Obsah (4)

§ 1043§ 127§ 128§ 132

Tsiviilasi nr.2-07-45798 nr. KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-07-45798 Otsuse tegemise aeg ja koht 05.mai 2008, Tallin

§ -dele 127 –

1. Nimetatud sätete kohaldamine eeldab lepingurikkumisest või kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu. Vastuhagi kohaselt on J. K ile tekitatud varalist ja mittevaralist kahju
2. KÜpõhikirja p 1.
3. kohaselt ühistu on korteriomanike mittetulundusühistu, mille tegevuse eesmärgiks on Tallinnas, asuva elamu majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine; samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Seega põhinevad pooltevahelised suhted liikmelisusel ning korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõude võimaliku alusena tuleb kõne alla õigusvastselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus (

§ 1043

). 12.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Samuti sätestab

§ 127

lg-st 4, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega tuleb vastuhagi rahuldamiseks kindlaks teha, kas kostjal on tekkinud kahju, kas kahju on tekkinud hageja õigusvastase teo tagajärjel ning kas hageja on kahju tekitamises süüdi või vastutab ta kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 13.

§ 128lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (

§ 128lg 2).

Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud (

§ 128lg 3).

Kostja peab oma varaliseks kahjuks sotsiaalmajutusüksuses asuva eluruumi kasutustasu perioodil 2006.a. veebruar kuni detsember 2007.a. kokku summas 19 006 krooni. Eeldusel, et kostja oli hageja õigusvastase tegevuse tõttu sunnitud oma alalisest elukohast lahkuma ja otsima ajutise uue elukoha, on majutusüksuse kasutustasu vaadeldav kostja varalise kahjuna:

§ 132

lg 4 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise aja jooksul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik. – 14 asuv eluruum oli kostjale vajalik, elutähtsate teenuste kasutamise hageja poolt võimatuks muutmisega muutus võimatuks kostja korteri kasutamine eluruumina, mistõttu on kostjal õigus nõuda teises samaväärses eluruumis elamise kulude hüvitamist. 14.

§ 127

lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Tulenevalt § 127 lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla kahjustatud isiku rikastumine. 14.

1. Kohus leiab, et kostja nõutavast varalisest kahjust 19 0006 krooni tuleb maha arvata kulutused, mida kostja oleks pidanud kandma korteri – 14 kasutamise korral, kui hageja ei 6 oleks katkestanud kostja korteri varustamist elektriga, vee- ja kanalisatsiooniteenustega ning kostja ei oleks olnud sunnitud korterist lahkuma. Kostja ei soostunud kohtule avaldama, kui suured olid enne korterist lahkumist kostja korteri kasutamisega seotud maksed, ega neid kahjusummast maha arvestama. Muude andmete puudumisel ning võttes arvesse, et kostjale kuuluv – 14 asuv korter on 14,0 m2 ühetoaline ahiküttega eluruum, mida kostja esindaja O. O selgituste kohaselt küttekollete lagunemise ja kostja astmahaiguse tõttu köeti elektriga, asub kohus seisukohale, et – 14 korteri kasutamisel oleks kostjal tulnud tasuda xxx majutusüksuse kasutustasuga samaväärseid makseid. Seega kohtu hinnangul ei ole kostja seoses xxx majutusüksuses elamisega kandnud kulutusi, mis ületaksid tema tavalisi kulutusi – 14 korteris elades. 14.
2. Lisaks kohus leiab, et kostja on kahju tekitamisega seoses saanud kasu ka korteriühistu poolt 01.04.2007 seisuga kustutatud varasema võlgnevuse näol. Kostja poolt vastuhagile lisatud saldoteatise (saldokinnituse taotluse) kohaselt oli kostjal hoolduskulude ja kommunaalmaksete võlgnevus perioodil 26.01.2004 – 15.07.2006 kokku 11 496,34 krooni, seisuga 01.04.2007 pidi summa olema veelgi suurem. Nähtuvalt Hageja 02.04.2007 kirjast kostjale on võlgnevuse kustutamine otseselt seotud asjaoluga, et kostja ei saanud elektrienergia, vee- ja kanalisatsioonivarustuse puudumise tõttu oma korterit kasutada. Seega on kostja seoses hageja õigusvastase tegevusega vabanenud vähemalt 11 496, 34 krooni suuruse majandamiskulude võlgnevuse tasumise kohustusest. Hageja uus juhatus, tunnistades eelmise juhatuse õigusvastast tegevust, kostja võla kustutamisega sisuliselt hüvitas kostjale korteriühistu õigusvastase tegevusega tekitatud kahju.
3. Kohus leiab, et kostja väited talle mittevaralise kahju tekkimisest ei ole tõendamist leidnud.

