3-08-2163/11

3-08-2163 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2009.a Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-2163 Haldusasi S.M`i kaebus Ida Politseiprefektuuri prefekti 02.10.2008 käskkirja nr 1000-p tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 21.01.2009.a Jõhvi Menetlusosalised Kaebuse esitaja S.M ja tema esindaja E.K Vastustaja Ida Politseiprefektuuri esindaja Tiina Prunn RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Kohtukulu jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.M on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Ida Politseiprefektuuri prefekti 02.10.2008.a käskkirja nr 1000-p tühistamiseks, mille alusel kaebaja vabastati teenistusest. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde, paludes kohtul vaidlusalune käskkiri tühistada ja välja mõista kuue kuu palk, kuna ta ei soovi enda teenistusse ennistamist. Kaebuse esitaja märkis, et on politseis töötanud 27 aastat ning alates oktoobrist 2008.a saab ta politseipensioni. Kaebuse esitaja vaidlustas käskkirja enda hea maine taastamiseks ning leiab, et tema vallandamine joobnuna tööl viibimise eest on liialt karm karistus. Kaebuse esitaja esindaja arvates ei ole rangeima distsiplinaarkaristuse määramine põhjendatud ega proportsionaalne ning käskkirja andmise aluseks oleks pidanud olema ATS §

1. Vastustaja Ida Politseiprefektuur palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud haldusakt muutmata. Kaebaja süü seisneb selles, et ta viibis joobnuna 21.09.2008.a kell 23.52 3-08-2163 valveuurijana teenistuses Narva politseijaoskonnas Narva Vabaduse tn
2. Kaebaja on ise kinnitanud töö ajal alkoholi tarvitamist. Halduskohtu sekkumine on piiratud, kuna prefektil on käskkirja andmisel kaalutlusõigus. Politsei seisukoht ja praktika ongi selline, et kõik, kes viibivad joobnuna tööl vabastatakse. Käskirja andmisel on viidatud ATS §-dele 84 p 3, 85 lg 1 p 5, 118 lg 1,2,3 ning politseiteenistuse seaduse § -dele 42 p 3, 43 lg 1, 2 ja § 44 lg 1,
3. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-08-2163 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kohus peab vajalikuks kõigepealt märkida, et kaebuse esitaja S.M saab politseipensioni. Õigusvastaselt määratud distsiplinaarkaristuse tühistamisel on eelkõige rehabiliteeriv (mainet puhastav) eesmärk. Neil asjaoludel asub kohus kontrollima kaevatud käskkirja formaalset ja sisulist õiguspärasust. Halduskohus rõhutab, et distsiplinaarkorras isiku karistamine on juhi diskretsiooniotsus, mis allub kohtu kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Kaevatud käskkiri on õiguspärane haldusakt, mille tühistamiseks puudub alus. S.M`ile inkrimineeritud süütegu on vastustaja poolt tõendatud. Alkoholijoobes teenistuses viibimine on tõendatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte materjalidega, 22.09.2008.a koostatud alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (0,92 mg/l ehk keskmine alkoholijoove) ja S.M`i 22.09.2008.a ettekandega. Asjas ei ole vaidlust selles, et S.M pani toime distsiplinaarsüüteo, kui viibis joobnuna 21.09.2008.a kell 23.52 valveuurijana teenistuses Narva politseijaoskonnas Narva Vabaduse tn
4. Vaidlus on selles, miks määrati selle distsiplinaarsüüteo eest kõige rangem distsiplinaarkaristus- politseiteenistusest vabastamine. Antud asjas ei ole mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 kohalduv ja alkoholijoovet on võimalik tuvastada ka erinevalt antud sättes toodust, sest mõõteseaduse § 5 lg 2 toob loetelu, mille puhul on nõutav mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatus. Selles loetelus teenistujale distsiplinaarkaristuse määramist toodud ei ole. Samuti ei tulene MõõteS § 5 lg 1 kohaldamine antud asjas ka muudest õigusaktidega ettenähtud juhtudest. Seega tuleb avaliku teenistuja puhul distsiplinaarkaristuse määramisel lähtuda ATS
5. jaos (§ 84-89) toodust ja ATS §-st
6. Ka distsiplinaarvastutuse seadusest ei tulene, et joobe tuvastamisel tuleks lähtuda MõõteS §-st 5 lg
