← Eesti

3-08-314/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-314 Haldusasi AS Morrison Invest kaebus Tallinna Linnavolikogu 24.01.2008 otsuse nr 10 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. jaanuar 2009 Kohtuistungil osalenud isikud Tarmo Friedenthal – AS Morrison Invest esindaja; Terje Krais – Tallinna Linnavolikogu esindaja; Madis Eichler – Tallinna Linnavolikogu esindaja; Rait Kaarma – kolmanda isiku AS Harju Ehitus esindaja. Resolutsioon
  3. Jätta AS Morrison Invest kaebus rahuldamata.
  4. Välja mõista AS-lt Morrison Invest AS Harju Ehitus kasuks välja menetluskulud summas 12 040 (kaksteist tuhat nelikümmend) krooni. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 4.02.2009, esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD
  5. AS Morrison Invest on Tallinnas, Tulbi tn 6 asuva kinnistu, suurusega 2165 m2 omanik.
  6. Nimetatud kinnisasja kõrval, aadressil Tulbi tn 8 paikneb omandiõiguse alusel kolmandale isikule AS Harju Ehitus kuuluv kinnistu.
  7. 10.05.2006 korraldusega nr 928-k algatas Tallinna Linnavalitsus Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneeringu koostamise.
  8. Tallinna Linnavalitsuse 14.02.2007 korraldusega nr 260-k võeti Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneering vastu.
  9. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul 6.03.-20.03.2007 esitas planeeringulahenduse kohta vastuväiteid AS Morrison Invest esindaja AB Entsik ja Partnerid OÜ (19.03.2007 kiri nr 1/407). Tallinna Linnaplaneerimise Amet märkis oma 2.04.2007 kirjas nr 2-1/1135, et AS Morrison Invest poolt esitatud vastuväited on subjektiivsed ja ei ole põhjendatud.
  10. 12.07.2007 kirjaga nr LV-1/3025 esitas Tallinna Linnavalitsus Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneeringu Harju maavanemale heakskiidu saamiseks ja detailplaneeringu avalikul väljapanekul ülesjäänud vastuväidete lahendamiseks.
  11. Harju maavanem andis 4.10.2007 kirjaga nr 2.1-13/4191 heakskiidu Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks.
  12. Tallinna Linnavolikogu 24.01.2008 otsusega nr 10 kehtestati Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneering. Otsuse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks Kristiine linnaosas 0,1 ha suurusele maa-alale ehitusõiguse andmine 3-korruselise korterelamu rajamiseks ning lisaks sellele üldiste maakasutuse tingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Kaebaja leiab, et kaevatava otsusega kehtestatud detailplaneering järgmistel põhjustel: on õigusvastane
  13. Detailplaneeringuga kavatsetakse 572 m2 suuruse pindalaga kinnisasjale rajada ülemäära suure mahuga hoonet. Detailplaneeringus pole arvestatud ümberkaudset keskmist täisehitusprotsenti ning hoonestustihedust. Vastavad näitajad Tulbi tn 8 osas on detailplaneeringu kohaselt tunduvalt ja ebaproportsionaalselt kõrgemad kui mujal Tulbi tänava ümbruses. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on kinnistu hoonestustiheduseks planeeritud 1,4 ja täisehituse protsendiks 44%, kuid kaebaja arvates ei vasta nimetatud arvnäitajad tegelikkusele, kuna arvesse on võetud ainult hoone maapealset osa. Arvestusest on jäetud välja poolmaa-alune garaaž, mis hooneosana ulatub suurel määral maapinnale. Kaebaja on seisukohal, et Tulbi tn 8 kinnistu tegelik täisehitusprotsent detailplaneeringu kohaselt on 66% ja hoonestustihedus 1,98, mis on ülemäära suur.
