3-07-2612 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2008. a Tallinn Haldusasja number 3-07-2612 Haldusasi OÜ Stanteks-I kaeb

) § 92 lg 1 p 2 , mille kohaselt maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele ja

§ 95

lg 1 alusel, mille kohaselt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. Maksuhaldur on maksumenetluses tuvastanud, et kaebuse esitaja ei soetanud väljamaksete aluseks olevatel arvetel märgitud teenuseid alltöövõtuna, samas tegi teadlikult väljamakseid teenust mitteosutanud isikutele ning samuti selle, et kaebuse esitaja poolt väidetavatele tehingupartneritele väljamakstud summad tegelikkuses mitte aset leidnud tehingute eest tagastati kaebuse esitajale. Kaebuse esitajale määrati maksuotsusega nende väljamaksete kui ettevõtlusega mitteseotud kulu pealt täiendavalt tasumisele tulumaks.Tulumaksuseaduse ( TuMS) § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu § 51 lg 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Raamatupidamisseaduse (RPS) § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mis peab vastama samas sättes loetletud nõuetele. Raamatupidamisarvestuse algdokument peab tõendama tehingu toimumist ja selle põhjal peab olema võimalik välja lugeda tehingu objekt, tehingu toimumise aeg, tehingu pooled ning kinnitus tehingu toimumise kohta. Käesolevas asjas on maksuhaldur tuvastanud, et maksuotsuses kajastatud äriühingutele väljamaksete tegemise aluseks olevaid tehinguid ei ole toimunud , seega kulutus dokumentaalselt tõendatud ei ole ja järelikult ei ole maksuotsuses käsitletud äriühingute esitatud arvete puhul tegemist raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavate algdokumentidega. Seetõttu on OÜ-le Aasva, OÜ-le Trankviti, TÜH-le Torumees ja ASle Betox Group, samuti OÜ-le Nordlord kaebuse esitaja poolt tehtud väljamakseid maksuhaldur põhjendatult käsitlenud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena, vaatamata sellele, et kaebuse esitaja raamatupidamises on kajastatud alltöövõtu korras kaebuse esitaja poolt maksuotsuses nimetatud äriühingutelt maksuotsuses nimetatud objektidel tööde tegemine. 40.Käesolevas haldusasjas on poolte vahel on tõusetunud vaidlus maksuotsuse sisulise õiguspärasuse üle, sealjuures kaebuse väitel on maksuhaldur hinnanud ebaõigesti maksumenetluses kogutud tõendeid , on vääralt rakendanud uurimisprintsiipi ning on asjas kogutud tõendite väärast hindamisest ja uurimisprintsiibi ebaõigest rakendamisest tulenevalt teinud põhjendamatuid järeldusi ning seega määranud alusetult täiendavalt tasumisele kuuluvad maksusummad. Kaebuse kohaselt ei anna maksuotsuses toodud asjaolud alust tulumaksu määramiseks. Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses lähtunud sellest, et maksuhaldur on põhjendanud tulumaksu määramist tehingutelt OÜ-ga Aasva, OÜ-ga Trankviti, TÜH-ga Torumees ja AS-ga Betox Grupp tehtud tehingutelt ühte moodi ja kaebuses on lähtutud AS Betox Grupp kokkuvõttest ja on esitatud vastuväited kõigile maksuhalduri tähelepanekutele ühiselt.

