lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. 10.02.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejateks AS L (registrikood xxx, aadress xxx, Tallinn) aktsionärid. AS L kaasaktsionär HL tegi AS L aktsionäridele pakkumise aktsiate müümiseks hinnaga 350 krooni aktsia kohta. Pakkumine edastati kõigile aktsionäridele kirjaga 05.12.2005 ning pakkumist muudetud kujul tutvustati aktsionäridele 17.12.2005 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul. Aktsiate ostuhind pidi kantama üle aktsionäri arvelduskontole aktsiate üleandmise vastu, aktsionäride arvelduskontodele pidi raha aktsiate eest laekuma 18.01.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub asjaolu üle, et Harju Maakohtu 02.01.2006 hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-05-23417 (endine 2/227-27514/05) keelati kõigi AS-i L aktsiate võõrandamine, koormamine ning muul viisil käsutamine. Hagi tagamise aluseks oli
Nimetatud tsiviilasjas olid menetlusosalisteks hageja A G ja kostjad HL, I M , R U ja AS L . Hagi tagamise abinõuna keelati kõigil AS-i L aktsionäridel neile kuuluvate aktsiate käsutamise. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-23417, millega A. G hagi on jäetud rahuldamata, on jõustunud. Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2006 määrusega maakohtu määrus tühistati ning kolleegium asus seisukohale, et hagi tagamise abinõu kohaldamine ei olnud põhjendatud. (t/lk 43-49, I kd). Vaidlus seisneb selles, kas antud hagis kirjeldatud asjaoludel on käesoleva menetluse hagejatel tekkinud kahju, mida peaks kostja hüvitama, kuivõrd perioodil 02.01.2006 kuni 14.03.2006 ei saanud hagejad neile kuuluvaid aktsiaid kasutada Hagejad on esitanud hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuded kostja vastu, tuginedes asjaolule, et puudus alus hagi tagamise abinõu kohaldamiseks.
391 annab poolele õiguse nõuda hagi tagamist taotlenud poolelt hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. Nimetatud sättele tuginedes ei piisa kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ainuüksi asjaolust, et kõrgema astme kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise abinõu.
391 eesmärgiks on alusetu hagi tagamise abinõu kohaldamise taotluse esitamise korral taotluse esitanud isiku kohustamine kahju hüvitamiseks, kui esinevad kahju hüvitamise vajalikud eeldused. Nimetatud sättest tuleneb, et see õigus on hagi tagamisega seotud tsiviilasja menetlusosalisel. Asja materjalidest ilmneb, et A. G esitas hagi HL, I M , R U ja AS L vastu. Hagejatel lasub kohustus tõendada, et hagi tagamise tagajärjel tekkis kahju ehk kahju olemasolu, selle suurust ja põhjusliku seose olemasolu kostja A. G tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,
lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on tuginenud
lg 1 punktidele (t/lk 474, II kd), mille kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega ning 2) ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Kohus leiab, et hagejate seisukoht ei ole põhjendatud osas, et hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju kuulub taotleja poolt hüvitamisele alati, kui hagi hiljem rahuldamata jääb. Samuti ei ole põhjendatud seisukoht, et nimetatud sätte tähenduses ei saa mõista vaid menetlusosalist vaid isikut, kelle õigusi on hagi tagamise taotlusega piiratud. Hagejad on tuginenud ka VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejad on tuginenud varalise kahju tekkimisele, mis VÕS § 128 lg 2 kohaselt võib seisneda eelkõige otseses varalises kahjus ja saamata jäänud tulus. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus asub seisukohale, hagiavalduses hagejate poolt kirjeldatud asjaolusid ei saa lugeda VÕS 128 lg 2 , 3 ja 4 mõttes kahju tekkinuks. Hagejate väidetel tuleks asetada olukorda, milles nad oleksid olnud, saades aktsiate müügihinna 18.01.2006 ning kahjuna perioodi eest, mille jooksul nad ei saanud kasutada neile laekuma pidanud raha, tuleks hüvitada tavapärane raha kasutamise tasu. Kahju suuruse on hagejad arvestanud tuginedes VÕS §-s 94 sätestatule, mil seadusjärgse intressi suurus on 2,25% aastas. Hagejad on seisukohal, et neile tekitatud kahju võrdub nimetatud intressiga, esialgseks summaks on aktsionärile 18.01.2006 laekuma pidanud müügihinna pealt arvestatav intress määras 2,25%. Esitatud käsitlus kahju tekkimiseks saamata jäänud tuluna on oletuslik, hagejad leiavad, et neil on saamata jäänud tulu, mis seisneb võimaluses teenida raha laekumise viivituse ajal pangas seda hoiustades. Hagiavalduses on hagejad küll viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-66-05, kus kohus on asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega saab kahju tekkida mh saamata jäänud tuluna, mida oleks võinud teenida näiteks raha viivituse ajal pangas hoiustades või edasi laenates, kuid ei ole esitatud asjaolusid tõendanud. Ükski hagejatest ei ole konkreetseid asjaolusid esile toonud, eeldada ei saa, et 63 hagejat käituksid raha laekumisel ühtemoodi, on vaid viidatud üldiselt sellisele võimalusele/ selle puudumisele. Hagejad on väitnud, et 2, 25% oli pankade poolt makstav tavapärane tähtajaliste hoiuste intress, mistõttu kahju võrdub nimetatuga, ei ole samuti põhjendatud, kuivõrd konkreetne intress sõltub pangast ja lepingust kliendiga. Menetluskulude jaotus.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses
Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.