  14. Tulenevalt krundi suurest täisehitusprotsendist asub kavandatav elamu liiga Tulbi tänava ääres, takistades sellega autode liiklemist tänaval ning suurendades juba praegu olemasolevat parkimiskohtade puudust. Planeeritaval Tulbi tn 8 krundil on ette nähtud liiga vähe parkimiskohti, kusjuures väliseid parkimiskohti ainult 2, mis on 9 korteriga elamu jaoks ebamõistlikult vähe. Tulbi tn 8 planeeritavast ehitisest väljas asuvatele parkimiskohtadele on leitud ebaloomulik lahendus (üks välistest parkimiskohtadest asub maja ees ja teine maja kõrval). Detailplaneeringus ettenähtud parkimiskohtade asetusest on selgelt näha, et reaalselt ei ole nendele kohtadele võimalik mootorsõidukit parkida ning nimetatud parkimiskohad on planeeringu koostaja poolt kunstlikult tekitatud vaid selleks, et näiliselt täita Tallinnas kehtestatud parkimisnormatiividest tulenevaid nõudeid. Tegelikult tekitab see olukorra, kus parkima hakatakse Tulbi tänavale sõidutee äärde, mis takistab autode liiklemist. Parkimiskohtade planeerimisel pole piisavalt arvestatud asjaoluga, et Tulbi tn 8 elamu ette on planeeritud rajada 2 m laiune asfaltkattega äärekiviga kõnnitee, mille tõttu oluliselt väheneb maja ette planeeritud parkimisala suurus.
  15. Vastavalt kehtestatud detailplaneeringule oleks kavandatava hoonestusala kaugus Tulbi tn 6 kinnistu piirist 4,5 m ja Tulbi tn 10 kinnistu piirist 2,5 m, mis on liiga vähe. Rajatava elamu ja kaebajale kuuluvate Tulbi tn 6 ärihoonete vaheline kaugus oleks 10 m, mida ei saa lugeda piisavaks. Detailplaneeringu kehtestamisel ei ole arvestatud Tulbi tn 8 kinnistule planeeritava elamu liiga suurt kõrgust ning korruselisust, mis on samuti põhjendamatult suured (detailplaneeringu seletuskirjas on elamu üldiseks kõrguseks toodud 11 m ja korruselisuseks 3 korrust). Lisaks planeeritavale 3-le korrusele on elamule ette nähtud ka poolmaa-alune soklikorrus kõrgusega maapinnast kuni 1,8 m, mida ei ole eraldi korrusena arvestatud. Kõik muud Tulbi tänaval asuvad ehitised on ühe korruse võrra madalamad 2 (enamasti 2-korruselised). Krundi suure täisehitusprotsendi ja planeeritava ehitise liiga suure kõrguse tõttu hakkab püstitatav elamu tekitama kahjulikke mõjutusi naaberkinnisasjade omanikele, kuna võib varjata loomulikku valgust ning väljavaadet. AÕS § 144 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Lisaks naabrusõiguse rikkumisele ja võimalike kahjulike mõjutuste tekitamisele on planeeritav ehitis antud piirkonda arhitektuurselt sobimatu.
  16. Kavandatava ehitise rajamisel võivad kahjustada saada naaberkinnistu Tulbi tn 10 vahetult piiri ääres kasvavad kaks suurt hobukastanit, mis detailplaneeringu kohaselt jäävad vahetult planeeritava maa-aluse parkla sissesõidutee juurde. Sissesõiduteed ei ole detailplaneeringus ettenähtud kohta võimalik rajada selliselt, et hobukastanite juured ei saaks kannatada, mille tagajärjel puud võivad hävida.
  17. Detailplaneeringu kehtestamisel on oluliselt rikutud menetlusnõudeid, kuna enne haldusakti andmist ei ole haldusorgan arvestanud kaebaja kui huvitatud isiku poolt esitatud pretensioonide ja põhjendatud vastuväidetega nimetatud detailplaneeringule. Kaebaja on esitanud omapoolsed pretensioonid Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneeringule 31.05.2006, kui toimus kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu, samuti 05.09.