§ 150

lg 1 sätestab, et maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksumaksjal kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja maksuhalduri järeldusi ümber lükanud ja ei ole tõendanud, et tehingud OÜga Aasva, OÜ-ga Trankviti, TÜH-ga Torumees ,OÜ-ga Nordlord ja AS-ga Betox Group tegelikult 11 aset leidsid ja et kulutused on seega dokumentaalselt tõendatud. Kohus leiab, et revisjoni käigus tuvastatud faktiliste asjaolude, esitatud suuliste seletuste, saadud informatsiooni ja kogutud tõendite analüüsimisel ning kogumis hindamisel on maksuhalduri järeldused, mille kohaselt OÜ Stanteks-I poolt eespoolnimetatud äriühingutele esitatud arved olid fiktiivsed ja töid nende alusel teostatud ei ole ning kaebuse esitaja poolt teostatud väljamaksed nimetatud äriühingutele ei ole seotud arvetel näidatud teenuste osutamisega ning kaebuse esitaja oli väljamaksete tegemisel teadlik sellest, et ta arvel näidatud teenust saanud ei oles, õiged ja kaebuse väited neid seisukohti ei kummuta. Kohus nõustub PMTK põhjalikus kirjalikus seletuses toodud põhjendustega, selle täienduseks kohtuistungil esitatud seletustega ning arvestades seejuures maksuotsuse detailsust ja mahukust ning ka kaebuse väiteid, ei korda neid. Eeltoodut arvestades on kohus ka kohtuotsuse kirjeldavas osas esitanud vastustaja seletused detailsemalt. 41. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuses on vaidlustatud OÜ-ga Aasva, OÜ-ga Trankviti, TÜH-ga Torumees ja AS-ga Betox Group tehtud tehingutelt tulumaksu määramine maksuotsusega määratud summas 1 540 256, samas kui maksuotsuse kohaselt oli täiendava tulumaksukohustuse aluseks lisaks kaebuses näidatud äriühingutele teostatud väljamakstele ka väljamaksed OÜ-le Nordlord, mille osas kaebuses seega vastuväiteid esitatud ei ole. Kui vaidemenetluses väitis kaebuse esitaja, et ta sai teenuseid äriühingutelt OÜ-lt Aasva, OÜ-lt Trankviti, TÜH-lt Torumees ja AS-lt Betox Grupp ning OÜ-lt Nordlord ning et seda kinnitavad tõendid, s.h. arvete esitamine alltöövõtjate poolt kaebuse esitajale ja nende raamatupidamises kajastamine, tööde üleandmise aktid, kaebuse esitaja poolt saadud teenuse edasimüük, siis kohtule esitatud kaebuses on kaebuse esitaja väitnud, et äriühingud, kellele AS Betox Group maksis raha edasi, on kaebajale tundmatud ja nende äriühingutega ei ole tehinguid toimunud ja kaebuse esitaja ei oleks saanud kontrollida, kellele, millal ja mille eest AS Betox Group raha edasi kandis ning et teenuseid sai kaebuse esitaja teiste äriühingute käest, sest OÜ-l Stanteks-I ei olnud sellist tööjõudu, kellele makstud töötasusid oleks jäetud deklareerimata ja maksud maksmata. Kohtu hinnangul seab juba eeltoodu kaebuse esitaja seletuste tõelevastavuse kahtluse alla ning kinnitab ühtlasi maksuhalduri järelduste õigsust kaebuse esitaja osalemises maksupettuses. 42.Kaebuse kohaselt on käesolevas vaidluses toodud asjaolud väga sarnased Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-34-06 tooduga, millises maksuhaldur asus seisukohale, et vaidlusaluseid tehinguid kajastavad kuludokumendid ei ole sisult nõuetekohased, kuna tegelikuks müüjaks ei saanud olla konkreetne äriühing ja seetõttu ei saa kulutust kütuse ostmisele arvata tulust maha olenemata sellest, kas kaup tegelikult saadi, sest tehingu toimumine osaühinguga on tõendamata. Riigikohus asus seisukohale, et hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluline , sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Viidatud lahendis on käsitletud ostja hoolsuskohustusest tulenevaid tagajärgi juhul, kui teenuse või kauba saamine aset leidis. Käesoleval juhul on aga maksuhaldur tuvastanud väljamaksete aluseks olevate tehingute puudumise ja kaebuse esitaja poolt teadlikult väljamaksete tegemise fabritseeritud arvete alusel teenuseid mitteosutanud isikutele . Sealjuures käesolevas vaidluses ei ole uurimisobjektiks asjaolu, kas kaebuse esitaja kaasas tellijatele tööde tegemiseks deklareerimata tööjõudu või tegi tööd oma tööjõuga. 