) § 12 p 1 kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile represseeritul, kellel on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ning kes õigusvastaselt represseerituna on viibinud kinnipidamiskohas, üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas viibitud täisaasta kohta, ent mitte varem kui viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.
lg 1p 2 kohaselt arvutatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka represseeritu õigusvastaselt vahi all või kinnipidamiskohas oleku aeg.
p 1 ja
lg 1 p 2 laienevad ka rehabiliteeritud isikule.
lg 2 kohaselt pensioniõiguslikku staaži arvestatakse ja tõendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) ja selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. 1 3-09-27 Tulenevalt RPKS § 27 lg 3 kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus 10.01.2002.a määrusega nr 6 kinnitatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (edaspidi kord) § 1 lg 2 kohaselt tehakse pensioniõigusliku staaži hulka arvatav aeg kindlaks esitatud dokumentide alusel ja korra § 28 kohaselt juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Seega on kohtu korras võimalik taotleda riiklikule pensionile õigust andva tegevusega hõivatud aja tuvastamist, mitte represseerituks tunnistamist. Vabariigi Valitsuse 27.02.2004.a määruse nr 52 „Represseeritu tunnistuse andmise korra ning taotluse ja tunnistuse vormi kehtestamine ning represseeritu tunnistusi väljastava asutuse määramine” § 1 määratleb represseeritu tunnistusi väljastava asutusena Sotsiaalkindlustusameti.
annab represseeritud isiku mõiste ja
lg 1 represseerituga võrdsustatud isiku mõiste.
lg 1 kohaselt on represseeritu tunnistus dokument, mis tõendab isiku vastavust käesoleva seaduse § 2 lõike 1 või 2 või § 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on ainult represseeritul (
p 1) ja rehabiliteeritud isikul (
). Seega sisuliselt toimub represseerituks tunnistamine või mittetunnistamine Sotsiaalkindlustusameti otsusega represseeritu tunnistuse väljastamise/mitteväljastamise kohta. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et A.A oleks peale Vene Föderatsiooni Pensionifondi ja Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa Linnakohtu pöördunud Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti poole enda represseerituks tunnistamiseks, kes on pädev seda probleemi lahendama. Halduskohus märgib, et rehabiliteerituks tunnistamist kohtu korras tunnistajate ütluste alusel ei näe Eesti Vabariigi seadus ette. Ülle Polluks Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.