Obsah (6)

§ 76§ 82§ 6§ 100§ 101§ 113

2-07-23092 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei ka

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, ta ei ole hagiavalduses märgitud arveid varem saanud, samuti ei ole kostja saanud 17.10.2006. a pretensiooni. Kostja hinnangul on hageja koostanud arved üksnes kohtumenetluse tarvis. Kohus kostjaga ei nõustu. Lepingu nr 91/06 on omakäeliselt allkirjastanud kostja juhatuse liige, kes on kinnitanud äriühingu aadressiks XxxTallinnas. Kohtu hinnangul ei pidanud seega hagejas tekkima kahtust, et nimetatud aadressil saadetud arved ka kostjale kohale jõuavad. Arvestades asjaolu, et leping on sõlmitud veebruaris ning arved kuni augustini on kostjani siiski jõudnud, peab kohus ebausaldusväärseks kostja väiteid selle kohta, et ta arveid pole saanud. Kohus on seisukohal, et pigem on kostja asunud kohtumenetluses väitma, et ükski Xxx saadetud dokument kostjani ei jõua.

§ 6

lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seega oleks olnud kostja kohustus teavitada hagejat oma kontaktandmete muutusest. Sellise kohustuse pani kostjale ka lepingu punkt 3.1.7.

1. Kostja hagejat kontaktandmete 3 muutusest ei teavitanud, seega tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et tegelikkuses kostjal dokumentide kättesaamise takistusi ei esinenud. Kohus ei pea veenvaks kostja selgitusi selle kohta, et seoses läbirääkimistega arveid kostjale ei esitatud (tl 114). Tunnistaja A K ütlustega on tõendatud, et kostja arved siiski sai, kuna kaaluti nende tasumist või mittetasumist. Tunnistaja ütluste kohaselt ei kaalunud hageja kindlustuspettuses osalemist, vaid keeldus sellest (tl 112). Ka hageja seaduslik esindaja ei ole kinnitanud kostjaga läbirääkimiste pidamist (tl 114). Eeltoodust järeldab kohus, et mingeid konstruktiivseid läbirääkimisi, mis võisid kostjale jätta mulje, et hageja ei soovi edaspidiselt arveid esitada, tegelikkuses poolte vahel ei toimunud.
2. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud, et ta on lepingut kohaselt täitnud ning seda, et kostja on täitmise pretensioonideta vastu võtnud. Kostja on esitanud kohtule varakindlustuse hüvitise taotluse (tl 37, 47) seoses valveobjektil 20.05.
3. a toimunud vargusega ning varastatud vara nimekirja väärtuses 131 592.44 krooni (tl 38, 48).
4. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne lepingurikkumine, mis annaks kostjale õiguse keelduda kohustuse täitmisest. Lepingu punkt I kohaselt on lepingu objektiks ehitusobjekt elumajad Xxx küla valveteenuse osutamine, mis seisneb valveobjekti ja sellel oleva vallas- ja kinnisvara valvamises (tl 9). Kohtule esitatud varastatud asjade nimekirjas on 22 nimetust tööriistu (tl 38, 48), mis asusid ehitussoojakus (tl 114). Kostja vastuväite kohaselt asus soojak väljaspool valveobjekti ning tööriistu polnud hagejale valvata antud, samuti ei koostatud vargusejärgset inventuuri. Lepingu punkt 3.1.2 kohaselt tellija kohustus võtma alltöövõtjatelt nimekirjad kasutatavate tööriistade kohta valveobjektil, kus on ära toodud tööriista nimetus, tööriista tehase kood ning esitama need nimekirjad Täitjale (tl 10). Lepingu punkt 3.
5. kohaselt tellijal on õigus väiksemad nõuded kuni 10 000 EEK-i arvestada maha täitja poolt esitatud arvetest, kui need on kirjalikult fikseeritud nõuded tellija poolt või alltöövõtja poolt ning nende nõuete kohta on akt, millega antakse üle ja võetakse vastu materjalid ning tööriistad. Kohus nõustub hagejaga selles, et lepingu punkti 3.
6. ei saa tõlgendada selliselt, et üle 10 000 krooni nõuete puhul ei ole kirjalik fikseerimine ning akti koostamine vajalik. Kohtu hinnangul viitab tööriistade üleandmise akti puudumine sellele, et tegelikkuses vargust ei toimunud või ei toimunud see nimekirjas toodud mahus. Tunnistaja A K ütluste kohaselt kostja politseile avaldust varguse kohta ei esitanud, samuti ei teostatud inventuuri, ka ei esitatud pretensiooni hagejale. Kostjal oli plaan teenida kindlustusfirmalt raha seoses intsidendiga (tl 112).
7. Kostja on esitanud hagiavaldusele nõude tasaarvestuse vastuväite. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tal oleks kahju hüvitamise nõue hageja vastu. Kohtu hinnangul ei ole täidetud kõik tasaarvestuse õiguse tekkimiseks vajalikud eeldused. Tasaarvestuse õigus tekib üksnes juhul kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei kostja tõendanud, millise kohustuse täitmist saab ta hagejalt nõuda. 13.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda turvateenuse eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 113 563.20 krooni. Lepingu punkt 4.

1. kohaselt maksete tasumisega viivitamise korral maksab tellija viivist 0,15% iga nõuetekohase tasumisega viivitatud päeva eest võlgnevuselt. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas lepingu p-ga 4.
2. ja

§ 113lg 1 mõista välja kostjalt ka viivis seisuga 21.11.2006.

a vastavalt arvele nr 1180 (tl 18) ning täiendavalt ajavahemiku 21.11.

1. a kuni 15.12.
2. a 755 päeva eest, kokku summas 113 563.20 krooni (tl 109). 4
3. Kostja on esitanud vastuväite hageja viivise nõudele ja palub kohtul viivist vähendada. Kostja ei ole oma taotluses viidanud, milles täpselt viiviste ebamõistlikkus seisneb. Kohtu hinnangul ei ole viivisenõue ebamõistlik üksnes viivisesumma suuruse tõttu. Pooled on viivisemääras kokkuleppinud turvateenuse osutamise lepingus. Seega on pooled pidanud kokkulepitud viivist mõistlikuks. Kohtul puudub alus pidada kokkulepet ebamõistlikuks ning viivist vähendada. Menetluskulud
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 5