Obsah (4)

§ 218§ 187§ 442§ 651

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-8476 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm, Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 30.0

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 06.03.2008 esitas A. N. kohtusse hagiavalduse V. L. vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt ei toeta kostja poolte ühist last A. E. (sünd. XX.XX.XXXX). Tütar elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja palus kostjalt välja mõista lapsele igakuine elatusraha 3500 krooni alates 01.08.

1. Kulutused lapsele ühes kuus on eluasemele 1000 krooni, lasteaiale 900 krooni, toidule 1500 krooni, elektrile ja kommunaalkuludele 800 krooni, riietele ja jalanõudele 1000 krooni, lapsehoidjale 800 krooni. Hageja igakuine brutotöötasu on 6900 krooni. 14.07.2008 avalduses vähendas hageja elatusraha nõude 2000 kroonile tingimusel, kui kostja palk on dokumentaalselt tõendatud. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma maksimaalselt 1000 krooni kuus lapse ülalpidamiseks, kuna tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist suuremas summas. Kuna perre on sündimas uus lapse, siis kulutused sündivale lapsele on olnud järgmised: voodi 2500 krooni, vanker 4300 krooni, beebiriided 2500 krooni, hügieenitarbed 1500 krooni, mänguasjad 150 krooni. Kostja igakuised kulutused endale on transport 100 krooni, toit 1000-2500 krooni, hügieenitarbed 500 krooni, kommunaaltasud 3300 krooni, toetus emale 1500 krooni. Selleks, et ära elada on kostja võtnud igakuiselt väikelaene. Esimese astme kohtu otsus 15.10.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja V. L.lt igakuise elatise alates 01.08.2007 summas 2000 krooni poolte ühise tütre ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni A. N. kasuks. Kohtuotsuse tegemisel lähtus maakohus PKS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1, 2,
2. Asjas puudus vaidlus, et poolte ühine alaealine tütar elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Samuti käib laps lasteaias ning lisaks vajab mitmekülgsele toidule kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid. Tasuda tuleb lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest ning lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks on tähtis, et ta saaks osaleda kultuuri- ja spordiüritustel, sünnipäevadel jms. Vaidlus puudus ka selles, et kostjal on peale poolte ühise tütre XX.XX.XXXX sündinud poeg S.. Pooled vaidlesid väljamõistetava elatise suuruse üle. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja igakuine keskmine sissetulek summas 6795,83 krooni. Hageja põhipalk OÜ C. 28.03.2008 tõendi kohaselt on 6900 krooni kuus. Poolte ühine lapse käib T. lasteaias, millele kulub kuus umbes 900 krooni. Kuna laps käib ööpäevarühmas, ei olnud põhjendatud 800 krooni maksmine hageja õele lapse hoidmise eest ning kodusele toidule tehtavad kulutused summas 1500 krooni. Põhjendatud ei olnud ka 800 kroonise kommunaalmaksude ja elektri eest tehtavate kulutuste täies ulatuses arvestamine lapse kuludeks, kuna teenuseid tarbib ka hageja ise. Seega olid põhjendatud lapsele tehtavad kulutused kuus 4000 krooni ulatuses. Kostja ei ole elatise väljamõistmise ajal tõendanud enda töövõimetust, mistõttu tuleb kostjat pidada võimeliseks oma tööga teenima nii endale kui lapsele ülalpidamiseks vajalikke vahendeid, sh tasuma lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras ning tagama oma lastele võimaluse toimetulekuks ja arenguks. Seega peab kostja tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiskohustuse täitmine. Sarnaselt hagejaga ei ole kostja kohtule esitatud tõenditega tõendanud vastuväites märgitud kulutusi täies ulatuses. Ka ei ole kostja märkinud XX.XX.XXXX sündinud lapsele tehtavaid igakuiseid kulutusi. Asjaolu, et kostja abistab rahaliselt oma ema või abikaasat 2 lapsehoolduspuhkuse ajal, ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise määramiseks summas 1000 krooni. Elatise miinimummäära kehtestamisega on seadusandja lähtunud eesmärgist, et nimetatud summa peab tagama lapse huvide kaitse lapse materiaalse kindlustatuse näol ning arvestanud ka elatist maksma kohustatud isiku materiaalsete võimaluste eelduslikku olemasolu. Võttes arvesse, et hageja on tõendanud lapsele tehtavaid kulutusi ühes kuus 4000 krooni ulatuses ja vähendas ka ise elatise nõuet tingimuslikult 2000 kroonile, mis on väiksem praegu kehtivast elatise miinimummäärast ning vastab ½ lapsele tehtavatest kulutustest, rahuldas kohus hagi nimetatud summas. Hageja on esitanud hagiavalduse kohtule 06.03.2008 ning palus välja mõista kostjalt lapsele igakuine elatusraha alates 01.08.
3. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks elatise kohustust täitnud regulaarselt ja piisavas ulatuses, siis mõistis kohus PKS § 70 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks igakuise elatusraha 2000 krooni kuus alates 01.08.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus V. L. palub tühistada Harju Maakohtu 08.09.2008 otsuse. Kostja ei ole võimeline maksma oma tütrele elatist 2000 krooni kuus, kuna on haiguslehel ja tema ainsaks sissetulekuks on ajutise töövõimetuse hüvitis. Hetkel on määramisel ka invaliidsusgrupp. Samuti ei jõua kostja maksta nõutavat summat tagasiulatuvalt. Alates 03.09.2008 elab kostja koos naise ja lapsega ema juures ning on viimaste ülalpidamisel. Kulutused kostja uude perre sündinud lapsele on 5480 krooni kuus. Sellest regulaarsed kulutused on 4300 krooni kuus ning ühekordsed 1180 krooni. Kostja enda igakuised vajadused on kokku 3168 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 15.10.2008 otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Maakohus pidanuks otsuse tegemisel