  18. Tallinna Linnavalitsuse 14.02.2007 korraldusega nr 260-k vastu võetud Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek toimus
  19. märtsist kuni
  20. märtsini
  21. Juhindudes PlanS §20 lg 1 esitas kaebaja detailplaneeringu avalikustamise käigus 19.03.2007 omapoolsed vastuväited Tulbi tn 8 detailplaneeringule. Vastuväited puudutasid muuhulgas Tulbi tn 8 kinnistu liiga suurt täisehitusprotsenti ja hoonestustihedust, elamu ülemäärast kõrgust ja korruselisust, halvasti lahendatud parkimist jne. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.04.2007 vastuses ei nõustutud ühegi kaebaja vastuväite ja ettepanekuga. Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneeringu kolmas avalik arutelu toimus 11.04.2007, mille käigus otsustati edastada arutelu materjalid Harju maavanemale. Sellele järgnenud Harju maavanema järelevalvemenetluses ei nõustutud samuti ühegi kaebaja vastuväitega planeeringule. Vaidlustatud Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestati Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneering muutmata kujul sellisena, nagu see oli pandud avalikustamisele märtsis
  23. Kaebaja leiab, et kaevatav haldusakt rikub tema subjektiivseid õigusi ja vabadusi sellega, et detailplaneering on kehtestatud õigusvastaselt ning oluliselt menetluskorda rikkudes ning see kahjustab otseselt kaebaja kui naaberkinnisasja omaniku õigusi ja huve. Vaidlusaluses Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneeringus on arvestatud ühepoolselt ainult kinnisasja omaniku huvi ehitada kinnisasjale võimalikult suur ehitis, jättes samal ajal arvestamata ja kaalumata naaberkinnisasjade omanike ja avalikud huvid tasakaalustatud ja ühtlaseks elukeskkonna arenguks. Kaebaja palub tühistada Tallinna Linnavolikogu 24.01.2008 otsus nr 10 „Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas“ ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et see on põhjendamatu.
  24. Kaebaja väited Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneeringu liiga kõrge hoonestustiheduse kohta ei anna alust otsuse tühistamiseks. Hoonestustihedus on suhtarv, mis saadakse hoone maapealse osa brutopinna jagamisel krundi pindalaga. Kõnealuse planeeringu puhul on see näitaja 1,3 (750 : 572). Hoonestustihedust ei mõõdeta protsentides, nagu on seda teinud 3 kaebaja, sest tegemist on suhtarvuga (koefitsiendiga). Piirkonna hoonestustihedus varieerub 0,9-st (Madara tn 11 ja Tulbi tn 5) kuni 1,1-ni (Madara tn 13a). Vaidlusaluse detailplaneeringuga ettenähtud hoonestustihedus 1,3 ei ole eeltooduga võrreldes ülemäära suur ega vastuolus planeeringuala lähiümbruse tegeliku olukorraga. Kaebusest ei selgu, kuidas planeeritud hoonestustihedus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi.
  25. Planeeritav korterelamu ei ole ümberkaudsete hoonetega võrreldes liiga kõrge ega liiga suure korruselisusega. Tallinna üldplaneeringuga on planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud väikeelamute ala, so põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele ning üksikutele 3-4-korruselistele elamutele mõeldud ala. Planeeritava hoone kõrgus (11 m) ei ole 3-korruselise elamu kohta ebaproportsionaalselt suur ning on võrreldes ümbruskonnas olevate elamute kõrgusega isegi väiksem. Ümbritsevate hoonete kõrgused on näiteks järgmised: Tulbi tn 10 – kõrgus maapinnas 11,43 m (2 korrust + sokkel); Tulbi tn 11 – 12,09 m (2 korrust + sokkel); Tulbi tn 5 – 11,40 m (2 korrust + sokkel + katusekorrus); Tulbi tn 7 – 11,40 m(2 korrust + sokkel). Seega ei erine kavandatava elamu kõrgus oluliselt teiste samas kvartalis paiknevate elamute kõrgusest. Kuna planeeringuala lähiümbruse hoonestuse moodustavad peamiselt soklikorrusega 2- ja 3-korruselised korterelamud, millest osal on ka väljaehitatud katusekorrus, siis sobib planeeringuga kavandatav 3-korruseline korterelamu arhitektuurselt olemasolevasse linnaruumi. Vaidlusalune detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga, mille kohaselt võiks konkreetsele maa-alale põhimõtteliselt lubada ka 4korruselise ehitise püstitamist. Korterelamule on planeeritud olemasolevatele elumajadele omane ja nendega sarnane kivisokkel, mistõttu ei ole väide ülimoodsa ja keskkonda sobimatu ehitise kavandamise kohta tõene. Hoonestusala kaugus naaberkrundi Tulbi tn 6 piirist on 4,5 m. Rajatava elamu ja kaebajale kuuluval Tulbi tn 6 kinnistul paiknevate ärihoonete vaheline kaugus on võimalike kahjulike mõjude ärahoidmiseks piisavalt suur – 10 m. Kaebuses nimetatud võimalikud kahjulikud mõjud nagu loomuliku valguse varjamine ja väljavaate halvenemine, on oletuslikud.