7. Kaebaja joovet võis tuvastada nii, nagu seda tehti antud asjas. Kontrolli läbiviijad olid selleks õigustatud ja kontrolli tulemused on kasutatavad tõendina antud asjas koos teiste tõenditega. Asjaolu, kas isik viibis või ei viibinud teenistuses joobnuna, peab tõendama karistust määrav isik ning milliseid tõendeid ta selleks kasutab, on tema valik. Kohus märgib veelkord, et distsiplinaarkaristuse määramine on karistuse määramise õigust omava isiku diskretsiooniline otsustus, mis allub kohtu kontrollile üksnes piiratud ulatuses. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise otsustuse otstarbekust. Halduskohtumenetluses on HKMS §-st 19 lg 6 tulenevalt võimalik hinnata, kas karistuse määramisel on järgitud kaalutlusõiguse piire ja eesmärki ning kas karistus on proportsionaalne. 2 3-08-2163 Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 8 lg 1 paneb karistuse määrajale kohustuse seaduses sätestatud võimalike karistuste hulgast valiku tegemisel kaaluda valitava karistuse vastavust süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele. Antud juhul on prefekt Tarmo Kohv distsiplinaarkaristuse määramisel hinnanud süüteo raskust, lähtunud politsei rollist ühiskonnas ning sellest tulenevalt politseiametnikule esitatavatest kõrgendatud nõuetest. Käskkirjas on märgitud, et karistuse määramisel on arvestatud S.M`i eelnevat teenistust. Asjaolu, et käskkirjas ei ole kaebaja varasemaid positiivseid töötulemusi välja toodud, ei tähenda, et neid ei ole arvestatud. Asjaolu, et kaebuse esitajal ei ole varasemaid distsiplinaarkaristusi, ei välista tema vabastamist ATS § 84 lg 3 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest. Halduskohtul ei ole põhjust järeldada, et prefekt oleks kaalutlusõigust vääralt kasutanud ning kaebajale määratud raskeim distsiplinaarkaristus oleks ebaproportsionaalne tagajärg kaebaja distsiplinaarrikkumisele. Vaidlustatud käskkiri vastab HMS §-is 56 sätestatule. Karistuse valikul on arvestatud TDVS §-is 8 lg 1 loetletud asjaolusid. Vastavalt HMS §-le 56 lg 1 peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud; haldusakti põhjendused esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Antud juhul sisalduvad vaidlustatud käskkirja andmise põhjendused nii haldusaktis endas kui ka selles viidatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes. Nii käskkirjas kui ka distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes on viidetega vastavatele õigusaktidele leitud, et kaebaja pani toime ATS §-is 84 p 3 sätestatud distsiplinaarsüüteo. ATS § 118 lg 1 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada käesoleva seaduse paragrahvis 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest ning sama paragrahvi lg 2 alusel võib teenistuskohustuste rikkumise (paragrahv 84 p 1) eest vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus; teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (paragrahv 84 p 2) või vääritu teo (paragrahv 84 p 3) eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on kaebaja suhtes kohaldatud karistusena teenistusest vabastamist seetõttu, et ta pani toime ATS § 84 p 3 sätestatud teo. Arvestades politsei rolli ühiskonnas ning sellest tulenevaid kõrgendatud nõudmisi politseiametnikele, on politseiametniku teenistusse joobnuna ilmumine ning teenistuses joobnuna viibimine käsitletav ka vääritu teona. Vaidlustatud käskkirjaga määratud karistus on proportsionaalne süüteo raskusega ja kaebaja teenistusest vabastamine on ATS § 118 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud ning õiguspärane ja ükski kaebaja poolt esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. Vastustaja on karistuse määramisel järginud TDVS §-st 8 lg 1 tulenevat kohustust arvestada karistuse valikul distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolude, rikkumise raskuse ja töötaja eelneva käitumisega. Nimetatud asjaolu on tõendatud vaidlustatud käskkirjas ja sellele lisatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes sisalduvaga. Kaebajale karistuse määramisel on arvestatud tema eelnevat käitumist ning see asjaolu nähtub distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest. Samuti on arvestatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolusid ja rikkumise raskust (on märgitud mõõdetud joobe suurus). Seega ei sisalda vaidlusalune käskkiri kaalutlusvigu ja on õiguspärane. 3 3-08-2163 Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja poolt kantud menetluskulu HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, § 92 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik 4