§ 442

lg 8 alusel andma hinnangu ka kõigile kostja vastuväidetele hagile, kuid kaevatav otsus nimetatud nõuetele ei vasta.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebuses leiab kostja, et ta ei ole võimeline tasuma elatist 2000 krooni kuus, kuna perre on sündinud XX.XX.XXXX poeg S., kelle ülalpidamiseks kulub kuus 5480 krooni. On võimeline tasuma elatist 1000 krooni kuus. Uus laps oli kostja perre sündinud juba menetluse ajal esimese astme kohtus. Kostja on sellest kohut teavitanud. Ka on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt tema tervislik seisund ei võimalda töötada, et ta on viibinud haiglas ja vajab ravi ka edaspidi (t.l.61,66). Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud ka Märjamaa perearstikeskuse OÜ tõendi, millest nähtub, et V. L. viibib haiguslehel alates 09.08.2008 ja ravi kestab pikemat aega, vähemalt 6 kuud (t.l.67). Kõigile neile asjaoludele ei ole maakohus hinnangut andnud ega otsuse tegemisel arvestanud. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti otsuses tuvastanud poolte ühise lapse A. E. vajadused, kuid on arvestama jätnud kostja poolt esile toodud erandlikud asjaolud, mis võimaldavad elatise suurust vähendada alla PKS §-is 61 lg 2 sätestatud alammäära. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel 3 selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ja § 61 lg 6 p 1 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
2. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Seega pidanuks maakohus kostja vastuväidetega arvestama. Kostja on ringkonnakohtule esitanud Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 11.11.2008 väljastatud tõendi, millest nähtub, et V. L.l on tuvastatud töövõime kaotus 80%. Kostja on olnud nõus tasuma elatist 1000 krooni kuus. Kolleegium leiab, et kostja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline tasuma elatist suuremas määras kui 1000 krooni kuus. Kolleegium arvestab, et kostja ülalpidamisel on ka poeg S. sünd XX.XX.XXXX. Hageja ei ole kostja poolt esitatud tõendeid ümber lükanud. Kui vanema tervislik või varaline seisund või lapse vajadused muutuvad, siis võib kohus PKS § 61 lg 3 alusel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda. Reet Allikvere Ulvi Loonurm Urmas Reinola 4