  26. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et planeeritav elamu asub liiga Tulbi tänava ääres ja takistab tänaval autode liiklemist. Kuna planeeringulahendus järgib Tulbi tänava senist ehitusjoont, kus hooned on teemaale suhteliselt ligidal, ning planeeritav elamu ei ulatu üle kinnistu piiri, ei ole väited liikluse takistamisest usutavad. Erinevalt kaebuses väidetust on parkimiskohad planeeritud kooskõlas normatiividega, arvesse on võetud ka külaliste arv. Enamik parkimiskohti

(11)on planeeritud elamu soklikorrusel asuvasse garaaži. Vastustaja leiab, et planeeritav 9 korteriga elamu ei suurenda senisega võrreldes Tulbi tänava parkimiskoormust. Vastustaja märgib, et praegu võtavad osa tänaval paiknevatest parkimiskohtadest endale just kaebaja kinnistul asuva spordihoone külastajad. Kui kaebaja korraldaks külastajate sõidukite parkimise talle kuuluval kinnistul, poleks parkimisprobleemid antud piirkonnas nii suured.
  1. Kaebaja väited naaberkinnistul (Tulbi tn 10) kasvavate hobukastanite ohtu sattumisest tulevase ehitustegevuse tõttu on oletuslikud ega tugine tõenditele. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Tallinna Keskkonnaamet märkega, et kastanite säilitamiseks tuleb kasutusele võtta vajalikud tehnilised vahendid.
  2. Vastustaja ei nõustu, et otsuse vastuvõtmisel on arvestatud üksnes Tulbi tn 8 kinnistu omaniku huve ja täielikult on jäetud arvestamata ja kaalumata naaberkinnisasjade omanike ja avalikud huvid. Kohaliku omavalitsuse planeerimisotsused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses (Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-3-1-9-98). Kohtu pädevuses on kontrollida haldusakti õiguspärasust. Vastustaja leiab, et vaidlustatud Tallinna Linnavolikogu otsus vastab HMS §-s 54 sätestatud nõuetele ning selle andmisel ei ole rikutud menetlusnorme ega haldusõiguse põhimõtteid. Samuti puuduvad otsuses kaalutlus-, vormi- või sisulised vead, mis võiksid tingida otsuse tühistamise. 4 Kuna kaebaja esitas planeerimismenetluses põhjendamatuid vastuväiteid ja ettepanekuid, jäeti need planeeringu kehtestamise otsuses ja selle seletuskirjas piisava põhjalikkusega motiveeritult arvestamata. Ka Harju maavanem kui avalikku huvi kaitsma õigustatud isik asus seisukohale, et kaebaja väited on alusetud ja andis Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneeringule oma heakskiidu. Vastustaja palub jätta AS-i Morrison Invest kaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik AS Harju Ehitus nõustub vastustaja seisukohtade ja vastuväidetega kaebusele, lisades nendele omapoolsed täpsustused.
