2-08-81151/8

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-81151 Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Jõhvi Vallavalitsuse avaldus U. L.´i õiguste määramiseks lapse suhtes Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar 2009 Menetlusosalised Avaldaja: Jõhvi Vallavalitsus (RK xxx) Avaldaja esindaja: E. E. (volikirja alusel) Puudutatud isik: U. L. (IK xxx ) RESOLUTSIOON
3. Jõhvi Vallavalitsuse avaldus rahuldada.
4. Võtta U. L.`ilt ära alaealine laps E. L. (IK xxxx) ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
5. Jõhvi Vallavalitsus esitas 01.12.2008.a Viru Maakohtule avalduse U. L.´ilt lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste ära võtmiseta.
6. Avalduse kohaselt on U. L.´i ja E. L.´i abielust sündinud 29.08.2003.a tütar E. L.. U. ja E. L.´i abielu on lahutatud 12.07.2004.a. Laps jäi ema kasvatada.
7. E. L.´ilt on Viru Maakohtu 05.09.2008.a kohtumäärusega tütar E. L. ära võetud ilma vanemaõiguste äravõtmiseta.
8. Alates 06.05.2008.a elab E. L. xxx Lastekodus. E. on raske puudega, ta on tugevalt oma eakohasest arengust maha jäänud ning tal on nõrk mälu. Ta vajab ööpäevaringset kõrvalabi ja juhendamist, kuna ei tule toime suhtlemisega, ja järelvalvet kuna võib oma tegevusega või tegevusetusega tekitada kahju iseendale või teistele. Puue põhjustab lisakulutusi logopeedilisele ja eripedagoogilisele abile. E. elab lastekodus koos oma poolvenna E. M.´ga. 1
9. Lapse isa U. L. on Rahvastikuregistri andmetel xxx. Avaldajale teadaolevalt elab U. L. xxx. U. L.´i endine abikaasa E. L. on iseloomustanud U., kui vägivaldset inimest, ka lapse suhtes ning alkoholi liigtarvitajat. U. L.´il on olnud kaks lõhiajalist abielu, mis näitavad, et ta ei ole oma suhetes püsiv. U. L. vahetab pidevalt elukohti ja tal puudub alaline töökoht.
10. Avaldaja leiab, et E. L.´i elamine xxx Lastekodus on lapse jaoks parim. U. L.´il puuduvad lapse jaoks vajalikud elamistingimused ja piisav sissetulek, et tagada erivajadustega lapsele eakohane areng ja kasvatus. Ohtlik on U. L.´i alkoholi lembus, kus laps võib sattuda nii emotsionaalse kui ka füüsilise vägivalla ohvriks. U. L. ei ole kompetentne mõistma lapse arengut ja tema vajadusi. Vanem võib jätta lapse hooletusse, võib seda teha ebapiisavalt või ebapädevalt. Avaldaja palub avaldus rahuldada ja ära võtta U. L.´ilt tütar E. L. (tl 1-3).
11. Kambja Vallavalitsuse arvamuse ja kodukülastusakti kohaselt elab U. L. koos elukaaslase H. K.´ga xxx´ile kuuluvas xxx talus alates 2007.a septembrist. Talu on vana ja vajab remonti. Elamiskõlblikuks on kohandatud üks tuba (20 m2) ja köök, kus saab kasutada pliiti. Maja remondiks on kogutud materjali, kuid suuremaks remondiks on H. K. sõnul vaja majaomaniku nõusolekut ja ka vahendeid. Kambja Vallavalitsus on seisukohal, et arvestades U. L.´i praeguseid elutingimusi on puudega last seal raske kasvatada (tl 14-15).
12. Tudulinna Vallavalitsuse iseloomustusest H. K. kohta selgub, et tegemist on probleemse lapsevanemaga. H.K.´l on kooselust K. K. (K.) kaks tütart. Vanema tütre H. K. suhtes on H. K.´lt vanemlikud õigused ära võetud 2006.a. Noorem tütar M.-L. K. elab koos emaga. Tudulinna Vallavalitsuse seisukoha kohaselt ei ole H. K. võimeline kasvatama ega hoolitsema erivajadustega lapse eest, kes vajab pidevat järelvalvet ja hoolitsust (tl 16-17).
13. Arstliku ekspertiisi otsusega on E. L.´ile määratud raske puue (tl 7-8).
14. Karistusregistri väljavõttest selgub, et U. L.´i on korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalasjades. Talle on mõistetud tingimisi vangistus ja ära on võetud mootorsõiduki juhtimise õigus (tl 19-20).
15. E.L.´i avaldus Jõhvi Vallavalitsusele, milles ta palub mitte anda U. L.´ile lapse hooldusõigust, sest Urmas Lokk tarvitab alkoholi, on vägivaldne ja elatist maksab ebaregulaarselt (tl 22).
16. Vastuses avaldusele on U. L. nõus, et E. L. viibib xxx Lastekodus, kuna praegusel ajal puuduvad tal sobivad elamistingimused ja rahalised vahendid lapse kasvatamiseks. U. L. soovib olukorra paranemisel lapse enda juurde elama võtta.
17. U. L. selgitab, et elab xxx alates 2007.a augusti kuust. Halva majandusliku olukorra pärast ei ole ta suutnud omale muretseda kindlat elukohta. Käesoleval ajal omab ta kindlat töökohta OÜ-s Parkwood Industries olles puidupinkide operaator. Seoses parema käe vigastusega on talle määratud 60%-line töövõime kaotus ja töövõimetuspension. Elukaaslane H. K. töötab SA Aarikese Hooldekodus ning aitab pere ülalpidamisel. H. K. suhtumine E. L.´i on positiivne ja toetav. U. L.´ile kriminaalkorras määratud karistused on käesolevaks ajaks kantud. Alkoholi tarbib mõõdukalt u. klaas õlut kaks korda nädalas. U. L.´i sõnade kohaselt on ta last xxx Lastekodus korduvalt külastanud. U. L. on teadlik lapse erivajadustest ja vajadusel suudaks ta organiseerida vajalikku abi TÜ Kliinikumi lastekliinikus, ta on valmis tegema koostööd ja konsulteerima lapsega juba tegelevate spetsialistidega (tl 31-35).