43.Maksuhaldur on võrrelnud kaebaja põhitellijaga sõlmitud lepinguid alltöövõtjatega sõlmitud lepingutega ning sellise dokumentatsiooni võrdluse tulemusena jõudnud järeldusele, et sagedased on alltöövõtu korras tööde lõpetamised peale põhitellijale objekti üleandmist, alltöövõtja ees ei ole kaebaja ennast kindlustanud samaväärselt kui on seda teinud tema suhtes põhitellija, samuti ei ole majanduslikus mõttes alltöövõtu soetamise hinnad mõistlikud alltöövõtu soetamiseks, samuti eitavad põhitellijate seaduslikud või volitatud esindajad alltöövõtu lubatavust või toimumist. Kaebuse esitaja seisukoht maksukohustuse alusetusest ja maksuhalduri järelduste ebaõigsusest tuginevad muu hulgas väidetele, mille kohaselt maksuhalduri järeldused tehingute mittetoimumise osas rajanevad sellele, et põhitellijad alltöövõtu kasutamisest teadlikud ei olnud, alltöövõttu 12 kasutati ka juhul, kui lepingus oli sellekohane keeld, garantiide puudumine alltöövõtulepingutes, kui samaaegselt eksisteerib kaebuse esitaja garantiikohustus põhitellijale, tööde üleandmine põhitellijale enne sama töö vastuvõtmist alltöövõtjalt . Maksuhaldur on põhjalikult käsitlenud nii maksuotsuses kui ka revisjoniaktis kõiki OÜ-ga Aasva ( 40 objekti osas), OÜ-ga Trankviti ( 4 objekti osas), TÜH-ga Torumees( 7 objekti osas) ja AS-ga Betox Grupp( 36 objekti) tehtud tehinguid ja on järelduste tegemisel tuginenud asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates. Seega esiteks ei ole maksuhaldur oma järeldusi rajanud vaid nimetatud lepingutest nähtuvale vaid on käsitlenud neid maksumenetluses tuvastatud täiendavate asjaoludena, teiseks aga kohtu hinnangul kaebuse väited seoses nimetatud lepingutega maksuotsuses toodud maksuhalduri järeldusi ümber ei lükka. Maksuotsuses on toodud hulgaliselt konkreetseid näiteid juhtudest, kus põhitellijatega sõlmitud lepingute järgi on tööde vastuvõtmine põhitellija poolt toimunud märksa varem kui alltöövõtulepingu täitmine ehk siis põhitellijale toimus tellimuse täitmine enne kui leidis aset vastavate tööde soetamine äriühingutelt OÜ Aasva, OÜ Trankviti, TÜH Torumees ja AS Betox Group. Siinkohal kaebuse väide võimalikust eksitusest , arvestades selliste lahknevuste arvukust ( üle 10) ja määra, on väheusutav ning ei lükka ümber maksuhalduri seisukohta, et need viitavad võimalusele, et dokumendid ei kajasta tehinguid reaalsuses. Kohtule 18.02.2008 PMTK poolt esitatud dokumendid maksuotsuses kajastatud tehingute kohta ( IIIkd tl 21-125) kinnitavad maksuhalduri tähelepanekuid. Kaebuse esitaja seisukoht, et maksuhalduril tulnuks lähtuda lepingutes vastuolude tuvastamisel kaebuse esitaja ja alltöövõtjate vahelistest lepingutest on ekslik esmalt seetõttu, et alltöövõtulepingute sõlmimine eeldab tellijaga konkreetse töö tegemiseks lepingu olemasolu, seega alltöövõtuleping lähtub põhitellijaga sõlmitud lepingust mitte vastupidi, samuti ei ole erinevalt kõnealustest alltöövõtulepingutest poolte vahel vaidlust tehingute osas põhitellijatega . 