  3. Vaidlustatud haldusakt kui planeerimisotsustus allub kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kaebuses toodud väited taanduvad üksnes vaidlustatud haldusaktiga kehtestatud detailplaneeringu otstarbekusele ja sobivusele. Kuna nimetatud asjaolud ei ole kohtulikult kontrollitavad, on kaebus juba ainuüksi sel põhjusel põhjendamatu.
  4. Kaebuses ei ole viidatud ühelegi konkreetsele õigusnormile, mille rikkumisest võiks vaidlustatud haldusakti õigusvastasus tuleneda.
  5. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane nii materiaalsest kui ka formaalsest aspektist ning see on piisavalt motiveeritud nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Haldusakti vastuvõtmisel on järgitud kõiki kaalutlusreegleid ja selles ei esine kaalutlusvigu. Kaebuses esitatud väited ei lükka eeltoodut ümber. Kõiki asjaolusid ja väiteid, millega kaebaja põhjendab vaidlusaluse haldusakti õigusvastasust, on põhjalikult käsitletud ja kaalutletud nii enne detailplaneeringu kehtestamist kui ka vaidlustatud haldusaktis eneses. Needsamad vastuväited, mida kaebaja on toonud kaebuse põhjendustena, on kaebaja kirjalikult esitanud detailplaneeringu menetluse (avaliku väljapaneku) raames 19.03.
  6. Nende vastuväidete põhjendamatust on kaebajale selgitanud Tallinna Linnaplaneerimise Amet oma 2.04.2007 vastuses kaebajale. Samuti on kaebaja vastuväiteid põhjalikult käsitletud Harju Maavalitsuse 4.10.2007 detailplaneeringu järelevalvemenetluse käigus koostatud kirjas nr 2.1-13/
  7. Vaidlustatud haldusaktist ja selle lisaks olevast seletuskirjast nähtuvalt moodustab suure osa akti motiveeringust just kaebaja poolt detailplaneeringu menetluses raames toodud vastuväidete kaalumine ja nende vastuväidete põhjendamatuse motiveerimine. Seega ei vasta tõele kaebaja väited detailplaneeringu menetlusnõuete rikkumisest.
  8. Täiesti alusetud ja põhjendamatud on ka kaebaja sisulised etteheited detailplaneeringule. Kaebaja poolt esitatud protsendiarvutused hoonestustiheduse arvestamisel ei ole asjakohased, kuna nimetatud näitajat ei arvutata protsentides. Arusaamatu on, miks peab kaebaja vajalikuks võtta hoonestustiheduse arvutamisel arvesse hoone alla planeeritud parklat. Detailplaneeringuga kavandatav hoonestustihedus 1,3 ei ole oluliselt erinev planeeringuala ümbritseva linnaruumi hoonestustihedusest (0,9 – 1,1).
  9. Detailplaneeringu lahendus järgib Tulbi tänava olemasolevat ehitusjoont, kusjuures erinevalt enamikust teistest Tulbi tänava ääres paiknevatest hoonetest (näit. Tulbi tn 4, 5, 6, 9 ja Tulbi 10/Madara 15) ei asu detailplaneeringuga kavandatav hoone otseselt vastu kõnniteed, vaid on sellega puutumuses. Planeeringulahendusega liikluskorraldus pigem paraneb, kuna seni puudulikult lahendatud parkimine tagatakse planeeritavale kinnistule maa-aluse parkla ehitamisega.