18. Kohtuistungil 03.02.2009.a esitas avaldaja esindaja kohtule täiendavad tõendid Abja Vallavalitsusest, Abja Elamu OÜ-lt ja xxx Lastekodust (tl 42-44). Avaldaja selgitas, et tõend korterivõla kohta tõendab U. L.´i varanduslikku olukorda ja et ta ei hooli oma võlgade kustutamisest. xxx Lastekodu tõendi kohaselt viibib E. L. lastekodus 06.05.2008.a ja käib Mäetaguse lasteaias „xxx“. U. L. on tütart lastekodus vaatamas käinud neljal korral. 2
19. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Avaldaja selgitas, et laps viidi lastekodusse kuna ta on erivajadustega ja vajab pidevat hoolitsust. Lapse isaga puutusid nad esmakordselt kokku, kui laps oli emalt ära võetud. Lastekodus elab laps, kelle vanematelt on vanemaõigused ära võetud. Antud juhtumi puhul tuli Jõhvi vald vastu ja tasus kõik kulud, samas võib kulud ka isalt välja nõuda. Avaldaja jääb seisukohale, et U. L.´il puuduvad käesoleval ajal võimalused erivajadustega lapse kasvatamiseks ja hooldamiseks.
20. U. L. jäi oma vastuses toodud seisukohtade juurde ja on nõus, et temalt võetakse laps ära ja ta jääb elama xxx Lastekodusse. U. L. ei vaielnud vastu väitele, et ta enne lapse vastu huvi ei tundnud, sest lapse ema väitis, et E. ei ole tema tütar. U. L.väidab, et ei tarbi enam alkoholi ja arvab, et ta suudab tagada lapsele ööpäevaringse kõrvalabi. On uurinud lasteaia kohta Kambjas. Arvab, et ühte tuppa mahub neli inimest alati elama ära. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isiku seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et E. L. on sündinud
21. augustil 2003 ning tema vanematena on sünnitunnistusele märgitud U. L. ja E.L. (tl 5). Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 sätestab lapsevanema õiguse ja kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Viru Maakohtu 05.09.2008.a kohtumäärusega on E. L.´ilt ära võetud tütar E. L. (tl 10-13). PKS § 53 lg 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära võtta vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Jõhvi Vallavalitsus esitas kohtule avalduse lapse äravõtmiseks U. L.´ilt ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Puudutatud isik U. L. on oma vastuses avaldusele ja kohtuistungil andnud nõusoleku temalt lapse ära võtmiseks, kuna tal puuduvad sobivad elamistingimused ja rahalised vahendid erivajadusega lapse kasvatamiseks. Lastekaitse seaduse (LKS) § 4 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LKS § 52 kohaselt on kehalise või vaimse puudega lapsel on õigus elutingimustele, mis soodustavad väärikuse kujunemist, enesekindluse teket ja arengut ning puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. E. L. on paigutatud xxx Lastekodusse alates 06.05.2008.a. Arstliku ekspertiisi aktist nähtub, et lapsele on määratud raske puue ja ta vajab ööpäevaringset kõrvalabi ja juhendamist. Puude tõttu vajab ta lisakulutusi kõrvalabile, logopeedilisele ja eripedagoogilisele abile. xxx Lastekodu arvamuse kohaselt on E. L.´i vaimse arengu tase normist madalam nii verbaalses kui mitteverbaalses tegevuses. Ta vajab logopeedilist abi, igakülgset arendavat tegevust ning viibimist lastekollektiivis. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 lg 3 kohaselt ühest perekonnast pärit õed ja vennad tuleb jätta perekonnast eraldamisel kokku, väljaarvatud, kui see on vastuolus laste huvidega. 3 E. on poolvend E. M., kes samuti elab xxxa Lastekodus. Lähtuvalt PKS § 53 lg 3 kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Avalduse kohaselt viibib E. L. xxx Lastekodus juba alates 06.05.2008.a ja avaldusest nähtub, et Jõhvi Vallavalitsus tagab ka edaspidi E. L.´i riikliku ülalpidamise samas lastekodus. SHS § 15 kohaselt võib asenduskodu teenust saada ainult õigustatud isik, sealhulgas ka laps, kelle vanemalt on laps ära võetud ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Lähtuvalt PKS § 59 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Käesoleval juhul on avaldajaks Jõhvi Vallavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse. Avaldaja esindaja arvamuse kohaselt on lapse äravõtmine ilma vanema õiguste äravõtmiseta põhjendatud lapse huvides. Vastavalt PKS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab ning TsMS § 552´ lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10 aastase lapse isiklikult ära. Kohus kuulab lapse ära lapsele tavalises keskkonnas, kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik /…/. Kuna E. L. on käesoleval ajal 5 aasta ja 5 kuu vanune ei pidanud kohus tema ärakuulamist vajalikuks. Kohus leiab, et lähtudes lapse huvidest, on põhjendatud lapse äravõtmine U. L.`ilt ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Kohus selgitab, et vaatamata asjaolule, et isalt on laps ära võetud on tal õigus külastada last, eelnevalt kooskõlastades kohtumise xxx Lastekoduga. Vastavalt PKS § 53 lg 4 lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Olev Mihkelson Kohtunik 4