§ 128

lg 5 kohaselt mittevaralise kahjuna hüvitatakse eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kostja väidetav tervise halvenemine hagejaga peetud kohtuvaidluste ja korterist sunnitud lahkumise tõttu ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul käsitletavad mittevaralise kahjuna. Kohus leiab, et eluruumi haldamisega, teenuste kasutamise eest tasumisega ja korteriühistu tegevusega seotud probleemid on igapäevased elukorralduslikud küsimused, millega toimetulekut mõjutavad mitmed asjaolud, muu hulgas isiku vaime ja füüsiline tervis, haridustase, vanus jms. Põhiseaduse § 15 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks pöörduda kohtu poole. Üksnes vajadus kaitsta oma õigusi kohtu kaudu ei anna alust rääkida mittevaralise kahju tekkimisest. On selge, et igasugused probleemid mõjutavad erinevaid inimesi ja nende tervist erinevalt. Kostja ei ole esile toonud hageja õigusvastase tegevusega seotud erilisi asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et sellest tulenevate probleemide lahendamine mõjus kostjale eriliselt piinavalt ja tervist halvendavalt. Esitatud kohtuotsustest nähtuvalt rahuldati kaks kostja hagi tagaseljaotsusega ja üks kostja õigeksvõtuga. Seega pikaajalist ja keerukat kohtuvaidlust ühegi hagi puhul ei toimunud. Kuna kõik kostja hagid suhteliselt lühikese aja jooksul rahuldati ning kostja sai oma õigustele kinnitust, pidi kohtumenetluste mõju kostjale olema pigem positiivne. Võttes lisaks arvesse, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse taastamiseks vajalike tööde teostamine on veninud kostjast endast olenevalt (kostja on hagejaga eriarvamusel tema korterisse sisenemise vajaduse osas), ei ole üldse alust rääkida kostja tervise olulisest halvenemisest kohtumenetluste tõttu. Kohus leiab, et kostja tervise võimalik halvenemine on tingitud eelkõige kostja enda tervislikust seisundist ja pikaajalisest raskest haigestumisest, mitte niivõrd probleemidest hagejaga. Kostja poolt kohtuistungil esitatud kostja haigusloo (seisuga 14.-21.03.2005) väljavõttest nähtuvalt põeb kostja juba 22 aastat astmat; tal on 1995.a. olnud müokardiinfarkt, 1999.a. ja 2003.a. peaajuinfarktid, mille tagajärjel kostjal tekkis ja süvenes (teise ajuinfarkti järel) kõnehäire. Haigusloos kajastatud psühholoogi arvamuse kohaselt on kostja toimetulek igapäevaelu tegevustega raskendatud alates 2003.a. juunist. Kostja vastuhagi kohaselt lahkus kostja – 14 korterist koos perega 2004.a. jaanuaris, sest ühistu esimees lülitas välja elektri. Kostja vastusele lisatud kohtuotsustest nähtuvalt tekkisid probleemid 16.10.2003 arvesti paigaldamise järel ning 05.01.2004 lülitati kostja korteris elekter välja. Seega lülitati elekter esmakordselt välja ja pere 7 lahkus korterist pool aastat pärast seda, kui kostja ise ei olnud enam võimeline iseseisvalt probleemide lahendamisega toime tulema. Kostja esindaja, tema elukaaslane O O kohtuistungil kinnitas, et tegelikult tegeles asjaajamisega ja korteriühistu probleemidega tema, et säästa kostja tervist. Põhja-Tallinna Valitsuse vanema korraldusest nähtuvalt on vähemalt