  10. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et detailplaneeringuga kavandatav ehitis on liiga kõrge ning ettenähtud soklikorrus tõstab kavandatava 3-korruselise hoone praktiliselt 4- 5 korruseliseks. Kuigi Tallinna üldplaneering võimaldab vaidlusalusele alale ka 4-korruselise hoone ehitamist, kavandatakse detailplaneeringuga kolmekorruselise hoone püstitamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 22 lg 1 sätestab, et ehitise korruste arvu määramisel võetakse arvesse ehitise kõikide korruste arv. Sama paragrahvi
  11. lõikes sätestatust tuleneb, et soklikorrus arvestatakse maapealsete korruste arvu hulka üksnes juhul, kui selle kõrgus maapinnast on üle kahe meetri. Detailplaneeringu kohaselt on kavandatava soklikorruse kõrguseks maapinnast 1,8 m. Seega ei tule soklikorrust lugeda eraldi korruseks ja hoonet on detailplaneeringus õigesti käsitletud kolmekorruselisena. Kuna detailplaneeringus on antud hoone maksimaalne kõrgus maapinnast – 11 m, siis pole ka põhimõttelist erinevust, kas kavandatav hoone on soklikorrusega või mitte, sest soklikorruse maapealse osa kõrgus on arvestatud kogu hoone kõrguse hulka. Planeeringuala lähiümbruse hoonestuse moodustavad peamiselt soklikorrusega 2- ja 3-korruselised korterelamud. Planeeritava hoone sokliosa järgib naabermajade soklikorruseid ka kavandatava välisviimistluse poolest (krohv kombineerituna puitpindadega) ning sobib seega arhitektuuriliselt olemasolevasse linnaruumi.
  12. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et Tulbi tn 8 hoone võib tekitada naaberkinnisasjadele kahjulikke mõjutusi – varjata loomulikku valgust ning väljavaadet. Kavandatav hoone on detailplaneeringuga paigutatud kõige otstarbekamale kohale - kinnistu keskele, et see ei tekitaks naaberkinnistutele kahjulikke mõjutusi. Loomuliku valgustuse tagamine on kohustuslik eluruumide puhul. Kaebajale kuulub ärimaa sihtotstarbega Tulbi tn 6 kinnistu, millel asuv hoone on kavandatavast elamust ca 10 meetri kaugusel. Seega ei saa detailplaneeringuga kavandatu kuidagi rikkuda kaebaja õigusi ega huve.
  13. Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsusega nr 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ kehtestatud normatiividest tuleb Tulbi tn 8 krundil tagada 13 parkimiskohta. Detailplaneeringuga on nimetatud tingimus täidetud (11 parkimiskohta soklikorrusel + 2 parkimiskohta krundil). Detailplaneeringust on selgelt näha, kus hakkavad paiknema kaks maapealset parkimiskohta ja kus asetseb tulevane kõnnitee. Seega on arusaamatu kaebaja väide, et parkimiskohtade planeerimisel pole piisavalt arvestatud asjaoluga, et Tulbi tn 8 elamu ette tuleb rajada nõuetele vastav kõnnitee. Samuti on asjakohatud väited, nagu hakkaksid sõidukid parkima Tulbi tänaval ja takistaksid seeläbi liiklust. Kirjeldatud ohu vältimiseks on võimalik paigaldada parkimist keelavad liiklusmärgid ja juba parkinud sõidukid teisaldada.
