KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- jaanuaril 2009.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-27073 Tsiviilasi M S hagi V K vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 39.150.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M S (i.k. xxx, elukoht xxx) Kostja: V K (i.k. xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista V K elatusraha tema tütre HK K , sünd xxx.a., ja poja S E K , sünd xxx.a., ülalpidamiseks M S kasuks perioodi 30.06.2008.a. kuni 19.01.2009.a. eest kokku summas 27.962,50 (kakskümmend seitse tuhat üheksasada kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti) krooni ja alates 20.01.2009.a. 4350.- (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni kuus kuni xxx.a., s.o. kuni vanema lapse täisealisuseni, ja sealt edasi 2175.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni xxx.a., s.o. kuni noorema lapse täisealisuseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vaidlustamata asjaolud
- M Sl ja V Kel on sündinud kooselust xxx.a. tütar HK K ja xxx.a. poeg S E K. Lapsed elavad koos emaga. Hageja nõue ja põhjendused
- Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise poolte ühiste alaealiste laste ülalpidamiseks kokku summas 4350.- krooni, s.o. kummagi lapse ülalpidamiseks 2175.- krooni alates elatisehagi esitamisest. 3.. Hageja väidetel vajab ta elatise väljamõistmist põhjusel, et lastele süüa ja riideid osta. Lisaks sellele on suuremal lapsel ka kulud seoses lasteaias käimisega. Kostja on andud elatist lastele kahel viimasel kuul enne hagi esitamist 700.- krooni kuus.
- Hagi esitamise ajal oli hageja ainukeseks sissetulekuks riigilt saadav peretoetus. Alates 2008.a. juulikuust asus hageja tööle ja tema palk juulis ja augustis oli keskmiselt 1844,50 krooni.
- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena laste sünnitunnistused, Sotsiaalkindlustusameti tõendi selle kohta, et hagejale makstakse peretoetust 1500.- krooni kuus, Lasteaia tõendi, et HK K käib lasteaias kus osalustasu määr on 125.- krooni ja toidukulu päevas on 19.- krooni, tõendi AS-st S hagejale makstud töötasu kohta, ja tõendi ASS hageja poolt tasutud üüri kohta, pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2008 – 10.10.2008.a. kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused
- Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et tema vastu esitatud elatisenõue 2175.- krooni kuus ühele lapsele ei arvesta tema majanduslikku olukorda. Kostja on nõus maksma lastele elatist 700.krooni kuus, millele lisanduks järelmaks mida kostja maksab esemete eest mida pooled kooselu käigus ühiselt soetasid.
- Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et kostja oli haiguslehel 2 kuud seoses temal toimunud tööõnnetusega.
- Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2008 – 06.10.2008.a. kohta ja tõendi AS S kostjalt kinni peetud üüri suuruse kohta kuude lõikes. Kohtuotsuse põhjendused
- Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse § 61 lõikest 1 ja 2, milliste kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millise suuruseks oli nii eelmisel aastal kui on ka käesoleval aastal 4350.- krooni. Lk 2
(4)Lisaks eeltoodule juhindub kohus vaidluse lahendamisel veel materiaalõigusnormina PkS § 70 lg 1 sätestatust, mille kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamises, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates elatisehagi esitamisest.
- Tulenevalt kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetest peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama seega nii lapse vajadustega kui ka vanemate varalise seisundiga. Kohus asub seisukohale, et asjaolud, et poolte lapsed vajavad igapäevaselt tervislikku toitu, puuvilju ja maiustusi, samuti seda, et lapsed peavad vastavalt kliimale ja aastaajale riides käima, on üldtuntutud asjaolud, mida vastavalt TsMS § 231 lg 1 sätestatule tõendada ei ole vaja. Lisaks eelpoolnimetatule on lastel kindlasti ka kulud seoses eluaseme kasutamisega, sest üldteadaolevalt tarvitavad lapsed nii vett, elektrit kui ka muid teenuseid mida tuleb osta seoses eluaseme kasutamisega. Lisaks eelpoolnimetatud kulutustele on hageja esitanud kohtule tõendi, et poolte vanem laps käib Lasteaias kus osalustasu määr on 125.- krooni ja toidukulu päevas on 19.- krooni. Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on hageja esitanud kohtule oma palgatõendi, mille kohaselt on tema palga suurus olnud 2008.a. juulikuus 2609.- krooni ja augustikuus 1080.krooni. Enne seda oli hageja sissetulekuks üksnes riigilt saadav peretoetus 1500.- kroon. Asjaolu, et muid sissetulekuid hagejal ei olnud, tõendab hageja pangakonto väljavõte. Kostja on oma sissetulekute tõendamiseks esitanud oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et tema palga suuruseks on olnud enne tööõnnetuse juhtumist ligikaudu 3000.- krooni.
- Kohus leiab, et menetlusosaliste poolt kohtule esitatud tõenditega ja poolte kohtuistungil antud seletustega leidis kohtuistungil tõendamist, et kostja on andnud laste ülalpidamiseks hagejale raha enne hagi esitamist üksnes 700.- krooni kuus kahel korral, mis tähendab, et kostja on jätnud täitmata regulaarselt ja piisaval määral lastele elatusraha maksmise kohustuse ja elatise väljamõistmine kostjalt on seega õiguslikult põhjendatud. Asjaolu, et kostja on tasunud väidetavalt poolte poolt ühiselt ostetud esemete eest järelmaksusid, ei ole käesolevas kohtuvaidluses asjakohane vastuväide, sest poolte ühiste laste ülalpidamiskohustus on kostjal sõltumata sellest kas poolte vahel on veel muid varalisi vaidlusi või mitte. Võlaõigusseaduse § 200 lg 1 kohaselt ei saa ülalpidamiskohustusi ka tasaarvestada.
- Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmine alla seaduses sätestatud alammäära on võimalik üksnes siis kui esinevad PkS § 61 lõikes 5 või lõikes 6 nimetatud asjaolud, s.o. kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel ühele lapsele summas 2175.- krooni osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, või kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuna käesoleval juhul sellist olukorda ei esine, sest kostja töövõimetus oli ajutine ja kostja on töövõimeline täiskasvanud mees kes peab kindlustama end tööga sellisel määral, et on suuteline oma lastele maksma elatist miinimummääras, kuulub kostjalt hageja kasuks tema alaealiste laste ülalpidamiseks elatis väljamõistmisele summas 4350,.krooni.
- Elatise väljamõistmisel võtab kohus arvesse, et kostja on kahel korral enne elatisehagi esitamist maksnud hagejale laste ülalpidamiseks 700.- krooni elatusraha. Kuna kostja oleks pidanud kohtuotsuse kohaselt maksma elatusraha perioodi 30.06.2008.a. (hagi esitamine) kuni Lk 3
(4)19.01.2009.a. (kohtuotsuse tegemine) elatist kokku 29.362,50 krooni, kuid maksis 1400.krooni, mõistab kohus täiendavalt selle perioodi eest elatist välja 27.962,50 krooni (29362,501400) ja sealt edasi kummagi lapse ülalpidamiseks 2175.- krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 4350.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 39.150.- krooni. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtunik: Lk 4
(4)