alates 16.08.2006 korraldusega määratud J. K hooldaja. Samuti nähtub 16.03.2005 ja 13.04.2006 kohtuotsustest, et kohtuistungitel on kostja esindajana osalenud O O koos advokaadiga. Eelnevast järelduvalt oli kostja tervis juba enne korteriühistu 2002.a. moodustamist ja kohtuvaidluste tekkimist piisavalt halb. Võttes arvesse O. O väiteid, et ta soovis säästa kostja tervist, on vähetõenäoline, et kostja oli probleemidega ja kohtuvaidluste käiguga üldse sel määral kursis, et see võinuks tema tervist oluliselt halvendada. Esitatud arstitõenditest ei nähtu kostjal esinevate depressiooninähtude ja meeleolulanguse seost konkreetselt hageja õigusvastase tegevusega. Inimlikult on mõistetav, et kostja elaks parema meelega oma kodus kui sotsiaalmajutusüksuses. Kohus möönab, et koju tagasipöördumise võimatus võib kostjale tekitada mõningast meeleolulangust või stressiilminguid, kuid mitte kostja vastuhagis väidetud hingelisi piinu ja kannatusi sellisel määral, mis õigustaksid mittevaralise kahju hüvitamist. O. O istungil kinnitas, et arsti arvamuse kohaselt ei ole – 14 korteri elutingimused astma tõttu kostjale sobivad: ahju kütmisel tuli ruumi vingu ning seetõttu köeti korterit elektriga. Kuivõrd kostja korter on mõeldud kütmiseks ahiküttega, spetsiaalset elektrikütet välja ehitatud ei ole ning ruumi kütmiseks on võimalik kasutada üksnes puhurit või radiaatorit, on selge, et sellise kütmisviisi juures ei ole võimalik saavutada astmahaigele sobivat ruumiõhu soojus- ja niiskustaset. Eeltoodust kohus järeldab, et vaatamata võimalikule meeleolulangusele, on elamine xxx sotsiaalmajutusüksuses ilmselgelt kostja tervisele kasulikum, kui elamine remontimata korteris. Kuna kostja elab sotsiaalmajutusüksuses koos perega, ei saa olulist hingelist valu tekitada ka sisekorraeeskirjast tulenev külaliste kutsumise keeld. Kohus märgib, et kostja xxx korterisse taas elama asumist takistab lisaks vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise võimaluse puudumisele ka hageja tegevusest sõltumatult lagunenud küttekolded ja seega nõuetele vastava küttevõimaluse puudumine. Kostja on viidanud, et seoses korteri kütmata ja kasutamata seismisega on ruumi seisund halvenenud ja mööbel rikutud, kuid kuna sellekohast kahju hüvitamise nõuet esitatud ei ole, siis kohus neid väiteid ei hinda. 16. Kõike eelnevat arvesse võttes kohus leiab, et kostjale ei ole tekkinud hüvitatavat mittevaralist kahju. Lisaks kohus märgib, et isegi mittevaralise kahju olemasolu korral tuleks kahjuhüvitist

§ 127lg 5 alusel vähendada hageja poolt kustutatud võlgnevuse võrra.

Kustutatud võlgnevuse suurus ületab kostja mittevaralise kahju hüvitamiseks taotletavat summat 10 000 kr.

1. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostjale reaalselt kahju tekkinud ei ole, puudub vajadus analüüsida menetlusosaliste väiteid kostjal kahju tekkimise ja hageja õigusvastase tegevuse põhjusliku seose olemasolu kohta.
2. Eeltoodu alusel kohus jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas ja jättis vastuhagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). 8 Heli Käpp Kohtunik 9