  14. Tulbi tn 10 piiri äärde jääva kahe hobukastani kasvutingimuste säilitamiseks on detailplaneeringuga kavandatav elamu nihutatud kinnistu lõunapiirist (kastanite võraulatusest) võimalikult kaugele. Kolmas isik on teinud kõik endast oleneva, et olemasolevaid puid ei saaks detailplaneeringu elluviimisel kahjustada. Tallinna Keskkonnaamet on detailplaneeringu kooskõlastamisel näinud ette täiendavad meetmed naaberkinnistutel kasvavate hobukastanite kasvutingimuste säilitamiseks. Samuti on kolmanda isiku enda huvidega kooskõlas vältida ehitustegevuse käigus hobukastanite kahjustumist, kuna soovib pakkuda tulevastele korteriomanikele võimalikult kvaliteetset elukeskkonda. Kaebaja väited puude kahjustamise vältimatuse kohta detailplaneeringu elluviimisel on paljasõnalised ja spekulatiivsed. Kolmas isik palub jätta AS-i Morrison Invest kaebus rahuldamata ja mõista kaebajalt AS-i Harju Ehitus kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 6
  15. Tallinna Linnavolikogu 24.01.2008 otsusega nr 10 kehtestati Tulbi tn 8 kinnistu detailplaneering Kristiine linnaosas. Planeeringu põhjendused sisalduvad otsusele lisatud seletuskirjas. Kaebuses põhjendab kaebaja vaidlustatud planeeringu olulist vastuolu seadusega järgmiste väidetega: et Tulbi tn 8 detailplaneeringus ei ole arvestatud ümberkaudset täisehitusprotsenti ning hoonestustihedust, et planeeringu kehtestamisel ei ole arvestatud planeeritava elamu liiga suurt kõrgust ning korruselisust (kõik Tulbi tn asuvad ehitised on 2-korruselised), et planeeritav ehitis on arhitektuurselt sobimatu antud piirkonda, et planeeringu kehtestamisel ei ole arvestatud kaebaja poolt tähelepanu juhitud probleemile parkimiskohtade suhtes, et kavandatava ehitise rajamisel võivad kahjustatud saada Tulbi tn 10 vahetult piiri ääres kasvavad kaks suurt hobukastanit. Kaebaja väidetel rikub vaidlustatud haldusakt kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi sellega, et pole enne haldusakti andmist arvestanud kaebaja poolt esitatud arvamuste ja vastuväidetega ja et ühepoolselt on arvestatud üksnes Tulbi tn 8 kinnisasja omaniku huvi. Kaebaja leiab, et planeeringu tingimustel rajatav hoone rikuks oluliselt kaebaja kui naaberkinnisasja omaniku õigusi ja huve hakates talle tekitama kahjulikke mõjutusi ( varjama loomulikku valgust ning väljavaadet). Kaebaja viitab seejuures AÕS §144 lg
  16. Seega on kaebuses viidatud põhiliselt mitte menetlusnormide rikkumisele, vaid vastuväited on esitatud planeeringu sisulisele lahendusele. Kohus ei peatu kaebuse neil väidetel, mis puudutavad vaidlustatud detailplaneeringu sisu (hoonestustihedus, parkimise korraldamine jne.), sest planeeringulahenduse sisuliseks vaidlustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Nimetatud seisukoht on välja öeldud Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/152/
  17. Samuti puudub kohtul pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks.
  18. Kaebaja sisustab vaidlustatud haldusakti väidetavat õigusvastasust detailplaneeringuga ette nähtud lahenduste otstarbekusele ja sobivusele tehtavate hinnangute kaudu, mitte aga konkreetsete õigusnormide rikkumise kaudu. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele õigusnormile, mille rikkumisest võiks vaidlustatud haldusakti õigusvastasus tuleneda. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kõiki kaebaja väiteid, millega kaebaja põhjendab vaidlustatud haldusakti õigusvastasust, on põhjalikult käsitletud nii enne kõnealuse planeeringu kehtestamist kui ka vaidlustatud otsuses eneses. Nii on kaebaja 19.03.2007 kirjas toodud vastuväidete põhjendamatust selgitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 2.04.2007 kirjas kui ka Harju maavanema poolt järelevalve käigus 4.10.2007 koostatud kirjas. Vaidlustatud haldusakti lisaks olevast seletuskirjast nähtub samuti, et suure osa haldusakti motiveeringust moodustab just kaebaja poolt planeeringumenetluse raames toodud vastuväidete kaalumine ja nende põhjendamatuse motiveerimine. Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega kaalunud kõikide, sh kaebaja huve. Kohus leiab, et kõnealuse planeeringu kehtestamisel ei ole õigusakte rikutud ja planeering vastab kehtivale õigusele.
