 10,4%, seega tarbimiskulutused linnas elavale 06.aastasele lapsele moodustasid 2470,10 krooni (2237,40 krooni * 10,4% + 2237,40 krooni). Seega tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele lapsele moodustasid 2007.aastal 2237,40 krooni ja 2008.aastal 2470,10 krooni. Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud TsMS 231 lg
- Laps elab hagejaga koos. Laste vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Vaatamata ülaltuvastatule on hageja esitanud hagi elatise nõudes summas 5000 krooni kuus väites, et lapse igakuised vajalikud kulutused moodustavad 5500 krooni. Elatise suurust põhjendab hageja sellega, et poolte lapsel on allergia, mis on üle läinud krooniliseks ning laps 7
(10)Tsiviilasi nr 2-08-25896 vajab pidevalt lisakulutusi ravimitele ja Tartusse sõitude tarbeks (analüüside andmiseks). Hageja on arvel töötuna, kostjal on hea sissetulek, mis võimaldab tal katta suurema osa lapse vajadustest. Ülalmainitud Metoodika (leheküljed 36, 37) kohaselt kui laps on erivajadustega (krooniline haigus või puue), siis lisatakse leitud vajaduste summale lisasumma (varjutatud read tabeli all) vastavalt sellele, missugusesse abivajavasse rühma laps kuulub. Poolte lapse tervislikku seisundit 29.08.2008 tõendava dokumendi kohaselt (tl 23) on lapsel väiksemast east urtikaaria ja atoopiline dermatiit. Viimasel ajal on probleemid nahaga küll vähenenud, kuid lisandunud on bronhiit. Ventoliiniga kiire positiivne dünaamika. Samas see ravim ei sobinud eriti – tekkis kiiresti tahhükardia. Viimase aasta jooksul oli bronhiit vähemalt 2 korda. Nohuga eriti suurt probleemi veel pole. Lapsel on diagnoositud bronhiaalastma, urikaaria ja atoopiline dermatiit. Vastavalt 13.01.2009 tõendile (tl 61) on poolte laps põdenud bronhiaalset astmat, sagedalt ägedat bronhiiti ja traheiiti, vajab singulairi-rohtu ja peab ilmuma vastuvõtule iga päev ning vajab taastus- ja sanatoorravi. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud dokumendid tõendavad poolte lapse tervislikku seisundit ja ravimite, mida ta peab tarvitama vajadust, kuid selleks otstarbeks vajalike kulutuste suurust hageja tõendanud ei ole. Hageja poolt esitatud dokumentidest ei saa kohus teha järeldust, et lapse haigus on krooniline, kuna hageja kinnitas ise, et puue lapsel ei ole veel tuvastatud. Seega leiab kohus, et hageja on liialdanud lapse vajadustega ja ei ole tõendanud kulutusi lapsele suuruses just summas 5500 krooni, seega elatise väljamõistmine summas 5000 krooni kuus ei ole põhjendatud. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja palus elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.07.2007, väites, et kostja ei pidanud last vabatahtlikult selle aja jooksul üleval. Kostja ei olnud sellega nõus, kuna hageja ei pöördunud tema poole palvega tasuda elatist ja ta andis vabatahtlikult hagejale raha lapse ülalpidamiseks. Kohus leiab, et ei oma tähtsust, kas hageja pöördus kostja poole palvega tasuda elatist lapse ülalpidamiseks või mitte, kuna kostja selline kohustus tuleneb seadusest. Hageja tunnistas kohtuistungil, et ta sai kostjalt elatisena 31.03.2008 – 3000 krooni, 14.04.2008 – 4000 krooni (raha kandis kostja palvel üle tema õde S M) ja 04.06.2008 – 2000 krooni (tl 22). Alates 01.11.2008 kuni kohtuistungini kandis kostja elatisena üle kokku 6600 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool millest moodustas 1800 krooni. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool millest moodustab 2175 krooni. Seega pidi kostja ajavahemikul 25.06.2007-25.06.2008 (hagi esitamise päev) tasuma elatisena vähemalt 23850 krooni (10800 krooni 2007.a eest + 13050 krooni 2008.a eest), kuid kostja tasus ainult 9000 krooni. Seega tasus kostja elatist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt, millega rikkus seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja hagejal on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt. 8
(10)Tsiviilasi nr 2-08-25896 Kostja väidet, et ta tasus veel midagi elatisena loeb kohus paljasõnaliseks, kuna need kostja väited ei ole millegagi tõendatud. Elatusraha igakuise suuruse kindlaks määramisel peab kohus lähtuma peale lapse vajaduste ka kummagi vanema varalisest seisundist. Hageja esitas kohtule dokumendid (tl 5), mille kohaselt lõpetati temaga 09.04.2008 tööleping. Vastavalt Ida-Virumaa osakonna Narva büroo töötuna arvelevõtmise ja töötutoetuse määramise 09.05.2008 otsusele (tl 24) on N L võetud töötuna arvele 09.05.2008.a ja talle määrati töötutoetus 270 päevaks. Töötutoetust on õigus saada ajavahemikul 16.05.2008 kuni 09.02.
- Hageja arvelduskonto väljavõtte kohaselt (tl 22) ta sai Tööturuametilt töötutoetusena ajavahemikul 2008.a juunist novembrini (k.a) kokku 5954,90 krooni, mis teeb kuus keskmiselt 992,50 krooni. Vastavalt kostja poolt esitatud palgatõenditele (tl-d 15, 45) oli tema netopalk ajavahemikul 2007.a veebruarist 2008.a septembrini 174038 krooni, mis teeb keskmiselt kuus 10877,40 krooni. Kostja poolt esitatud arvelduskonto väljavõtte kohaselt (tl-d 46-48) sai ta 20.10.2008 töötasu summas 13000 krooni ja 05.11.2008 päevaraha summas 10000 krooni. E L kuulub Narvas, xxx asuv korteriomand (tl 43), millele on seatud hüpoteek summas 143000 krooni AS Hansapank kasuks. E. L esitas kohtule AS Hansapanga tõendi laenulepingu kuumaksete kohta (tl 14) ja füüsilise isiku 2007.a tuludeklaratsiooni (tl-d 49-52). Kostja võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma alaealist last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Kui pooltel on ühised võlad, mis on võetud perekonna huvides, võivad nad jagada ühisvara. Kohus leiab, et antud asjas ei oma tähtsust kostja poolt esitatud kohtutäituri õiend selle kohta, et kostja maksab elatist ka teise lapse ülalpidamiseks (tl 62). Kostja ei palunud vähendada elatise suurust PKS § 61 lg 5 alusel alla
- lõikes nimetatud suuruse. Vastavalt kostja poolt esitatud dokumentidele (tl-d 63-64, 65) lõpetati temaga 30.09.2008 tööleping TLS § 76 alusel. Kohus ei arvesta kostja varalise seisundi hindamisel füüsiliselt isikult saadud raha, kuna ei ole tõendatud, et see on kostja sissetulek. Lähtudes sellest, et mõlemad pooled käesoleval ajal ametlikult ei tööta, kuid nad on töövõimelised noored inimesed, kes võivad leida endale uue töökoha, et kostja ei täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt elatis välja tagasiulatuvalt alates 01.07.2007 kuni 31.12.2007 summas 1800 krooni ning alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2175 krooni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summad, mis olid kostja poolt elatisena väljamakstud vabatahtlikult kuni kohtuyistungini. 9
(10)Tsiviilasi nr 2-08-25896 Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega antud asjas tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 10
(10)