2-08-86390/2

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 02.02.2009.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-86390 Tsiviilasi S K´i avaldus lapse elukoha määramiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja S K (ik xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik KK( ik xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik R K (ik xxx, elukoht xxx); Eestkosteasutus Tallinna linn Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu (xxx); Eestkosteasutus Helsingi linn Helsingi linna sotsiaalameti kaudu (xxx) Kirjalik menetlus Menetluse liik Resolutsioon Kinnitada S K ja KK vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:

1. R K´i elukoht on tema isa S K´i elukoht.
2. Pooled on kokku leppinud, et KK ´il on võimalik tütre R K´iga kohtuda eelnevalt S K´iga kokkulepitud ajal kas Soome Vabariigis või Eesti Vabariigis, kusjuures lapsega kohtumiste kokkuleppimisel ja selleks aja määramisel peavad pooled arvestama R K´i soovi ning tema päevakava sõltuvalt koolikohustuse kandmisest, huviringidest jne.
3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-08-86390 S K´i avalduses lapse elukoha määramiseks, seoses kompromissi sõlmimisega. Määruse peale edasikaebe tähtaeg Määrusele määruskaebust esitada ei saa, kuivõrd pooled on loobunud määruskaebuse esitamisest. Kohtu põhjendused Harju Maakohtu menetluses on S K´i avaldus lapse elukoha määramiseks. Avaldaja S K ja puudutatud isik KK esitasid 21.01.2009.a. kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kirjaliku kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud järgmises: 1
5. R K´i elukoht on tema isa S K´i elukoht.
6. Pooled on kokku leppinud, et KK´il on võimalik tütre R K´iga kohtuda eelnevalt S K´iga kokkulepitud ajal kas Soome Vabariigis või Eesti Vabariigis, kusjuures lapsega kohtumiste kokkuleppimisel ja selleks aja määramisel peavad pooled arvestama R K´i soovi ning tema päevakava sõltuvalt koolikohustuse kandmisest, huviringidest jne.
7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled esitasid kohtule kokkuleppe, mille palusid kohtul kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kohtumäärusele edasikaebe õigusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Liili Lauri Kohtunik 2