44.Maksuhaldur on kaebuse esitaja poolt maksude tasumise seaduslikkuse kindlakstegemisel tähtsust omavate asjaolude, sh kas kaebuse esitaja soetas arvetel näidatud teenuseid alltöövõtuna ja kas kaebaja tegi teadlikult väljamakseid teenust mitteosutanud isikule väljaselgitamiseks küsitlenud äriühingute OÜ Aasva, OÜ Trankviti, TÜH Torumees ,OÜ Nordlord ja AS Betox Group seaduslikke esindajaid, samuti on maksumenetluses tõenditena käsitletavad kriminaalmenetluses tunnistusi andnud kolmandate isikute seletused. Oluline on märkida, et maksuhaldur on maksumenetluses oma järeldused asjaolude kohta seonduvalt tööde tegemisega rajanud mitme isiku poolt antud ütluste kattuvale osale .OÜ Aasva juhatuse liige A.V, TÜH Torumees juhatuse liige A.L ja OÜ Trankviti juhatuse liige W.L on oma seletustes kinnitanud, et äriühingud töid ei teostanud ega vahendanud ja samuti on nad seletanud, et juhatuse liikmete ülesandeks oli pangaautomaadist sularaha välja võtta ja anda edasi V.Ž-le. Maksuotsuse aluseks olnud kolmandate isikute ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks puudub alus. Mis puudutab maksuhalduri poolt uurimisprintsiibi väidetavat rikkumist seeläbi, et maksuhaldur ei võtnud arvesse V.Ž 20.09.2007.a. antud kirjalikku seletust, milles ta väidab, et tehingud temaga seotud äriühingute ja OÜ Stanteks-Ivahel on toimunud ning varasemad ütlused raha tagasimaksmise kohta I.H-le ei vasta tõele( I kd tl 129) ega pidanud vajalikuks teda täiendavalt küsitleda, siis kohtu hinnangul ei vähenda nimetatud kirjalik üldsõnaline kinnitus, mis on antud pärast OÜ-le Stanteks-I maksuotsuse koostamist, varasemate ütluste usaldusväärsust. V.Ž andis kaebaja taotlusel tunnistajana ütlusi ka kohtumenetluses, ent kohus leiab, et ei V.Ž kirjalik avaldus ega ka tema poolt kohtuistungil antud ütlused ei muuda olematuks varasemaid ütlusi, mis on antud kriminaalmenetluses ja maksumenetluses .Siinkohal rõhutab kohus veelkord, et maksuhaldur on andnud hinnangu kõigile tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele kogumis, mistõttu iseenesest asjaolust, et V.Ž on andnud maksumenetluses erineva sisuga ütlusi, ei saa järeldada, et maksuhaldur ei ole kõiki tähendust omavaid asjaolusid välja selgitanud või nendega arvestanud.

§ 11

tulenevalt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid ning ei ole seejuures seotud maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel ainult menetlusosaliste esitatud tõenditega ning maksuhaldur otsustab, 13 lähtudes temale seadusega pandud ülesannetest ja kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab konkreetses asjas vajalikuks koguda.

§ 95

lg 2 kohaselt tuleb maksuotsuses motiveerida maksukohustuslase esitatud tõendite täielikku või osalist arvestamata jätmist. Maksuhaldur on vaideotsuses põhjendanud, miks ta V.Ž kinnitust usaldusväärseks ei pea ( I kd tl 125-126). Muu hulgas on ütluste usaldusväärsust hinnates maksuhaldur arvestanud teiste isikute antud ütlustega ning maksumenetluses tuvastatud asjaoludega. Kohus leiab lisaks eespooltoodule, hinnates varasemas maksu- ja kriminaalmenetluses V.Ž antud ütlusi, mis on kajastamist leidnud maksuotsuses ja halduskohtumenetluses antud ütlusi, et usaldusväärseks tuleb käesoleval juhul pidada neid ütlusi, millega isik on ennast kriminaalmenetluses süüdi tunnistanud ja mis on olnud temale enesele kahjulikud ja mis samas langevad kokku teiste ütlusi andnud isikute seletuste ja muude asjas kogutud tõendite ja tuvastatud asjaoludega ning vastupidiste ütluste osas on põhjendatult avaldanud kahtlust nende usaldusväärsuses maksuhaldur ja usaldusväärseks ei pea eeltoodud põhjendustel neid ka kohus. Siinkohal vajab seoses kohtuistungil antud V.Ž ütlustega lisaks eeltoodule märkimist, et PMTK on 03.02.2008 esitatud täiendavates selgitustes veenvalt tõestanud nende ütluste sisulist tegelikkusele mittevastavust ( II kd tl 279), millega kohus nõustub.