  19. Sisutu on kaebaja väide, et Tulbi tn 8 planeeritav hoone võib tekitada kaebaja kinnisasjale kahjulikke mõjutusi. Kaebaja viitab seejuures AÕS §144 lg 1, mille kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Kaebaja ei selgitanud, milline Tulbi tn 8 püstitatav rajatis või seadeldis tekitab kaebaja kinnisasjale keelatud mõjutuse ja milles see keelatud mõjutus väljendub. Kaebaja väidab, et tema õiguste rikkumine seisneb veel ka selles, et Tulbi tn 8 planeeritava hoone rajamine halvendab vaadet tema kinnistult ja vähendab sellele langevat loomulikku valgust. Samas kaebaja ei ole osundanud oma sellise subjektiivse õiguse õiguslikule alusele. 7 Kaebusest ei nähtu, et kaebajale kuuluks servituudist tulenev õigus keelata naabril püstitada lubatud kõrgusega ehitist, saada piiramata mahus loomulikku valgust või keelata kõike, mis võib takistada väljavaadet kinnistult. Peale selle on kaebajale kuuluva maa sihtotstarbeks ärimaa ja seega saavad kaebaja kinnistul olla üksnes ärifunktsiooniga hooned, mitte eluruumid ning seetõttu ei pea loomuliku valgustuse ja väljavaate tagamine olema planeeringulahenduse kohustuslik osa. Loomuliku valgustuse tagamine on kohustuslik eluruumide puhul. Kuid isegi kui tegemist oleks Tulbi tn 6 kinnistu eluruumidega, ei peaks loomuliku valguse tagamise küsimust tekkima, kuna planeeritav hoone asub kinnistu piirist 5 m kaugusel ning kaebaja kinnistul asuv hoone asub planeeringuga kavandatavast hoonest ca 10 m kaugusel. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-64-02 on antud asjas täiesti asjakohatu, kuna käesoleva vaidluse faktilised asjaolud erinevad oluliselt Riigikohtu lahendi tehioludest. Riigikohtu lahendis tõstatatakse küsimus, kas suvilate piirkonda sobib kahekordne juurdeehitis, mis ulatub omaniku kasutuses oleva maatüki piirini, on oluliselt suurem kui ülejäänud ehitised ja varjab valguse territooriumil.
  20. Kaebaja väited naaberkinnistul (Tulbi tn 10) kasvavate hobukastanite ohtu sattumisest tulevase ehitustegevuse tõttu on oletuslikud ja paljasõnalised. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Tallinna Keskkonnaamet märkega, et kastanite säilitamiseks tuleb kasutusele võtta vajalikud tehnilised vahendid. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et kastanite säilitamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid ei võeta ehitustegevuse käigus kasutusele.
  21. Arvestades asjaolu, et kaebaja on viidanud vajadusele kaitsta naaberkinnisasjade õigusi ja vabadusi, ei ole kaebaja eraldi välja toonud (välja arvatud loomuliku valguse levimine), millised on need konkreetsed subjektiivsed õigused ja vabadused, mida planeeritav hoone rikkuma hakkab. Kaebaja on oma subjektiivse õiguse rikkumisena käsitlenud planeerimismenetluse käigus esitatud vastuväidete arvestamata jätmist, samas viitamata sellise subjektiivse õiguse õiguslikule alusele. PlanS ühestki sättest ei tulene, et planeeringust huvitatud isikute vastuväiteid tuleb igal juhul arvestada. Kohalik omavalitsus võib (aga ei pea) huvitatud isikute ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel arvestama.
  22. Kaebuse rahuldamata jätmisel tuleb kaebaja menetluskulud summas 10 620 krooni jätta kaebaja enda kanda. HKMS §92 lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Käesolevas asjas osales AS Harju Ehitus kohtumenetluses vastustaja poolel, vaieldes AS Morrison Invest kaebuse rahuldamisele vastu. Kolmas isik esitas kohtule taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks kokku 32 040 krooni ning on lisanud kulude kandmist tõendavad dokumendid. Menetluskulud koosnevad AB Rödl&Partner poolt osutatud õigusabikuludest. Kohus arvestab õigusabi eest tasutud summa osas asja keerukust ja mahtu ning tulenevalt HKMS §93 lg 5 peab põhjendatuks välja mõista kaebajalt 12 040 krooni kolmanda isiku kasuks. Marion Vakker kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.