ÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §396 ja §397 ning
, §173, §403, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi A. K. vastu täies ulatuses. Välja mõista A. K. (is.kood xxxxxxxxxxx) Magnet krediitkaardi lepingu järgne võlgnevus summas ( 10 766) kümme tuhat seitsesada kuuskümmend kuus krooni 73 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat (1 000) krooni AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (09.02.2009.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 26.11.2002.a. esitas kostja hagejale taotluse Magnet krediitkaardi saamiseks. Taotlus vormistati Magnet krediitkaardi lepinguks nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Magnet järelmaksukaardi krediidilimiidiga summas 10 000 krooni, intressimääraga 16% aastas, kohustusliku tagasimakse limiidiga 5 000 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 500 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 10. kuupäevaks püsimakse 500 krooni debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi. Hageja väidab, et kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi. Käesolevaks ajaks on kostjal tasumata laenu põhiosa 10 091,15 krooni. Kostja intressivõlgnevus hageja ees on 607,28 kroon. Laenu tagasimaksmisega viivitamise eest on hageja arvestanud seadusjärgseid viiviseid kuni 01.10.2008.a. Seisuga 01.10.2008.a. on kostja poolt tasumata viivised summas 68,30 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista Magnet krediitkaardi lepingujärgne laenuvõlg seisuga 01.10.2008.a. 10 091,15 krooni, intressivõlg 607,28 krooni ja viivis 68,30 krooni, kokku võlgnevus summas 10 766,73 krooni ja kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 000krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja seisukoht hageja nõuete osas Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses võtnud hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades kohustuse rikkumist ja hageja nõude arvestuslikku õigsust /tl.18/. 2
sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kuna pooled on kohtule avaldanud oma seisukohad vaidlusaluse õigussuhte osas ega ole soovinud esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente ning kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses (
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” TsÜS §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-9/ on tõendatud, et 26.11.2002.a. sõlmiti poolte vahel Magnet krediitkaardi leping, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Magnet krediitkaardi krediidilimiidiga 10 000 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 397 ja § 401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingutes sätestatud määrast ja –tingimustest. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista krediidilepingu järgne võlgnevus kogusummas 10 766,73 krooni. Menetluskulud
lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.