1. Kaebuse kohaselt on maksuhaldur teinud ennatlikud ja väärad järeldused T.O ütlustest ( II kd, tl 68-69), leides maksuotsuses, et kui V.Ž on AS-le Betox Group vahendatud teenuste osas selgitanud 25.01.2007, et tööd teostasid OÜ Tailers mehed, siis OÜ Tailers tehingute teostamist OÜ Stanteks-I objektidel ei kinnita ( I kd tl 34). Kohtu hinnangul kaebuse väited maksuhalduri järeldusi ümber ei lükka. Asjaolu, et viidatud T.O ütlustes nimetatu seletas:“Sel ajal need mehed, kes on kirjas jaanuar 2003 TSD aruandel OÜ-s Tailers ei teinud Stanteks OÜ-le tööd“ ei ole ka tõlgendatav selliselt, et OÜ Tailers muul ajal kaebuse esitajale tööd tegi. Asjas esitatud suuliste seletuste protokollidest nähtuvalt OÜ Tailers sanitaartehnilisi töid ei teinud ning maksuotsuses on maksuhaldur ka selgitanud, et vaatamata A.V ja V.Ž vastuolulistele ütlustele on selgunud, et OÜ Tailers tellis töid I.H käest OÜ-st Stanteks-I. 46.Samuti on kaebuse kohaselt maksuhaldur teinud oletuslikud ja meelevaldsed järeldused S.L-i ütlustest ( II kd tl 93-94), märkides, et viimatinimetatu kinnitab oma 05.12.2006 ütlustes,mis on kajastatud maksuotsuse lk 4 ( I kd tl 15), et töid tegi 6 lepinguta inimest.Kaebuse kohaselt on ütlused olulised hoopis osas, kus S.L kinnitab temale töö eest ametlikult arve alusel maksmist, mis lükkab ümber maksuhalduri arvamuse töötajatele n.ö.mustalt maksmise kohta. Esmalt vajab märkimist, et maksuhaldur on otsuses muu hulgas kajastanud S.L-i ütlusi arvamusena selle kohta, et töid tegid lepinguta töötajad ning kohus nõustub vastustajaga selles, et maksuhaldur on teinud järeldused selle kohta, et OÜ Stanteks-I kaasas sanitaartehniliste tööde tegemiseks spetsialiste või tööjõudu, selleks kirjalikke lepinguid sõlmimata, arvestades koos S.L-i ütlustega ka T.O, V.M-i, V.G sellekohaseid seletusi. Asjaolu, et Stanteks-I maksis S.L-ile viimase poolt esitatud arve alusel tasu, ei muuda maksuhalduri järeldusi lepinguteta tööjõu hõlmamisest ning S.L-i ütluste sisu ei muuda ka kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud kolm tööettevõtulepingut , mis on sõlmitud objektil Ümera 23/26 töid teinud FIE-dega ( III kd tl 11-13) . Asjaolust, et samal objektil tegid konkreetseid sanitaartehnilisi töid FIE-na tööettevõtulepingu alusel iseseisvalt kolm töölist, ei saa järeldada S.Li töötamist alltöövõtukorras projektijuhina ning kaebuse väide S.L-i ütluste väärast hindamisest on põhjendamatu. Samuti leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur on jätnud kajastamata V.M-i ütlustest maksuhalduri seisukohta kummutava osa, kajastades need küll maksuotsuse lk 4, ent omistamata järeldustes tähelepanu seletusele osas :“I.H oli nii öelda mänedžer, tema võttis töid vastu ja palkas erinevaid ettevõtteid töid tegema, olenevalt tööde iseloomust ( nt kaevetöid). Kaebuse esitaja hinnangul kinnitavad eespooltoodud ütlused seda, et kaebuse esitajal ei olnud piisavalt tööjõudu ja alltöövõtt oli tavaline äriühingu tegevuses.Asjaolu, et V.M väidab olenevalt tööde iseloomust erinevate ettevõtete palkamist ja toob näitena kaevetööd, ei kinnita seletuste valikulist ja meelevaldset 14 tõlgendamist, arvestades, et käesolevas asjas on tegemist sanitaartehniliste töödega V.M-i ütlused kinnitavad maksuhalduri järeldusi asjaolude kohta seoses tööde teostamisega ja kinnitavad maksuotsuse järeldusi OÜ Stanteks-I tegevuse kohta osas, mis puudutab tava kaasata kirjalikke lepinguid sõlmimata spetsialiste sanitaartehniliste tööde tegemiseks.
2. Kaebaja täiendavalt esitatud väidete kohaselt on KÜ Ringi 13 projekti osas tegemist kasumliku projektiga sellele vaatamata, et teenust osteti sisse kallima hinnaga kui edasi müüdi ning kõnealuse projekti kasumlikkus tekkis materjalide võõrandamisest KÜ-le . Kohtule esitatud OÜ Stanteks-I 29.07.2003 ja OÜ Aasva 02.10.2003 hinnapakkumistest ( III kd tl 5-6) nähtuvalt on Stanteks-I hinnapakkumise kohaselt ehitus-montaažtööde ja isoleerimise maksumuseks näidatud 47 800, lisaks on vana torustiku demontaaž ja utiliseerimine hinnaga 6300 krooni.OÜ Aasva hinnapakkumise kohaselt on torustike demontaaž ja montaaž 51 000 krooni, vanade torude utiliseerimine 7300 krooni.Seega OÜ Aasva hinnapakkumise kohaselt moodustaks nimetatud tööde hind 58300 krooni, kaebuse esitaja poolt põhitellijale tehtud hinnapakkumises aga 54100 krooni. Kuna samas ei ole OÜ Aasva hinnapakkumises materjale kajastatud, siis esitatud dokumendid väidet tehingu majanduslikust kasumlikkusest ei kinnita. Maksuotsuse kohaselt toimus objektidel Elektri tn1, Õle tn 30 ja Paplite pst veeühenduse liitumispunktide sisseostmine OÜ-lt Aasva 46 385, 65 krooni eest, edasimüük aga leidis aset 43 905, 44 krooni eest.Kaebuse täiendavate väidete kohaselt on põhitellijale müüdud hinnad aga kokku 46 501, 44 krooni ning maksuhalduri järeldused edasimüügi majandusliku kasumlikkuse kahtluse alla seadmise kohta põhjendamatud. Esitatud OÜ Aasva hinnapakkumisest OÜ-le Stanteks nimetatud objektide kohta ja OÜ Stanteks hinnapakkumistest põhitellijale( III kd tl 7-10) nähtub, et alltöövõtu edasimüügist saadavaks kasumiks kujuneks 142,79 krooni, mida majanduslikult põhjendatuks pidada ei saa, lisaks ei ole OÜ Aasva hinnapakkumises ette nähtud kulusid kaevelubadele, märgistusele jne, mis omakorda muudavad veelgi eespooltoodud hinnavahet.
3. PMTK on kohtule esitanud OÜ Aasva, OÜ Trankviti ja TÜH Torumees pangakonto väljavõtted,, samuti AS BetoxGroup pangakonto väljavõtted. Nimetatud dokumendid koos eespoolmärgitud äriühingute juhatuse liikmete seletustega kinnitavad maksuotsuses toodud järeldusi selle kohta, et OÜ Stanteks-I poolt nimetatud äriühingute kontole kantud summad kas kanti üle AS Betox Group arvele, kes kandis raha omakorda edasi, või võeti sularahas välja ja anti V.Ž-le. Ülaltoodud tõendid ei kinnita kaebuse väidet tehtud väljamaksete ulatuses teenuste saamisest.
4. Vastavalt HkMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja menetluskulude väljamõistmist kohtult taotlenud ei ole ega esitanud menetluskulu nimekirja ja kuludokumente, jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Lea Kuuse kohtunik 15 16